Töös olevad teadusprojektid
Kõdusoometsade süsinikuringe, majandamine ja kliimamõju
Projektijuht: Veiko Uri Eesti Maaülikoolist
Projekti kestus: mai 2025 – aprill 2028
RMK rahastus: 321 000 €
Projekti põhitäitjad: Veiko Uri, Mats Varik, Mai Kukumägi, Kristiina Aun, Marek Uri, Agnes Sepaste
Eesti metsadest ligi 16% moodustavad kõdusoo metsad, mille kujunemine on seotud ulatusliku metsakuivendamisega. RMK hallatavates metsades on neid ca 205 000 ha. Kuivendus suurendab metsade produktiivsust, kuid turvasmuldade lagunemisel vabaneb ka märkimisväärselt CO2, mistõttu võivad need metsad muutuda süsiniku allikateks – eriti lageraie järel, mida kasutatakse kõdusoometsade uuendamiseks.
Projekti eesmärk on hinnata, kas kuivendatud kõdusoometsade suurem ökosüsteemi produktsioon ja CO2 sidumine suudab kompenseerida raietest ja mullast tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Uuritakse süsinikubilansi muutusi erinevates kasvukohatüüpides ning puuliigi ja kasvukoha koosmõju lageraie järgsele süsinikudünaamikale. Tulemuste põhjal koostatakse metsakasvatuslikud soovitused sobivate puuliikide valikuks ning antakse juhised kõdusoo metsade kliimasõbralikumaks majandamiseks.
Lisaks analüüsitakse kuivendussüsteemide rekonstrueerimise ja hooldamise maksumust ning nende mõju metsade majandamise ökonoomikale ja tootlikkusele.
Lageraiele alternatiivsete majandamisviiside näidis- ja katsealade disain
Projektijuht: Jürgen Aosaar Eesti Maaülikoolist
Projekti kestus: September 2025 – veebruar 2026
RMK rahastus: 50 000 €
Projekti põhitäitjad: Jürgen Aosaar, Paavo Kaimre, Kalev Jõgiste, Tiia Drenkhan-Maaten, Eneli Põldveer, Kristjan Ait, Allar Padari, Mikko Buht, Pille Tomson, Raul Rosenvald, Leho Tedersoo, Liina Remm, Liis Kuresoo, Maie Kiisel, Raimo Pajula, Mati Ilomets
Vaatamata suurenenud ühiskondlikule nõudlusele rakendada metsa majandamisel lageraiele alternatiivse majandamisviisina püsimetsandust, on kodumaised uuringud ja empiirilised andmed püsimetsakasvatusest napid – puuduvad teadmised ja pikaajaline kogemus valikraiete tehnilisest teostamisest ja nende laiemast mõjust puistute arengule.
Projekt võimaldab teha esimesi samme ehk anda soovitusi teatud aladel üleminekuks rotatsiooniliselt majandamiselt püsimetsamajandusele ning püsimetsanduse katsealade disainiks. Edaspidi on võimalik selle info põhjal luua näidis-katsealasid kõikide enamlevinud kasvukohatüüpide ja puuliikide jaoks.
Projektile annab lisaväärtuse erinevate ülikoolide töörühmade koostöö, mille käigus püütakse kokku leppida püsimetsakasvatuse põhimõtetes.
Jääksoode metsastamise mõju ökosüsteemi süsiniku- ja lämmastikubilansile
Projektijuht: Ülo Mander Tartu Ülikoolist
Projekti kestus: 2023–2025
RMK rahastus: 250 000 eurot
Projekti põhitäitjad: Kaido Soosaar, Ivika Ostonen-Märtin, Mikk Espenberg, Jaan Pärn, Alar Teemusk, Katri Ots, Alisa Krasnova, Reti Ranniku
Eestis on ligikaudu 10 000 ha mahajäetud freesturbaväljakuid, millest neljandik on soovitatud metsastada. Jääkturba fosfori- ja kaaliumidefitsiidi, ebasoodsa mikrokliima jm tõttu on suur osa jääksoodest ka 30 aastat hiljem taimkatteta, mis omakorda tähendab suurt CO2 emissiooni ja kõrget tuleohutaset.
Projektiga otsitakse lahendusi jääksoode majandamiseks, mis võimaldaks maksimeerida süsiniku sidumist ja vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni. Selleks hinnatakse jääksoode metsastamise edukust eri puuliikidega; mõõdetakse kasvuhoonegaaside emissioone, mulla temperatuuri, happesust ja niiskusesisaldust, põhjaveetaset; kogutakse mullaproovid jpm.
Põhjamaades on jääksoodes taimkatte soodustamiseks kasutatud toitainerikast puutuhka, kuna on leitud, et puude kasvu mõjutab just toitainetevaegus, mitte niivõrd hilised kevadkülmad, põuad, suvised kõrged temperatuurid tumedal turbapinnal, lühiajaline liigvesi vms. Projekti käigus testitakse ka puutuha mõju taimede juurdekasvule.
Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhususe hinnang
Projektijuht: Kuno Kasak Tartu Ülikoolist
Projekti kestus: 2022–2025
RMK rahastus: 150 000 eurot
Projekti põhitäitjad: Martin Maddison, Evelyn Uuemaa, Ain Kull, Margit Kõiv-Vainik
Eesti metsades on arvestataval määral soomuldasid ja liigniiskeid mineraalmuldasid. Paljudes piirkondades on metsakasvatuseks ja metsade majandamiseks hädavajalik mulla veerežiimi reguleerida ja maaparandussüsteeme rekonstrueerimise abil töökorras hoida.
Selleks, et vähendada nende töödega kaasnevat negatiivset mõju veekeskkonnale, tuleb kasutada veekaitsemeetmeid. Üks efektiivseim lahendus hajureostuse vähendamisel on taimestatud avaveelised tehismärgalad ehk puhastuslodud, mis lisaks veevoolu rahustamisele toetavad settimist ja toitainete bioloogilist eemaldamist.
Projekti käigus uuritakse, kuidas mõjutavad kõdusoometsade kuivenduskraavide rekonstrueerimistööd pinnavee kvaliteeti, ja võrreldakse puhastuslodu ning settetiigi kasutamist koos traditsioonilise settetiigiga.
Uuring tehakse Lääne-Eestis rekonstrueeritavate maaparandussüsteemidega, mis asuvad Rumba kõdusoometsades ja suubuvad Vigala jõkke. Kokku rajatakse kaheksa veekaitsemeedet: kuus n-ö tavapärase lahendusena ehk settetiikidena, kaks hübriidsüsteemidena (settetiik koos puhastusloduga).