Koosluste hooldamine ja taastamine

Looduse elurikkuse hoidmiseks on vältimatu parandada ohustatud ja ebasoodsas seisundis olevate liikide elupaikasid. See tähendab aktiivset tegevust selle nimel, et tekiksid eeldused elupaiga seisundi paranemiseks. Osasid elupaikasid tuleb ka regulaarselt hooldada. 

Peamised ohustatud ja ebasoodsas seisundis olevad elupaigad, mille seisundi parandamisse RMK aktiivselt panustab, on poollooduslikud kooslused, sooelupaigad ning avatud luite- ja nõmmekooslused.

Poollooduslikud kooslused on Eesti maastikupildile iseloomulikud puisniidud, loopealsed, nõmmed, puiskarjamaad ning ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud. Need on alad, mida on pikalt kasutatud karja- ja heinamaadena ning mille liigirikka loodusliku elustiku säilimiseks on vajalik mõõdukas inimtegevus. Poollooduslikke kooslusi nimetatakse ka pärandkooslusteks.

RMK loob vajalikud tingimused poollooduslike koosluste hooldamiseks. Tihti tuleb selleks, et alal saaks rohtu niitu ja seda ära vedada või loomi karjatada, esmalt puid maha võtta või ehitada tee, sild või truup. Sellise infrastruktuuri loomisega ongi RMK tegelenud alates aastast 2009, mil tema ülesandeks sai looduskaitsetööde tegemine riigimaal.  

Alad, mida saab hooldada, renditakse soovijatele välja. 2019. aasta alguse seisuga on RMK välja rentinud 23 962 ha poollooduslikke kooslusi. Rentijateks on kas juriidilised või füüsilised isikud ja neid on 378.  

Sooelupaikade taastamiseks tuleb kõrvaldada kuivenduse mõju kunagistele sookooslustele. Selleks võetakse maha puid, suletakse kraave ja ehitatakse paise, mis tõstavad ja stabiliseerivad ala veetaset. See on aeganõudev, ent oluline protsess, mille tulemusel peatub turba lagunemine ja sellega kaasnev süsihappegaasi eraldumine. Kasvama hakkav turbasammal saab taas kasvuhoonegaase siduda ning see loob eeldused soos elavate liikide tagasi tulemiseks.