Soovitusi ja lisainfot, kuidas teha üraskikahjustustega seoses oma metsa majandamisel teadlikke otsuseid, leiad Keskkonnaportaalist.

Kuidas kuuse-kooreürask kuuski kahjustab?

Üraskid poevad paljunemiseks kuusekoore alla, kuhu emane mardikas muneb. Vastsed kaevandavad koore alla igaüks oma käigu, lõigates sellega läbi puu juhtsooned, puu kolletub ja lõpuks kuivab. Üraskite lendlus ja haude rajamine algab siis, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini.

Üraskikahjustusi on oodata eelkõige neis paigus, kus ümbruskonnas juba leidub kuivanud puid ning kus kasvavad keskealised – 50–60-aastased ja vanemad (nõrgestatud) kuused. Just nõrgestatud (nt juurepessust, tormist) kuuski ohustab ürask kõige rohkem, aga kui üraskeid on palju, võivad nad asustada ka terveid puid. 

Miks tehakse üraskiraiet kevadel?

Kuna haude rajamine puukoore alla algab kevadel soojade ilmade saabudes, ei saa töid muul ajal nii tulemuslikult teha.

Kahjustuskoldes raiutakse puud varakevadel enne lindude pesitusaega, et neid võimalikult vähe häirida. Raiutud puude seast jäetakse langile üraskite meelitamiseks püünispuid, mida üraskid hakkavad ilmade soojenedes asustama.

Kuuse-kooreüraski tõrje edukus sõltub värskeltasustatud puude kiirest ja õigeaegsest ülestöötamisest. Püünispuud veetakse metsast välja niipea, kui üraskid on need asustanud. Enamasti langeb see aeg maisse ja juunisse.

Püünispuude väljaveoga ei või viivitada, sest vastasel juhul jõuavad mardikad puult lahkuda ja rajada läheduses kasvavate kuuskede koore alla sõsarhaude ning üraskikahjustus levib edasi. 

Kuidas üraskikahjustuste levikut riigimetsas piiratakse? 

Üraskikahjustuste leviku piiramiseks on metsakaitseliselt vajalik võimalikult suur osa kahjustuskolletest majandusmetsas likvideerida, mistõttu on otstarbekas erakorraliselt suurendada 2022. aastaks ette nähtud kuusikute optimaalset uuendusraiete pindala. Kahjustuste õigeaegse likvideerimisega viivitamine eskaleerib kahjustuste ulatust tulevikus. Samuti väheneb surnud puude kuivamisel võimalus nende kasutamiseks pika elueaga toodetes.

Praeguseks ületab tuvastatud üraskikahjustusega puistute pindala RMK-le 2022. aastaks kehtestatud optimaalse uuendusraiete pindala kolm korda. Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 17. novembri 2021 määruse nr 51 „Riigimetsa majandajatele aastateks 2022–2026 riigimetsas uuendusraie optimaalse pindala määramine“ muutmisega suurendatakse kuusikute optimaalset uuendusraiete pindala 2022. aastaks 1300 ha võrra. Kahjustuskollete likvideerimisel peetakse kinni kevadsuvisest raierahu perioodist ning üraskikahjude likvideerimine jätkub mitte varem kui 2022. aasta 1. juulil.

Milliste raieliikidega üraskikahjustusi likvideeritakse?

Suurem osa kahjustuskoldeid raiutakse ära sanitaarraie korras. Ent seal, kus kahjustuskolle on väga ulatuslik ning on näha, et metsa ei ole võimalik enam päästa, tehakse üraskite ohjamiseks lageraie. Kaks kolmandikku mullu ja tänavu üraskikahjude likvideerimiseks tehtud raietest on olnud sanitaarraied.

Miks ei piisa üraskitõrjeks kuivanud kuuskede raiumisest ja raiutakse ka rohelisi, elusaid kuuski?

Ürask ei asusta kuivanud puid, ürask „punub pesa“ elusa puu koore all, see on ka põhjus, miks tuleb raiuda rohelisi puid. 

Miks ei piisa üraskitõrjeks üksnes feromoonpüünistest?

Feromoonpüünised meelitavad küll mingil määral üraskeid lõksu, kuid ühtlasi leiavad lendlust alustanud ja paljunemiskohta otsivad kuuse-kooreüraskid üles ka kuused, mille koore alla pugeda. Feromoonpüünistest on aga kasu üraskite seiramisel ja lendluse alguse ja kestuse kindlaks tegemisel. 

Kas ürask lendleb ja paljuneb ainult ühe korra aprillis-mais?

Enamasti rajavad mardikad 2–4 nädalat pärast puu asustamist kevadel uue haude – sõsarhaude. See on ka põhjus, miks on vaja kevadel raiutud ja värskelt asustatud puud kiiresti metsast välja vedada – see takistab sõsarhaude rajamist.

Kui kevad on varajane ja soe, siis võib osa noormardikaid rajada haude juba samal aastal – juulis-augustis. Seega tuleb kuusemetsadel, kus võib üraski levikut eeldada, silma peal pidada suvelgi ja vajadusel üraskite asustatud puud raiuda ja välja vedada. 

Kuidas üraskid veel hukka saavad?

Üraskid talvituvad maapinnas, aga ka puukoore all (tavaliselt erinevad noorjärgud). Kui talv on pehme ja maapind vesine, siis võivad maapinnas talvituvad putukad hukkuda. Pehme talv võib aga säästa puukoore all talvituvaid putukaid.

Pakase ja paksu lumega on vastupidi, maapinnas talvituvad putukad elavad paksu lumeteki all talve tõenäoliselt üle, ent puukoore alla pugenud putukad hukkuvad.

Üraskivastseid sööb näiteks üraskikäikudes elav röövputukas üraskikärbes.

Kas üraski looduslikud vaenlased, nt rähnid, ei saa üraskitõrjega hakkama?

Kõige arvukamad üraskite arvukuse vähendajad on röövputukad ja parasitoidid, kes hävitavad koos üraski liigisisese konkurentsiga üle 90% kuuse-kooreüraski haudest.

Maaülikooli emeriitdotsent, metsaentomoloog Kaljo Voolma sõnul ei tule looduslikud vaenlased suurte üraskikahjustuste korral enam nende tõrjumisega toime. Möödunudsuvised üraskipuud ei paku enam järgmisel kevadel huvi võimalikele metsakahjuritele. Kuivanud puutüvedel toksivad rähnid ei söö metsakahjureid, sest neid seal enam pole, vaid söövad kasvavale metsale ohutuid hundlasi, siklasi, redulasi, puidujuslasi jt. saproksülobiontseid putukaid.“ (Kaljo Voolma EL 05/2002.)

Metsaentomoloog Heino Õunapi sõnul rähnid toituvad ka kuuse-kooreüraskist, aga pigem suvel ja sügisel. Laanerähn on liiga vähearvukas, et ulatusliku üraskirüüste puhul üraski arvukust oluliselt mõjutada. 

Kas üraskikolle võib vaibuda ka iseenesest?

Väike kolle võib vaibuda iseenesest, see sõltub paljudest asjaoludest – näiteks ilmast ja looduslike vaenlaste olemasolust. Kui ümbruskonnas rohkem kuuski eriti ei kasva, siis puudub ka putukal söödabaas ja ta hukkub.

Kui kahjustuskolle on aga suur ja ümberringi kasvab asutamiseks piisavalt kuuski, siis kahjustuskolle tõenäoliselt iseenesest ei rauge või raugeb lõpuks alles siis, kui kahjustused on juba väga ulatuslikud.

Seetõttu tehaksegi suurtes kahjustuskolletes üraskite tõrjumiseks raietöid, et kahjustus ei leviks veel tervetesse metsadesse.