KKK

Mis vahe on loodusrajal, õpperajal ja matkarajal?
RMK loodusrajad jagunevad matka- ja õpperadadeks. Matkarada on looduses liikumise hõlbustamiseks ja suunamiseks rajatud ning liikumisviisile vastavalt varustatud rada. Õpperada on mõeldud peaasjalikult loodusteadlikkuse suurendamiseks rajatud rohke teabega varustatud rada.

Miks ei tohi riigimetsas suvalises kohas telkida ega lõket teha?
Telkida ja lõket teha tohib tõesti vaid kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja asjakohaselt tähistanud või mille kohta ta on eraldi loa andnud. Seda reguleerib metsaseadus. Telkimine ja lõkke tegemine vaid ettevalmistatud ning tähistatud kohtades säästab loodust liigse koormuse eest, aitab vältida tuleohtu ning säilitab maastiku ilme ja taimestiku elujõu. Lõkke tegemisel tasub kindlasti eelistada kattega lõkkekohti, sest soojal ja kuival suvepäeval on tuli metsas väga kiire levima.

Kas ja kuidas on reguleeritud kalapüük riigimetsamaadel?
Eestis on kõigil õigus püüda tasuta ühe lihtkäsiõngega kala ehk õngepüügiõigus. Selleks pole vaja eraldi luba ega dokumenti. Loomulikult peab kinni pidama lubatud püügiaegadest, kohtadest ja muudest piirangutest. Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist ja üheharulisest konksust, millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga.

Mis vahe on külastuskeskusel ja loodusmajal?
Külastuskeskus on aasta ringi avatud RMK puhkeala keskus, kus toimub loodushariduslik tegevus – programmid, üritused, teavitamistöö – erinevatele sihtrühmadele. Külastuskeskuses on teabepunkt, ekspositsioon, teabekogu ning kontoriruumid töötajatele. Loodusmaja, kus pakutakse samuti loodushariduslikku tegevust, on avatud vaid programmide ja ürituste elluviimise ajal.

Mis vahe on metsamajal ja metsaonnil?
Nii metsamajad kui ka metsaonnid on lihtsa konstruktsiooniga, reeglina ühe ruumi ja tagasihoidliku sisustusega ööbimiskohad looduses liikujale. Metsamaja eristab metsaonnist privaatsus – maksta tuleb nn võtmeraha, et maja üksi kasutada. Metsaonn ei pruugi tagada kasutajale omaette olekut – ruumi tuleb teha kõigile, kes soovivad onni kasutada. Tänu sellele puudub metsaonnil ka kasutusmaks ehk võtmeraha. Metsamaja saab ja tuleb kasutamiseks ette broneerida, metsaonni puhul seda võimalust pole.

Kas riigimetsas tohib sõita ATVga?
Riigimetsas tohib maastikusõidukiga sõita vaid selleks rajatud aladel ja radadel. Hetkel riigimetsamaadel maastikusõiduks loodud alasid pole.

Kuidas on korraldatud prügi sorteerimine metsas?
Oleme loonud loodusesse mitmeid prügi sortimise ja äraandmise võimalusi. Neid võiksid kasutada eelkõige seljakotimatkajad. Autoga tulijatele kordame meeldetuletuseks vana head põhimõtet: kõik, mis jõuad metsa tuua, jõuad sealt ka ära viia! Prügivedu raskesti ligipääsetavatest kohtadest on kallis, keeruline ja kulutab asjatult ressursse. Täpsemalt loe prügi sortimise võimaluste ja põhimõtete kohta RMK maade taristul siit.

Miks metsa majandatakse?
Mets saab inimeseta hakkama, aga inimene metsata mitte. Vajame igapäevaelus puitu ehituseks, mööbliks, paberiks, kütteks ja paljuks muuks. Erinevalt liivast ja savist ning rääkimata naftast on puit taastuv loodusvara. Selleks et puitu kasutada, tuleb puud metsast kätte saada. Peale raiet tuleb istutada või külvata uued puud ning hiljem neid hooldada. Puud paljunevad looduses ka ise, kuid inimene kujundab metsa eelkõige seetõttu, et saada näiteks hoonete, sisustuse või muusikainstrumentide valmistamiseks sobilikku kvaliteetset puitu.

Miks läheb nii palju puitu kütteks? Miks ei tehta rohkemast puidust maju ja mööblit?
Metsas kasvavat puud võib võrrelda lihaveisega. Täiskasvanud veisest saab kuni 60% liha, ülejäänud on siseelundid, luustik, veri ja nahk. See liha jaguneb omakorda erineva kvaliteedi ja väärtusega osadeks, nagu sisefilee, aba, ribi, antrekoot jne. Puuga on sama lugu. Suureks kasvanud puust saab kuni 60% ulatuses puitu, ülejäänud on oksad, latv ja puukoor. Puit jaguneb omakorda kvaliteedi järgi osadeks: palk, paberipuit ja küttepuit. Peaaegu iga puu sisaldab teatava koguse palki, paberi- ja küttepuitu.

Puu kasvab aeglaselt ja aja jooksul põhjustavad kasvutingimused ning väliskeskkond puidus mitmesuguseid kahjustusi ja vigastusi. Need rikuvad puidu kvaliteeti ja sellepärast ei saagi puid raiudes ainult palki, millest valmistada maju või mööblit. Majandatavas metsas püütakse õigeaegse ja regulaarse hooldusraie abil suurendada nende puude osakaalu, millest saaks rohkem palki.

Looduslikult kasvanud metsas on palgipuitu andvate puude osakaal palju väiksem kui neis metsades, mida inimene on hooldanud ning puudele kasvamiseks ruumi ja valgust andnud. Meie eesmärk on kasvatada metsa nii, et suureneks puudes oleva palgi osakaal ja väheneks see osa, mis sobib üksnes kütteks. RMK aastasest puidumüügi mahust moodustab palk 45%, paberipuit 30%, küttepuit 17% ja hakkpuit 8%.

Miks kasutatakse harvestere?
Nagu paljudes teisteski valdkondades, aitavad tehnoloogia ja masinad metsatööstuses inimese vaeva ja aega vähendada. Tänapäeva metsatöömasinad on töötegija jaoks turvalised ja lihtsustavad metsatööd. Harvester aitab metsast puitu saada võimalikult väikeste kuludega. Tõenäoliselt ei ole paljud nõus maksma küttepuu eest oluliselt kõrgemat hinda selle nimel, et töö teeks ühe inimese ja harvesteri asemel ära 30 saemeest, kes kõik sooviks palka saada. Harvester peab raiutud puidu üle ka arvet ja edastab andmed infosüsteemi. Seega on metsast tuleva puidu üle arvepidamine läbipaistev – teatakse täpselt, kui palju puitu saadi ühest metsatukast.

Miks ei raiuta metsa vähehaaval, kasvatades uut metsapõlve vana metsa varjus?
Kui see on võimalik ja vajalik, siis me seda ka teeme. Sel juhul uuendame metsa turberaiega (enamasti aegjärkse raiega), mille puhul raiume küpsed puud hajusalt järk-järgult välja kahe või kolme raiejärguga pikema aja jooksul. Kahjuks on võimalik turberaiet teha ainult liivastes palu- ja nõmmemännikutes – riigimetsas on selliseid kasvukohatüüpe kõigest umbes 6%. Mujal ei anna turberaie soovitud tulemust, sest männi- ja kuusetaimedele ei jagu vana metsa varjus piisavalt valgust ja toitaineid. Looduslikult kipuvad hõredamaks raiutud ala esmajoones asustama kiiresti kasvavad põõsad ja lehtpuud, mille varjus ei suuda kuused-männid kasvada.

Miks raiutakse ka noori ja peenikesi puid?
Noori ja peenikesi puid raiutakse metsast eri põhjustel. Enamasti tehakse seda selleks, et tulevikus näiteks puitmaja ehituses või mööblitööstuses puiduna kasutatavatel puudel oleksid paremad kasvutingimused, rohkem toitaineid ja valgust. Selleks tehakse noores metsas valgustusraiet ja vanemaealises metsas harvendusraiet.

Noori puid raiutakse ka metsa uuendamisel: koos küpsete puudega võetakse maha puud, mis ei ole uuendamise ajaks jõudnud nii suureks kasvada kui ülejäänud puud. Vana metsa raiumisel muutuvad valgustingimused ning seni teiste puude varjus olnud puukesed ei suuda tavaliselt edasi kasvada ja surevad ajapikku loomulikul teel välja. Metsaomanik võib kasutada neid küttepuiduna. Mõnes kohas, kus vana metsa alla on kasvanud elujõuline järelkasv, on võimalik see uuendusraiete korral raiesmikule ka alles jätta.

Miks tehakse lageraiet?
Kui võtame metsast puidu kasutusele, siis peame seisma hea ka selle eest, et samal kohal hakkaks kasvama meile tulevikus samasugust väärtust andev mets. Majandusmetsades, mida kasvatatakse eelkõige selleks, et saada vajalikku ja kvaliteetset puitu, tehakse enamasti lageraiet, sest sel moel saab Eesti tingimustes kõige kiiremini kasvatada uut metsapõlve. Pärast raiet istutatakse või külvatakse uued puud, millele jagub küllaldaselt toitaineid ja valgust ning mis võivad kõrgust visata isegi kuni pool meetrit aastas. Looduslikult loovad lageraiele sarnaseid tingimusi tormid ja põlengud, kuid need on juhuslikud ja neid ei ole võimalik planeerida.

Kas tõesti mõnele liigile meeldib lageraielank?
Kuigi lageraielanki nähakse metsa ja metsaliikide täieliku hävinguna, loob see siiski eluvõimaluse paljudele taime- ja loomaliikidele. Pärast raiet muutub ala valgusküllasemaks, toitainerikkamaks ja niiskemaks – need on muutused, mille on looduslikult maastikus põhjustanud ka tormimurrud ja põlengud.

Lageraielangil kujunevad uued kooslused olenevad metsa kasvukohatüübist ja mulla viljakusest. Männimetsast võib mustika asemel leida pohla. Männiku raiesmikul saavad kasvuhoo sisse ka kanarbik ja põdrakanep ning kevadeti võib sealt leida kogritsaid. Kuusiku raiesmikule hiilib esimestel aastatel sisse metsmaasikas ning mahajäetud oksavaaludesse leiab hea kasvukoha vaarikas.

Lagendikel kasvavad õitsvad taimed pakuvad elupaika päevaliblikatele. Inimene aga saab langile tekkivat liigirikkust nautida lisaks marjadele, ravimtaimedele-ürtidele ka mee näol: mesinikud toovad aina enam mesitarusid suviseks korjeajaks raiesmikule, kus on puhas keskkond ja kust saab pestitsiidivaba mahemett. Nooremas metsas käivad toitu noolimas põdrad, metskitsed ja hirved ning see on ühtlasi lindude pesitsemispaik. Inimene nopib sealt marju ja seeni.

Miks jäetakse peale raiet üksikud puud kasvama?
Seemne- ja säilikpuud on vajalikud, et uuendada metsa, tagada looduslik mitmekesisus ning leevendada lageraiest tulenevat keskkonnamõju. Seemne- ja säilikpuude jätmisega vähendame raielankide soostumist ja lageraiele järgnevaid järske temperatuurikõikumisi, tagame loodusliku mitmekesisuse säilimise ja metsaökosüsteemi kiirema taastumise.

Seemnepuud jäetakse lageraielangile kasvama, kuni saadakse looduslik uuendus ja noored puud muutuvad elujõuliseks. Seemnepuudena säilitatakse mände, arukaski ja saari.

Säilikpuud on raiutava metsa kõige vanemad ja jämedamad elusad või kuivanud puud ning nende püstiseisvad osad, mis jäetakse lageraielangile raie käigus alles ning mis eeldatavalt säilivad raiealal vähemalt mõnikümmend aastat. Säilikpuid hilisemate raiete käigus ei raiuta. Säilikpuu rolli täidab ka kasvama jäetud seemnepuu, kui seda ei raiuta peale metsauuendusliku ülesande täitumist. Säilikpuudeks sobivad kõik puuliigid.

Miks tekivad lankidele rööpad?
Metsatöömasinate kasutamisel tekivad lankidele paratamatult rööpad. Üldjuhul on need sellised, mis ei kahjusta pinnast. Keelatud on teha metsa sügavaid rööpaid. Selle vältimiseks peab raietööde korraldaja planeerima raieaega, loobuma vihmasel ajal pehme pinnasega metsa minekust, kasutama oksapatja tee tugevdamiseks, tegema külmal ajal talitee jne. Kui rööpad ikkagi tekivad, tuleb need esimesel võimalusel tasandada.

Miks ei koristata lankidelt ära raiejäätmeid?
Selleks on mitu põhjust. Kasutame raiejäätmeid märjemal pinnasel kokkuveoteede tugevdamiseks. Kuivemal pinnasel jätame raiejäätmed langile, et need pakuksid elupaika erinevatele putukaliikidele ja pisiimetajatele seniks, kuni jäätmed mõne aasta jooksul kõdunedes metsa huumusekihti rikastavad. Väga vaese pinnasega metsades, näiteks loo- ja nõmmemetsades, on raiejäätmete äravedu langilt lausa keelatud. Seal, kus tehnoloogia, metsapinnas ja seadused seda võimaldavad, kogutakse raiejäätmed kokku ja kasutatakse katlamajades sooja tootmiseks. Sel juhul nimetatakse raiejäätmeid raidmeteks.

Miks määratakse metsa vanust?
Metsa vanus on üks peamisi metsa iseloomustavaid ja kirjeldavaid tunnuseid. Metsa vanus ja kõrgus annab meile teadmised metsa kasvukiiruse kohta. Majandatavates metsades kavandame vanuse järgi metsatöid. Kui metsa vanus ületab seadusega kehtestatud küpsusvanuse, on majandatavas metsas lubatud uuendusraie.

Kui palju metsataimi peab ühele hektarile istutama?
Kuuse- ja kasetaimi istutatakse ridades. Reavahe võiks olla 2,5 meetrit ja taimede vahe 2 meetrit. Nõnda istutades kulub keskmiselt 1800 taime hektarile. Oksavallidesse ja veelohkudesse ei ole mõtet istutada. Männitaimede puhul võiks reavahe olla 2 meetrit ja taimede vahe 1,2 meetrit. Selliselt kulub keskmiselt 3300 taime hektarile.

Kas kuuse metsataimed heki jaoks ka sobivad ja millise vahekaugusega neid istutada?
Sobivad küll. Kuusehekk rajatakse ühe- või kaherealisena. Taimede vahele jäetakse 1 meeter. Kui istutatakse kahes reas, kasutatakse malelaua kujulist asetust, kusjuures reavaheks jäetakse samuti 1 meeter.

Kas mittekvaliteetseid taimi, mis müüki ei lähe, jagatakse kasutamiseks tasuta?
Mittekvaliteetseid taimi RMK ei müü ega jaga tasuta. See on ka õigusaktidega keelatud.

Kui palju seemneid kulub hektari metsa külvamiseks?
Metsa külvamist kasutatakse männi ja vähesel määral ka kase kultiveerimisel. Männi käsitsi külvamisel on külvinorm 0,6–0,8 kg/ha. Mehhaniseeritud külvil on sõltuvalt kasutatavast seadmest külvinorm 0,3–1 kg/ha. Kase külvinorm käsitsi külvamisel on 2–3 kg/ha.

Kui palju seemneid peaks ostma, et kasvatada 10 000 kuuse-, männi- või kasetaime?
Männi seemet kulub ribakülvil 1,5–2 grammi jooksvale meetrile ja männiseemikuid saab kahe aasta pärast külvirea meetrilt u 60–80 tk. Seega peaks ostma umbes 250 grammi seemet.

Kuuse seemet kulub ribakülvil 1,8–2,5 grammi jooksvale meetrile ja kuuseseemikuid saab kahe aasta pärast külvirea meetrilt u 60–100 tk. Seega peaks ostma umbes 250 grammi seemet.

Kase seemet kulub hajalikülvil 1–2 grammi ruutmeetrile ja kaseseemikuid saab ruutmeetrilt ühe aasta pärast u 100–150 tk. Seega peaks ostma umbes 200 grammi seemet.

Kas RMK müüb lõhutud küttepuitu (halupuitu)?
Ei, müüme küttepuitu 3-meetriste nottidena. Puud tuleb ise halgudeks lõigata. Küll aga korraldame puidu vedu kliendile. Võimalik on tellida lehtpuu- või okaspuuküttepuitu. Loe selle kohta rohkem siit.

Kas RMK käest saab osta ka tarbepuitu?
Kuigi me müüme riigimetsast pärit puitu põhiliselt Eesti ettevõtetele, kes seda kohapeal võimalikult palju väärindavad, saab palki meie käest osta ka eraisik. Kui soovid näiteks renoveerida vana palkmaja ja vajad selleks uusi pikki männipalke või plaanid ehitada kuuselattidest aeda, siis küsi pakkumist palgile ka RMK-lt. Eraisikutele müüme tarbepuitu ühes kalendriaastas kuni 50 m3 inimese kohta. Toome palgi soovi korral ka kohale, aga meie suur metsaveoauto seab veole teatud piirangud. Täpsemate võimaluste väljaselgitamiseks võta ühendust RMK puiduturustusosakonnaga.

Kas riigimetsast jõulukuuse toomiseks on vaja metsateatist?
Ei. Metsaseaduse järgi tohib avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, jahiulukeid ja kaitsealuseid loomi nende sigimisperioodil ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutusnõudeid ja metsaomaniku nõudeid järgides. Metsamaterjalina ei käsitleta kuni kümmet dekoratiivpuud. Seega ei ole kuni kümne jõulukuuse raieks vaja taotleda metsateatist ning selliste puude vedu ei nõua ka veoselehte.

Kas 5-meetrise kuuse 2-meetrine latv on 2-meetrine jõulupuu?
Kindlasti ei ole. Sellisel juhul on tegemist metsaomaniku huvide sihiliku kahjustamisega ja seaduse rikkumisega. Kui inimene leiab suurema kuuse, kui tal vaja, ja ta võtab maha ainult ladva, siis tuleb maksta terve puu eest ning järelejäänud osa viisakalt muul otstarbel kasutada. Hinnakirja eri kõrgusega jõulupuu ostmiseks leiad jõulukuuse kampaania ajal lehelt rmk.ee/kuuseke.

Kuidas leian riigimetsa, kust tohin jõulupuu tuua?
Riigimetsa leiad viitade ja siltide järgi, mis on metsa äärde paigutatud. Siiski ei tähenda riigimetsa sildi nägemine, et kogu selle taga olev suur metsaala on riigimets, vahepeal võib olla ka erametsa. Oma asukohta aitab positsioneerida ja riigimetsa asukohta täpsemalt uurida RMK äpis olev kaart. Sama kaart on üleval ka RMK kodulehel.

Kuidas ma tean, kus on kaitseala ja miks kaitsealalt ei tohi raiuda?
Kaitsealad on samuti looduses valdavalt tähistatud. Need on välja toodud riigimetsa kaardil RMK äpis ja kodulehel. Nii nagu osadel kaitsealadel on ajalised liikumispiirangud, mil inimene ei tohi sinna minna, on kaitsealadel ka majanduslikud piirangud ning teatud tegevused on seal keelatud. Kaitsealadelt ei tohi näiteks jõulukuuski raiuda, seda on lubatud teha ainult majandatavast metsast.

Kust tohib jõulukuuski tuua?
Jõulukuuski tohib raiuda sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. Metsanoorendikest ja -kultuuridest, kuhu inimene on kuused istutanud või kus neist loodetakse tulevikus puitu saada, on kuuse soetamine keelatud. Samuti ei tohi jõulukuuski raiuda kaitsealadelt.

Mitu kuuske võib võtta?
Eeldame, et igaüks võtab ühe kuuse. Meie eesmärk ei ole sellega raha teenida, vaid kutsuda inimesi ka talvel metsa ja hoida elus vana kommet, kus pere tõi endale ise metsast kuuse. Kui sul on tarvis rohkem kui ühte kuuske, on see võimalik ja loomulikult tuleb iga puu eest maksta. Seaduse mõistes ei käsitleta kuni kümmet dekoratiivpuud metsamaterjalina, seega ei ole nende veoks veoselehte vaja. Kui aga kogus on suurem kui kümme, on järelevalveasutusel võimalus ja õigus nõuda veoselehte ning vedajal peab see olema esitamiseks kaasas.

Kas riigimetsast tohib teha kasevihtu?
Oma tarbeks ja väikestes kogustes – muidugi! Kasevihtade puhul kehtivad samad reeglid nagu kuuseokste, marjade-seente ja ravimtaimede puhul ehk et metsaseaduse järgi tohib avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratiivoksi, ravim- ja dekoratiivtaimi ning nende osi metsaomaniku huve põhjendamatult kahjustamata, loomi ja teisi metsas viibijaid häirimata, metsa püsivaid jälgi jätmata ning tuleohutuse ja metsaomaniku nõudeid järgides. Soovituslik on kaseoksi võtta elektriliinide alt ja kraavipervedelt, kus puudel pole lootust suureks sirguda.

Kas riigimetsas tohib korjata murdunud oksi?
Metsaseaduse järgi tohib riigimetsas korjata marju, seeni ja pähkleid, samuti võib metsast võtta enda tarbeks oksi näiteks viha, luua või jõulupärja valmistamiseks. Samuti võib metsas noppida lilli ja varuda ravimtaimi. Seda tehes ei tohi metsa kahjustada, loomi ja linde häirida, rikkuda tuleohutusnõudeid ning tuleb järgida metsaomaniku nõudeid.

Pärast tormi võib kasvava metsa all leiduda puudelt murdunud oksi. Niisuguste okste korjamine enda tarbeks on lubatud, kui tegemist ei ole rangelt kaitstava metsaga. Enne korjamist tuleks selles veenduda.

Oksi ei tohi korjata raielankidelt. Langilt võib raidmeid varuda, kuid selleks tuleb osta raidmete korjeõigus. Lankidelt ei tohi oksi korjata seetõttu, et tegemist on raie käigus varutud puiduga ehk metsamaterjaliga, mille varumiseks on metsaomanik teinud kulutusi ning seda ei või riik tasuta ära anda. Raidmeid varub riigimetsa majandaja ka ise, sest raidmetest valmistatakse hakkpuitu, millega köetakse katlamaju mitmel pool Eestis. Metsas on ka kasvukohti, kus raidmed peavad pärast raiet metsa jääma. Raidmete ostuhuvi korral saab täpsemat infot siit.

Kas riigimetsast tohib varuda kasemahla?
Ikka! Riigimetsast tohib enda tarbeks tasuta varuda nii kase- kui ka näiteks vahtramahla. Sobiv aeg selleks on varakevad, vaher hakkab jooksma enne kaske. Mahla varumisel jälgi, et puule ei jääks sellest püsivaid kahjustusi.

Kas RMK kaardistatud pärandkultuuri objektid on plaanis kaitse alla võtta?
Ei, pärandkultuuri objektide kaardistamise eesmärk ei ole need riikliku kaitse alla võtta. Seda tehakse, et hoida elus teadmisi selle kohta, millist kultuurilist väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud pärandkultuuri objektid on kunagi kandnud. Meie kultuurilist mälu ei saa võtta kaitse alla, see peab meie keskel edasi elama. Küll aga kajastuvad kaardistatud pärandkultuuri objektid Maa-ameti andmebaasis, mis on hea töövahend nii kinnisvaraarendajatele kui ka teistele planeerimisotsuste tegijatele, et võimaluse korral vältida pärandkultuuri objektide hävimist.

Kas pärandkultuuri objekt, mis asub metsas, piirab tavapärast metsamajandamist?
Reeglina mitte, sest metsa saab mõistlikult tegutsedes majandada ka nii, et pärandkultuur säilib. Lisaks on pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus, käskude-keeldudega seda reguleerida ei saa.

Kas iga inimtegevuse jälg looduses on pärandkultuuri objekt ja seda peab hoidma?
Iga inimtegevuse jälg looduses on pärandkultuuri objekt. Selle hoidmine on aga omaniku otsus ja tahe. Kui vana taluaseme peale on vaja ehitada uus hoone või kiviaia asemele tee, siis tuleb seda teha. Kõike ei jõua ega peagi säilitama. Oluline on, et omanik oskaks tähele panna enda maal asuvat pärandkultuuri objekti. Vaid omanik saab teha otsuse, kas objekt väärib taastamist, esiletoomist ja hoidmist. Pärandkultuuri inventeerimise eesmärk on seni varjul olnu uuesti päevavalgele tuua ja seeläbi parandada maaomanike ning maastikul tegutsejate teadlikkust pärandkultuurist.

Mida saaksin ära teha oma maal oleva pärandkultuuri objekti säilimiseks?
Kõigepealt tuleks objekt puhastada võsast ja prügist. Põlispuud tuleks kindlasti säilitada. Säilinud kivimüürid võiks katta pealt betooniga või rajada varikatus. Hooldatud pärandkultuuri objektist saab kujundada toreda puhkekoha. Huvi korral võib objekti ka eksponeerida, paigaldades infosildi objekti nimega või põhjalikuma infotahvli. Õpperaja tegemine eeldab juba laiemat koostööd kohaliku kogukonnaga ja järjepidevat hooldust.

Kas metsamuuseumis ja härrastemajas kehtib ühine pilet?
Jah, ühise piletiga saab külastada nii mõisa härrastemajas asuvat ajaloolist mõisamuuseumi kui ka endises ait-tõllakuuris olevat metsamuuseumi.

Millistele muuseumi külastajatele kehtib perepilet?
Perepilet on mõeldud kuni neljaliikmelisele külastusgrupile ehk kahele täiskasvanule ja kahele kuni 17-aastasele lapsele (k.a). Sellised kombinatsioonid nagu kolm täiskasvanut ja üks õpilane või neli tudengit perepiletiga külastusõigust ei anna.

Kas õpilasgruppi saatvad täiskasvanud (õpetajad, lapsevanemad) pääsevad muuseumisse tasuta?
Tasuta külastusõigus kehtib kahele gruppi saatvale isikule olenemata grupi suurusest või külastuseesmärgist (õpilas-, turismigrupp jne).

Kas Sagadi dokumendikollektsioonist saab laenutada teavikuid?
Laenutada saab teavikuid, mis ei pärine vanemast ajast kui 1945. Laenutusaja pikkus lepitakse kokku laenutuspõhiselt, olenevalt laenutuse eesmärgist ning dokumendi väärtusest.