Liigikaitsetööd
Liigikaitsetööd võetakse ette konkreetsete liikide elupaigatingimuste parandamiseks. Näiteks tuleb selleks raiuda võsa kaitsealuste orhideede kasvukohtades ja must-toonekure toitumisaladel, rajada kahepaiksete kudetingimuste parandamiseks koelmuid, tagada lendoravate liikumiskoridorid jne.
Sadu liikeRMK maadel on 2023. aasta lõpu seisuga
registreeritud 505 kaitse-alust liiki. Kaitsealused liigid jaotatakse olenevalt
ohustatuse tasemest kolme kategooriatesse, kõige rangemat kaitset vajavad I kategooria
liigid. I kaitsekategooriasse kuuluvatest liikidest on RMK erilise kaitse all lendorav ja kõre.
Lendorava kaitseks on RMK riigimetsas kaardistanud ja kaitse alla võtnud liikumiskoridorid, mis ühendavad teadaolevaid lendoravate elupaiku riigimaal. Liikumiskoridoride tagamise kõrval püüab RMK suurendada ka haava osakaalu lendorava koduks olevates metsades, sest kui praegune pesapuu umbes 80–120 aasta vanuselt ümber kukub, vajab lendorav uut pesapuud. Lendorav elab Eestis oma levikuala läänepiiril, põhiliselt Alutaguse metsades Lääne- ja Ida-Virumaal.
Kõre ehk juttselg-kärnkonn on iseloomuliku kõriseva häälega kahepaikne, kes armastab eelkõige rannikualasid. Paraku kuuleb teda looduses üha harvem. RMK pingutab selle nimel, et kõre asurkond
hakkaks suurenema Saaremaal ja Lääne-Eesti rannikualadel. Selleks, et kujuneda
saaks kõre jaoks vajalik avatud liivapinnas, on kümnetel hektaritel liivaluidetel
raiutud kunagi sinna istutatud metsa ja rajatud kõrele kudemiseks sobilikke
ajutisi veekogusid.
2013. aastal lükati RMK rahastusel käima
suurejooneline uurimisprojekt II kaitsekategooriasse kuuluva metsise arvukuse languse põhjuste
väljaselgitamiseks. Täpsemalt saab sellest lugeda RMK teaduslehelt.
Tuhandeid leiukohti
Kaitsealuste liikide arvust tähtsamgi on kaitsealuste liikide leiukohtade arv, mida on 2023. aasta lõpu seisuga RMK aladel 51 151. Leiukohaks nimetatakse ühe liigi ühe isendi kasvukohta (nt
lindude pesakoht) või grupiti kasvavate taimede kasvukohta.
Teadaolev metsaliikide arv Eestis jääb suurusjärku 10 000, oletatavasti on neid aga lausa umbes 20 000. Kõige rohkem elab meie metsades putukaid (umbes 6000 liiki), järgnevad seened, samblikud, soontaimed ja samblad. Võrreldes putukaliikidega elab metsades selgroogseid, sealhulgas erinevaid imetaja- ja linnuliike, tõeliselt napilt – ainult umbes 150 liiki. Metsaliikidest loetakse ohustatuks ligikaudu 500. Nende säilimiseks tuleb rakendada kaitsemeetmeid, eri liikide kaitsekavadega saab tutvuda siit.
Vääriselupaigad
Vääriselupaiku on RMK hoole all olevas metsas 2023. aasta lõpu seisuga 36 950 hektarit.
RMK kaitseb vääriselupaiku, kus suure tõenäosusega võib esineda ohustatud, ohualteid või haruldasi liike. Vääriselupaigad liigituvad rangelt kaitstava metsa alla, mida on RMK hallatavast metsast 32,1%.
