RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
12. märts, 2019

Talitee – Retk üle Kodru raba

Naine silmitses ümbrust: siin mägi, seal mägi, kaugemal kolmas, pahemat kätt neljas, paremat viies ja nende taga kuues, seitsmes veel ning rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo, tükati raba, kaetud kidura võserikuga.“

A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ I osa
Tammsaare, Vargamäe

Tammsaare – Järva-Madise matkarada viib A.H.Tammsaare muuseumi juurest Vargamäel üle Kodru raba umbes nelja kilomeetri kaugusel asuva Järva-Madise kiriku juurde. Teekond jälgib kunagisi saanisõite läbi raba kulgeval taliteel.

Talitee 

See „Tõe ja õguse“ I osa algusest pärit katke, mis Eesti vabariigi juubeli puhuks sai lõpuks ka filmikeelde tõlgitud, illustreeribki vast kõige paremini Kõrvemaa seda nurka – lõputute soode ja rabade vahel kõrguvad väljamägedeks kutsutud soosaared ning nende vahel elementaarset liikumist võimaldavad soosillad, mille paikamine ja täitmine oli igavene, lõputu töö, mis algas kevadel teede lagunemise aegu ja lõppes kestvate külmade tulekuga. Ennevanasti märkis seda aega simunapäev oktoobri lõpus, mille kohta öeldi, et „Siim teeb sillad soode peale“.

Sooheinamaast...

Üksikute kidurate kaskedega lirtsuvast ja lagedast sookarjamaast on tänaseks saanud mets – kõdusookaasik. 

Palgissaared

Andrese ja Pearu aegu olid Palgissaared üksikute puudega lopsakad heinamaa- ja karjamaapõndakud.

Raba

Lageraba on vaevalt selle 100+ aasta jooksul kuidagi muutunud. Juunis on siin jälle valge, kui õitseb tupp-villpea meri.

Vibujärv

Raba keskel asub pooleteise hektari suurune pruuniveeline rabajärv, kui jää sulab, saabub hõbekajakate koloonia.  

Vargamäe kõrvalkülas Simisalus kõrguvast vaatetornist saab just suure sulaga kevade saabudes aimu sellest, kui olulist rolli täitsid „läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul“ (A.H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa avang) taliteed, mis vähendasid jalavaeva ja võimaldasid raskevedusid, mis muidu oleks siinkandis pea võimatud.

Üle Kodru raba oli Vargamäe meeste kuldne kolmnurk kiriku, kõrtsi ja vallamaja näol.

Järva-Madise kirik

Kiriku torni näeb nüüd alles lagerabale jõudes, kunagi kui sooservad olid lagedad, paistis kirik ära otse Vargamäelt. 

Vaatamata üle raba kulgevale kaasaegsele laudteele on asju, mis ei muutu – looduse vääramatu jõud, mis ujutab ka täna ühtviisi üle nii vanad soosillad kui uued laudteed.

PS. Vaadake ära film “Tõde ja õigus”, valige kõige jubedam ilm (tuiskab, kõle, külm, hämar) ja minge siis Vargamäelt Järva-Madise kirikuni läbi soo, püüdes olla laudteel (taliteel). Usun, et läbi selle saab aimdust kunagistest eluhetkedest Vargamäel.


Lisa kommentaar

Email again: