Juba 3 nädalat on möödas RMK poolt algatatud metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuringu vahetulemuste tutvustamisest Soomaal. Esialgsed tulemused, mida uurimisgrupid tutvustasid olid väga huvitavad ja intrigeeriva illustratiivse materjaliga, mistõttu oleks patt jätta need siin käsitlemata. Uurimisprojekti elluviimisega tegelevasse konsortsiumisse kuuluvad lisaks RMK-le veel põhiraskust kandev Tartu Ülikool ning Eesti Maaülikool ja Eesti Ornitoloogiaühing. Olgu hoiatatud, et tegemist on esialgsete tulemustega, mille põhjal ei tohi teha laiapõhjalisi järeldusi.

Kiskluse mõju metsise arvukusele on olnud suureks vaidlusobjektiks ning kisklusega seotud uuringud on antud uurimisprojektis üks ressursimahukamaid valdkondi. Kisklus mõjutab metsise arvukust eluslindude suremuse ja kurnade rüüstamise kaudu. Uurijate peamised hüpoteesid on hetkel järgmised:

1. vahetult kraavide kõrval on kurnade rüüste oht suurem kui kraavide vahele jäävas metsas;

2. kraavitatus suurendab pesarüüstet;

3. rüüstajad koonduvad suuremate mängude ümber – mängule lähemal on rüüste oht kõrgem;

4. peamised rüüstajad on imetajad.

 Hüpoteeside testimiseks kasutati eelkõige tehispesade eksperimenti ning kiskjate väljaheidete ja maosisude geneetilist analüüsi. Kurnade rüüstajate identifitseerimiseks on lisaks veel kasutatud rajakaameraid ja vahamune, millele jäävate hamba ning noka jäljendite alusel on võimalik liik kindlaks määrata.

Esialgsed tulemused on olnud vägagi üllatavad ja annavad peamiselt aimu pesade rüüstamise kohta:

1. rüüstatud tehispesade määr ei sõltunud oluliselt sellest, kas pesa asus kraavi kõrval või kraavist eemal metsa sees;

2. looduslikel aladel asuvatel tehispesadel oli isegi suurem tõenäosus saada rüüstatud kui kraavitatud aladel;

3. tehispesade rüüstamise määr metsisemängu lähedal oli ülimalt kõrge, ulatudes 1 km raadiuses 98%-ni.

Vahamunade põhjal olid peamised pesarüüstajad imetajatest metsnugis ja rebane, lindudest pasknäär. Metsnugis oma tegevusega jäi ka rajakaamera pildile (valge asi metsnugise suus on värskelt võetud metsisemuna).

Hetkel ei osanud uurijad veel hinnata metssea rolli, kuna metssea väljaheidete ja maosisude analüüs on pooleli. Selleks, et selgitada välja metsist enim murdvad loomad ja metsise tähtsus nende menüüs on uurijad kogunud kahe aastaga üle 500 junni, mis hetkel ootavad Tartu Ülikooli terioloogide sügavkülmikus oma kõrgtehnoloogilist tipptundi, et siis anda teada, kellele nad kuuluvad ja kes keda söönud on.

Seega palju tööd on veel teha enne, kui suur pilt selgemaks läheb.

Mitmed uurimisgrupid tõdesid oma vaatluste põhjal, et mingil põhjusel koonduvad kanalised ja kiskjad sarnastesse kohtadesse. See on päris huvitav, kuna linnud ei ole kiskjate menüüs domineerivad ja veelgi vähem on seda metsised. Hetkel häid selgitusi ei osatud sellele pakkuda.

Kokkuvõtvalt on praegused tulemused on andnud kinnitust, et kisklus on kindlasti üks väga oluline metsise arvukust määrav tegur. Arutelude käigus pakuti ka välja, et kui me suudaks kiskluse survet vähendada, siis võib see olla kindlasti üks viis muuta kogu populatsiooni arvukuse trendi vähemalt lühikeses perspektiivis positiivseks.

Nugise tegutsemise kohta on TÜ terioloogia õppetoolil ka väga ilmekas video. Peale esimest lõiku toimub kogu tegevus ühe pesa juures, kust metsnugis munad  ära viib, et need talvevarudena hoiustada. Video vaatamiseks kliki pildil või lingil. Videol olev kell annab aimu kui kiiresti kõik toimub ja kui kaugele metsnugis munad pesast võib viia.

Metsnugis_munaröövel

Kisklusega seotud uuringutega tegelevad sõltumatult 2 uurijaterühma. Põhiraskust kannavad eelkõige Ragne Oja, Egle Soe, Urmas Saarma, Harri Valdmann ja Eliise Pass Tartu Ülikoolist.

Metsise telemeetriauuringud

Metsise telemeetria uuring pole seni õiget hoogu veel sisse saanud, kuna tegijad pole leidnud head töötavat meetodit metsiste püüdmiseks. Kevadel õnnestus püüda esimesel katsel üks metsisekana, kes ka kohe telesaate „Osoon“ kaudu tuntuks sai.

Saatjale on tehtud väike kamuflaaž.

Kahjuks on see jäänud ainsaks linnuks, kes kätte on saadud. Järgmised isendid suutsid end loorvõrkudest välja murda ja pääsesid alati minema. Tänaseks on proovitud püüki väga erinevate meetoditega ja tegijate kogemustepagas on juba üpris suur, mis annab lootust tulevasteks õnnestumisteks.

Mis sai aga sellest kanast, kes saatja endal selga sai? Temast jäi kahjuks järgi ainult hambajälgedega saatja. „Jälje“ oma kahe nädala liikumistest ta meile ikkagi jõudis anda.

Kindlasti on kogu projekti üks suuremaid väljakutseid see, kuidas ikkagi 2015 aasta kevadel saaks mitu lindu endale saatjad külge. Telemeetria kaudu laekuv info on täiesti hindamatu väärtusega kõigi teiste paralleelsete uuringute parimaks tõlgendamiseks.

Telemeetriauuringu eestvedajateks on Ivar Ojaste ja Pauli Saag Eesti Ornitoloogiaühingust ja Tartu Ülikoolist.

Metsise elupaiga manipulatsioonide eksperiment ja sellega seotud eeluuringud

Selle eksperimentaalse uuringu eesmärk on leida metsise ohutegurite kõrvaldamise võimalusi inimmõjulistes soometsades, muutes raietega ja kuivenduskraavide sulgemisega puistu struktuuri  ning veerežiimi.

Uuringud ja manipulatsioonid haaravad enda alla ca 3 km2 suuruse ala, kus viiakse mitmes korduses läbi raietöötlusi ja veetaseme manipulatsioone kokku 64 alamalal. Asko Lõhmuse juhitav töögrupp on tänaseks teinud ära väga ulatuslikud elus- kui elutalooduse eeluuringud. Uuringute nimekiri on muljetavaldav ja vaevalt, et kunagi teist korda hakatakse nii mahukaid uuringuid kuivendusest mõjutatud männikutes tegema. Kõikidel aladel on uuritud metsise esinemist ja sigivust, täiskasvanud lindude ja tibude toidubaasi, varjevõimalusi ja kisklussurvet. Laiemalt on uuritud kõikvõimalikke teisi liigirühmi (linnud, soontaimed, kahepaiksed, päevaliblikad, torikseened, samblikud, mullaseened), et saada aru, mis liigid sellistel aladel üldse esinevad ja kuidas taastamistegevused neile mõjuvad. Lisaks on loodud püsiseirevõrgustik, mille raames registreeritakse muutused veetasemes, alustaimestikus, puistu mikrokliimas, mulla omadustes, puistu struktuuris ja mudelpuude omadustes, kuni okaste toiteväärtuseni. Igatahes on juba praegu nende alade kohta kogutud äärmiselt detailne info, mis loob eeldused, et projekt annab hindamatu sisendi lisaks metsisega seotud küsimustele ka laiemalt tänaste kõdusoometsade ja kuivendatud siirdesoometsade looduslikkuse (nii veetaseme kui struktuuri) taastamisega kaasnevate riskide ja võimaluste kohta.

Järgnevalt meelevaldne väljavõte huvitavamatest esialgsetest tulemustest. Varasemalt on sageli oldud seisukohal, et kuivenduse tõttu on vähenenud metsise toidubaas, eelkõige mustika ohtruse vähenemise kaudu. Esimesed kirjeldavad uuringud aga pigeb viitavad sellele, et kuivendus ei mõjuta negatiivselt mustika ohtrust, pigem võib mõju olla vastupidine. Tibudele oluliseks toiduks olevate alustaimestikus elavate selgrootute arvukuse uuringutest ilmnes, et putukate arvukus ei sõltunud väga tugevalt alustaimestiku liigilisest koosseisust, mida võiks kuivenduse mõju puhul eeldada. Pigem andis uuring alust arvata, et kas lähtuvalt ilmastikust vm. teguritest varieerub putukate arvukus palju rohkem eri aastate vahel.

Aladel esinenud liikide elupaiganõudlustest lähtuvalt hinnati ka võimalike vee- ja puistumanipulatsioonide mõju teistele liigirühmadele. Näiteks arvati, et rabade servades kunagi esinenud lagedate servamärede edukas taastamine võiks olla positiivse mõjuga kahepaiksete jaoks. Samuti võib suurem avatus soosida päevaliblikaid. Potentsiaalselt suurim negatiivne mõju võib olla surnud puiduga seotud elurikkusele. Näiteks torikseened, mille esinemine on seotud eelkõige suurediameetrilise surnud puidu kogustega puistus. Pildil männitüügstel kasvav torikseen männikorgik.

Teine selge ohukoht on seotud seisvaid surnud puid substraadina kasutavate samblikega. Seega peaks just suurema struktuurilise mitmekesisusega kõdusoopuistute puhul olema taastamistegevustega ettevaatlikum.

Elustiku jaoks väärtuslikud vanad tüügaspuud, mis on spetsiifiliseks substraadiks eelkõige samblikele.

 Manipulatsioonide hetkeseis

Algne plaan oli kõik manipulatsioonid teostada 2014/2015 aasta talve jooksul, kuid tänaseks on selge, et kogu alal saavad planeeritud tööd siiski tehtud alles 2015 aasta lõpuks.

Tänaseks on tehtud manipulatsioonialadel umbes pooled planeeritud raietöötlustest. Esimeste raiete kohta oli jõutud teha ka esmane hinnang raie mõju kohta puistu struktuurile. Peamise negatiivse aspektina jäi kõlama asjaolu, et väga suur osa surnud seisvatest puudest ja tüügastest saab masinraie käigus kannatada. Samas ei tohiks see olla probleem, mida ei saa raietööde käigus vältida või minimeerida, kui sellele eraldi tähelepanu pöörata.

Pildil näide nn harvendusraie tüüpi manipulatsioonist . Puistu enne ja pärast raiet. Raiuti välja alusmets ja osa kuuskedest.

RMK poolelt on raietööde otsese läbiviimisega tihedamalt seotud Reevo Paas, Aare Kolk ja Priit Voolaid ning uurijate poolelt Teet Paju.

Kraavide sulgemise tehniline projekt on kahjuks veninud ja valmib alles 2014 aasta lõpuks.

Usalduskriis uurijate ja RMK vahel

Paar päeva jõudis vaid mööduda infopäevast, kus RMK poolt avalikult lubasime jätkata metsise uuringute toetamist ja tekkivate tulemuste teadmistepõhist ellurakendamist, kui lahvatas RMK ja uurijate vahel usalduskriis. Nimelt ilmus samal nädalal mitu lehelugu uuest RMK arengukavast. Üks EPL majandusrubriigis ilmunud intervjuu koos arengukava metsamajanduslike eesmärkidega kutsus esile teadlaste pahameele ja solvumise, kuna rõhutas nende hinnangul ühekülgselt metsadega seotud majanduslikke aspekte ja nende maksimeerimist. Uurijad avaldasid isegi kahtlust, kas RMK ei ole neid siiani lihtsalt ära kasutanud, teinud nn „rohepesu“. Seda kahtlust ei leevendanud ka paralleelselt ilmunud intervjuud, mis käsitlesid kogu riigimetsade majandamise teemat tasakaalukamalt. Sellele järgnes RMK ja teadlaste kohtumine, kus kuulati üksteist ära. RMK poolt selgitati, et suuremate raiemahtude taga on eelkõige lõpusirgele jõudnud maareform, mille tulemusena RMK majandatav metsamaa pind suureneb, samuti kinnitasime oma soovi looduskaitsega jätkuvalt tõsiselt ja teadmistepõhiselt tegeleda riigimaadel asuvate loodusväärtuste hoidmisel ja taastamisel. Eelmisel laupäeval päädis see RMK lühikese arvamuslooga EPL-s, milles selge sõnaga vabandati nende ees, kes tundsid ennast intervjuust solvatuna. RMK poolt jääb vaid loota, et suudame tekkinud usalduskriisist üle saada ja looduse kaitsesse ikkagi koostöös panustada. Selge on see, et ilma teadusringkondade toeta pole võimalik aktiivset looduskaitset tulemuslikult teostada. Nii nagu metsamajandamise poolel on RMK suutnud oma tegudega luua partneritega usaldusväärsed suhted, nii peame usaldust kasvatama reaalsete tegudega ka looduskaitses.