Paneme sellise pealkirja ja alguslõigu juurde kuulsa fotošopitud kaku pildi kännu peal ja klikimagnet on valmis. Klikimagnet on see, kui lugeja püütakse pealkirjaga lõksu, misjärel loo (loe: pealkirja) jagamine on sotsiaalmeedias garanteeritud. Edaspidi saab sellist pealkirja ka vabalt tsiteerida ja sellele artiklile osundada, sest nii leht ju kirjutas. Eeskujulik klikimagnet. Mis sest, et artikli sisu on hoopis teine.

Naljakas on tänane olukord meie metsateemalises arutelus. Paljud ei viitsi enam teemasse süveneda. On kaks koolkonda: ühed, kes usuvad teesi, et metsaga on kõik halvasti, ja teised, kelle hulka kuuluvad kõik ülejäänud. Oma silma ja talupojamõistust ei kiputa enam usaldama. Oma peaga mõtlemine oleks meist justkui välja juuritud. Me ootame mustvalgeid lahendusi, andke palun meile kinnitust meie usule. Kinnitus saadakse, kui lugeja langeb eelmainitud lõksu uskudes kedagi, kes arvab samamoodi nagu tema. Kui mina olen näinud mõnda lageraielanki looduses või sotsiaalmeedias, siis ma tean juba kaljukindlalt, et meie metsadega on kõik väga halvasti. Kui näen ülespildistatud roopaid, siis tean ka, et mitte keegi ei hooli metsast ja puit tuuakse sealt välja ükskõik millise hinnaga.

Klikimagneti orjuses
Maailmavaate kujundamine käib täna pealkirjadega – mida löövam ja kaasatõmbavam on pealkiri, seda rohkem klikke ja jagamisi sotsiaalmeedias. Klikid toovad omakorda vajalikku tähelepanu ja raha. Lugedes ise tööalaselt pea kõiki metsandusega seotud artikleid, jõuan sageli mõttele, et artikli sisu ei vastagi pealkirjas toodud mõttele. Artikkel on üles ehitatud nagu ühele väärikale ajakirjanikule kohane ning kirja on pandud ka erinevate poolte arvamused, ent pealkiri ei vasta sisule. Nii ongi artiklile tekkinud nn kohustuslik kaasautor, kelle ülesanne on lisada löövad, ent sageli eksitavad pealkirjad.

Artikli sisu poolest võiksid samade metsalugude skandaalsete pealkirjade asemel olla kirjas hoopis sellised variandid: „Meie põhjamaistes tingimustes pole lageraietele alternatiivi“, „Paljud liigid tunnevad end lagedatel aladel hästi“, „Metsamehed istutavad lindude pesitsemise ajal uut metsa ja raiet ei tee!“, „Metsades olevat puitu võiks kasutada rohkem“, „Meie metsad on heades kätes“ jne. Maksimaalse klikkide arvu saamine on aga põhjus, miks selliseid tõeseid ja artikli tegelikku sisu kajastavaid pealkirju ei lisata. Need ei kutsu klõpsama, ei teeni klikke! Pole skandaali, adrenaliin ei tõuse, miks siis üldse lugeda ...

Ega me ei räägi metsanduses ju kuidagimoodi „süvariigist“. Või räägime? Tunnistan, et metsameestel, kelleks tihtipeale on lugeja tädipoeg, vend, ema, naabrimees või kaugem sugulane, on tekkinud juba trots arutada tuttavatega metsateemasid, mille eest saavad nad kohe jutu algul „vastu lõugu“. Sünnipäevalaudades oleme poliitika kõrval hakanud vältima ka metsateemat. Sest kellele neid vaenujalal sugulasi ikka vaja on!? Kannatame kuidagi välja. See mõte, et kõik probleemid saavad lahenduse ühistes aruteludes, üksteist ära kuulates, on kuhugi kadunud.

Klikke meelitavad teated stiilis „raiutakse liiga palju“, „jälle lõhutakse metsaalust“, „istutatakse ainult puupõlde“ ei ole kogunenud ju süvenedes meie metsade statistikasse või tehes ise uuringuid avalike metsaandmete põhjal, vaid põhinedes kellegi uskumustele ja (eel)arvamustele. Ometi on need teemad, mille mõistmiseks on vaja õppida, uurida ja süveneda. Kaugeleulatuvaid järeldusi ei saa teha ühe artikli pealt, mis käsitleb vaid üht aspekti paljutahulisest metsateemast, aga ammugi mitte pealkirja pinnalt. Metsaga on paljud oma ala eksperdid tegelenud järjepidevalt juba mitusada aastat. Kas poleks aeg neid kuulata?

Kuidas levitada tõde?
Selleks, et teha kannapöördeid väljakujunenud Eesti metsanduse raiumise-kasvatamise süsteemis, ei piisa ühe hääleka grupeeringu veendumustest, petitsioonidest ja pealkirjadest. Sarnaselt tänasele päevale on Eestis metsa majandatud aastasadu ning raiesmikele on istutatud ja istutatakse ka nüüd ja edaspidi alati uus metsapõlv asemele. Riigimets ei ole kuhugi kadunud. Ja ei kao ka.


Ja nüüd tähelepanu! Siinne artikkel on klikimagneti eksperiment. RMK loosib 15. aprillil auhinna välja kõigi nende vahel, kes jagavad sotsiaalmeedias artiklit edasi järgmise faktiga: RMK teeb igal aastal lageraiet 1% riigimetsast ja paneb kõikidel raielankidel kasvama uued puud.