Prioriteetsed uurimisteemad

RMK teadusnõukogu on teadlaste ja uurimisgruppide poolt välja pakutud teemade seast välja valinud prioriteetsed uurimisteemad. Teemade lühikokkuvõte (2022. aasta seisuga) on toodud allpool, täpsem kirjeldus siin.  

Loetletud teemadel ootame rakendusuuringute rahastustaotlusi 16. maini 2022.

1. DNA-põhiste meetodite rakendamine metsakultiveerimismaterjali parendamisel ja patogeenikindlama kultiveerimismaterjali tootmine
Lähtuvalt pikaajalisest põhiliste metsapuuliikide kultiveerimismaterjali tootmise strateegiast saavad seemlad järjest enam olema peamiseks algmaterjaliks, kust seemneid varutakse. Metsakasvatuslikult oluliste puuliikide parendamisel on peamine rõhk olnud kohanemisvõimel, kasvukiirusel ning tüve ja puidu kvaliteedi omadustel. Samas ei ole arendustöö käigus arvestatud vastupanuvõimet erinevatele patogeenidele. Kultiveerimismaterjali tootmise seisukohalt on oluline teada, kas ja kui palju on plusspuukloonide ja nende järglaste resistentsuse tase päritav.

2. Jääksoode metsastamise mõju ökosüsteemi süsiniku- ja lämmastikubilansile            
Jääksoode metsastamine on üks olulisemaid süsiniku ja lämmastiku stabiliseerijaid ja kliimasoojenemist leevendavaid abinõusid. Projektiga soovitakse parandada jääksoode ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone.

3. Kuuse-kooreüraski arvukuse ja kahjustuste dünaamika ning seda mõjutavad tegurid ning selle metsakaitseline analüüs
Seoses kliimamuutustega on viimasel kümnendil suurenenud kuuse-kooreüraski jt masspaljunevate ürasklaste arvukus ja kahjustuste hulk nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Üraskirüüsted on aset leidnud peamiselt üha sagenenud põuaperioodide ja tormikahjustuste tõttu. Oluline on kahjude vähendamiseks metsade sanitaarse seisundi seire ja järjepidev kontroll. Omades ülevaadet puistute tervislikust olukorrast, suudetakse ka õigeaegselt ja kiiresti tekkivatele muutustele reageerida.

4. Metsades esinevate häiringute riskide hindamine seoses metsamajanduslike võtete ja kliimamuutustega
Muutuv häiringurežiim (sagedasemad ja tugevamad tormid, valdavate tuulte muutunud suund, ekstreemsemad kuivaperioodid jne) mõjutab oluliselt metsade seisundit, sellest tulenevalt ka metsakaitse vajadusi, majandamispraktikat ja praktikate mõju metsale. Teaduspõhiste majanduslike otsuste langetamiseks ja elluviimiseks on oluline hinnata muutustega kaasnevaid riske ning prognoosida eri strateegiate pikaajalisi mõjusid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tugeva inimmõjuga ja ekstreemsetest ilmasikuoludest mõjutatud metsakoosluste häiringukindlusele ja häiringujärgsele taastamisele/ taastumisele.

5. Raie mõju metsavärvuliste arvukusele ja sigimisedukusele  
Metsalinnustiku arvukus on languses, kuid erinevate osapooltel/huvigruppidel ei ole selgust, milline ja kas üldse on metsaraie roll lindude arvukuse vähenemises. Suuri linde on võimalik uurida telemeetriliselt, valdav osa metsalinnustikust on aga väikesed värvulised, kelle edukusele annab vastuse pesitsuse uurimine.

6. Metsatööde mõju mullale, metsaökosüsteemide aineringetele ja elurikkusele        
Mulla erinevad kihid talletavad olulise osa kogu metsa süsinikuvarudest, kuid teadmised metsamulla süsiniku ja lämmastiku varude muutustest seoses metsatöödega (raied, puidu väljavedu, maapinna ettevalmistamine) on tänapäeval veel tagasihoidlikud. Pehmed talved on toonud kaasa intensiivsema mulla häirimise, mullasüsiniku kiirema lagunemise, suurendanud roobaste teket ja huumuskatte segipööramist. Mulla häirimise määr sõltub mullaliigi omadustest, metsatöödel kasutatavast tehnikast ja häiringute koosmõjust.

7.Kestliku metsamajandamise kavandamise baasmudelite täiustamine ja metsa kasvu modelleerimise metoodika ajakohastamine    
Metsade hindamisel, raietöödel ja puitu töötlevas sektoris on kasutusele võetud uued tehnoloogiad. Seetõttu tuleks ajakohastada ka metsa kasvu modelleerimise metoodikat, mis kirjeldaks ka puistusisest ruumilist variatsiooni ja kasutaks kaugseire võimalusi, ja täiustada olemasolevaid üksikpuu ja puistu mahu hindamiseks kasutusel olevaid normatiive ja standardtabeleid. Esinduslik empiiriliste andmete kogu Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku näol võimaldab kasutada aegridade analüüsi.

8. Metsakuivenduse mõju ainevoogudele ja elustikule
Tulenevalt sademete ja aurumise ebasoodsast vahekorrast on suur osa Eesti metsadest liigniisked, mistõttu hõlmavad suure osa metsamaadest ja soodest metsakuivendussüsteemid. Metsanduse arengukava toob välja, et kuivendamisel on tugev negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, vee-elustikule, kaldakooslustele, toitainete ja setete voole, kliimamuutuste hoogustumisele. Metsakuivendust on pikka aega nimetatud ka metsise elupaiga kvaliteeti negatiivselt mõjutavaks teguriks, kuid metsakuivenduse negatiivset põhjuslikku mõju metsise arvukusele ei ole seni õnnestunud tõestada. Kuna metsakuivendussüsteeme jätkuvalt rekonstrueeritakse, on oluline teaduspõhiselt hinnata tegevuse riske ja mõjusid ning leida lahendusi negatiivsete mõjude leevendamiseks.

9. Kaugseire rasterandmete alusel puistupõhiste jaotusseaduspärasuste analüüs ja väljatöötamine
Metsakorralduses toimub inventeerimine puistupõhiselt. Metsa korraldamise juhendiga on etteantud täpsused, millega tuleb metsade inventeerimist läbi viia. Kui takseerkirjelduses on tavapäraselt iga puistuelemendi kohta üks keskmine väärtus, siis rasterkaardil on see väärtus jaotatud erinevate pikslite vahel ning seetõttu pikslite väärtused eraldise piires varieeruvad. Mida suurem on piksel, seda suurem on ka tõenäosus, et üks piksel kirjeldab mitut eraldist.
Pikslipõhisel lähenemisel on seega vajalik analüüsida täiendavalt eraldise piires pikslite väärtuste varieerumise seaduspärasusi, et välja töötada kriteeriumid, millega hinnata kaugseirega saadud tulemuste täpsust.

10. Metsa vooluveekogud kui elurikkuse tulipunktid ja elupaikade ühendajad
Metsade väikesed vooluveekogud on olulisteks elurikkuse tulipunktideks, tagades metsa ökosüsteemide terviklikkuse ning toimides looduslike elupaikade vaheliste ühendusteedena. Vooluveekogude võimet täita neid ülesandeid mõjutab tugevasti kaldaäärne taimestik, mille struktuurne ja liigiline mitmekesisus sõltub metsamajandamises rakendatavatest praktikatest. Et osata paremini toetada ja hoida metsa vooluveekogude rolli metsa ökosüsteemides ja oluliste sinikoridoridena elupaikade vahel, on vaja paremini mõista erinevate metsamajandamismeetodite, puhvertsoonide ning taimestiku tüüpide mõju veekogude füüsilisele/ keemilisele kvaliteedile, aga ka elustikule - liigirikkusele, geneetilisele mitmekesisusele ja loomade tervisele.