Prioriteetsed uurimisteemad

RMK teadusnõukogu on teadlaste ja uurimisgruppide poolt välja pakutud teemade seast välja valinud prioriteetsed uurimisteemad. Teemade lühikokkuvõte (2020. aasta seisuga) on toodud allpool, täpsem kirjeldus siin. 

Loetletud teemadel ootame rakendusuuringute rahastustaotlusi 30. aprillini 2020.

1. Sega- ja okaspuupuistute kohanemine muutuva kliimaga, nende produktsioonivõime ja majandamine
Okaspuuenamusega metsad moodustavad Eesti metsadest üle poole ning sageli kasvavad mänd ja kuusk segus erinevate lehtpuuliikidega. Muutuv kliima muudab metsad haavatavamaks. Seni puuduvad teadmised meie regioonis ennustatavate ekstreemsete ilmaolude sagenemise mõjust okaspuude produktsioonivõimele ja haiguskindlusele segametsades.

2. Püsimetsanduse teostatavus, majanduslikud aspektid ning valikraiete mõju metsaökosüsteemi süsinikubilansile
Püsimetsandust on esitletud keskkonnasõbraliku majandamisvõttena, mida rakendada kaitsealade piiranguvööndites ja kõrgendatud avaliku huviga metsades. Püsimetsandust mõistetakse erinevalt, kuid valdavalt kirjeldatakse seda valikraiena, mille eesmärgiks on hoida metsa looduslähedase struktuuriga, ilma lagedaid alasid tekitamata ja toetades niimoodi metsaga seotud ökoloogiliste ja sotsiaalsete väärtuste säilimist, pakkudes seejuures ka majanduslikku tulu raiutava puidu näol.
Valikraiet on Eesti metsanduses seni rakendatud väga tagasihoidlikult, vähe on kogemusi ja põhjalikumad teadusuuringud selles osas praktiliselt puuduvad. Püsimetsanduse rakendamisel peab majanduslike ja looduskaitseliste aspektide kõrval arvestama ka metsade süsinikusidumise võimega.

3. Metsatööde mõju mullale, metsaökosüsteemide aineringetele ja elurikkusele
Mulla erinevad kihid talletavad olulise osa kogu metsa süsinikuvarudest, kuid teadmised metsamulla süsiniku ja lämmastiku varude muutustest seoses metsatöödega (raied, puidu väljavedu, maapinna ettevalmistamine) on tänapäeval veel tagasihoidlikud. Pehmed talved on toonud kaasa intensiivsema mulla häirimise, mullasüsiniku kiirema lagunemise, suurendanud roobaste teket ja huumuskatte segipööramist. Mulla häirimise määr sõltub mullaliigi omadustest, metsatöödel kasutatavast tehnikast ja häiringute koosmõjust. Uuring annab infot mullahäiringute mõjust süsiniku- ja lämmastikuringele, elurikkusele ja mullakihtide taastumiskiirusest erinevates kasvukohatüüpides.

4. Märgalade süsinikumajandus ja taastamisvõimalused
Sood, kuhu on talletunud enamus mullasüsinikust, etendavad kasvuhoonegaaside emissioonis võtmerolli – erinevatel hinnangutel on turbamaade ja turba kasutusest lähtuvad emissioonid ligilähedased transpordisektori mõjule või ületavad seda mitmekordselt, moodustades 8–40% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest. Soode veerežiimi muutmine mõjutab nende süsiniku- ja lämmastikubilanssi, veekvaliteeti, üleujutuste ja põudade reguleerimise võimet, erinevaid ökosüsteemiteenuseid. Oluline on leida sobivad lahendused soode taastamiseks, kuivendusest tingitud mõjude leevendamiseks ja uurida alternatiivseid võimalusi turbamuldade kasutamiseks, mis võimaldaks kuivendatud soode nn ümberseadistamist (nt märgalaviljelus).

5. Metsades esinevate häiringute riskide hindamine seoses metsamajanduslike võtete ja kliimamuutustega
Muutuv häiringurežiim (sagedasemad ja tugevamad tormid, valdavate tuulte muutunud suund, ekstreemsemad kuivaperioodid jne) mõjutab oluliselt metsade seisundit, sellest tulenevalt ka metsakaitse vajadusi, majandamispraktikat ja praktikate mõju metsale. Teaduspõhiste majanduslike otsuste langetamiseks ja elluviimiseks on oluline hinnata muutustega kaasnevaid riske ning prognoosida eri strateegiate pikaajalisi mõjusid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tugeva inimmõjuga ja ekstreemsetest ilmasikuoludest mõjutatud metsakoosluste häiringukindlusele ja häiringujärgsele taastamisele/ taastumisele.

6. DNA-põhiste meetodite rakendamine metsakultiveerimismaterjali parendamisel ja patogeenikindlama kultiveerimismaterjali tootmine
Lähtuvalt pikaajalisest põhiliste metsapuuliikide kultiveerimismaterjali tootmise strateegiast saavad seemlad järjest enam olema peamiseks algmaterjaliks, kust seemneid varutakse. Eestis on enam kui poole sajandi jooksul rajatud männi-, kuuse- ja arukase klooniarhiivid täitnud ka seemlate funktsiooni.
Metsakasvatuslikult oluliste puuliikide parendamisel on peamine rõhk olnud kohanemisvõimel, kasvukiirusel ning tüve ja puidu kvaliteedi omadustel. Samas ei ole arendustöö käigus arvestatud vastupanuvõimet erinevatele patogeenidele. Kultiveerimismaterjali tootmise seisukohalt on oluline teada, kas ja kui palju on plusspuukloonide ja nende järglaste resistentsuse tase päritav.

7. Loodusväärtuste kaitse laiem mõju ümbritsevatele majandusmetsadele sh metsakahjustuste leviku tõkestamine
Eesti metsamaast on 13% range kaitse all ja 11% piiranguvööndis (SMI 2018) ehk majandustegevus on vähemal või suuremal määral piiratud ligi neljandikul Eesti metsamaast. Kaitsealad on erineva pindalaga, asuvad hajutatult üle Eesti ja on ümbritsetud majandusmetsast. Kaitsealustes või majandusmetsades toimuvate protsesside mõju naaberaladele on paratamatu. Nii avaldavad looduskaitselised tööd (nt soode taastamine) ja kehtestatud piirangud (nt mahalangenud puude koristamata jätmine) mõju majandusmetsale ja vastupidi (nt raietega avatud tuulekoridorid). Vaja on leida teaduspõhised lahendused loodusväärtuste hoidmiseks (probleem eriti väikestel ja eraldatud kaitsealadel) soodustades samaaegselt oluliste liikide (nt metsis) elupaikade säilimist ka majandusmetsas, tagades seejuures majandusmetsade elujõulisus (kahjurite leviku takistamine).

8. Metsakasvatuslike tegevuste (sh metsa uuendamise, hooldusraiete ja metsaparanduse) mõju elurikkusele ja süsinikuvoogudele
Soovitused metsade majandamiseks erinevates kasvukohatüüpides, erineva liigilise koosseisu ja erineva vanusega puistutes on siiani olnud võrdlemisi üldised. Vaja on vaadelda erinevaid metsakasutusvõtteid (metsa uuendamine, metsakultuuride ja noore metsa hooldamine, hooldus- ja uuendusraied, metsaparandus, raiejäätmete varumine, ka puidu transport metsas) kompleksselt, analüüsida mõju elurikkusele, metsa sanitaarsele seisundile ja süsiniku voogudele muutuva kliima tingimustes ning leida parandusmeetmete rakendamise maksumus.

9. Säästlik metsandus ja kaasamine
Säästlik metsandus on Eesti metsapoliitika ametlik eesmärk küll juba 1997. aastast, kuid viimaste aastate jooksul peetud ühiskondlik arutelu metsanduse üle, sh RMK kaasamiskoosolekud, näitab selle eesmärgi tõlgenduste paljusust ja erineval määral mõistmist. Need erinevused kanduvad inimeste väärtushinnangute ja kommunikatsiooni kaudu poliitika kujundamisse ja rakendamisse, sealhulgas sellesse, kuidas metsandus Eestis tegelikult toimib ja areneb. Oluline on mõista, milliste paradigmade raames ja ühiskondlikus kontekstis on säästliku metsanduse käsitlused Eestis kujunenud, kuidas see mõjutab otsustusprotsesse ning kuidas praeguseid käsitlusi säästva arengu suunas liikumiseks kõige paremini kasutada ja edasi arendada.

10. Kestliku metsamajandamise kavandamise baasmudelite täiustamine ja metsa kasvu modelleerimise metoodika ajakohastamine
Metsade hindamisel, raietöödel ja puitu töötlevas sektoris on kasutusele võetud uued tehnoloogiad. Seetõttu tuleks ajakohastada ka metsa kasvu modelleerimise metoodikat, mis kirjeldaks ka puistusisest ruumilist variatsiooni ja kasutaks kaugseire võimalusi, ja täiustada olemasolevaid üksikpuu ja puistu mahu hindamiseks kasutusel olevaid normatiive ja standardtabeleid. Esinduslik empiiriliste andmete kogu Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku näol võimaldab kasutada aegridade analüüsi.

11. Metsakuivenduse mõju ainevoogudele ja elustikule
Tulenevalt sademete ja aurumise ebasoodsast vahekorrast on suur osa Eesti metsadest liigniisked, mistõttu hõlmavad suure osa metsamaadest ja soodest metsakuivendussüsteemid. Metsanduse arengukava toob välja, et kuivendamisel on tugev negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele, vee-elustikule, kaldakooslustele, toitainete ja setete voole, kliimamuutuste hoogustumisele. Metsakuivendust on pikka aega nimetatud ka metsise elupaiga kvaliteeti negatiivselt mõjutavaks teguriks, kuid metsakuivenduse negatiivset põhjuslikku mõju metsise arvukusele ei ole seni õnnestunud tõestada. Kuna metsakuivendussüsteeme jätkuvalt rekonstrueeritakse, on oluline teaduspõhiselt hinnata tegevuse riske ja mõjusid ning leida lahendusi negatiivsete mõjude leevendamiseks.