Töös olevad teadusprojektid
Harkkidase kooreüraski põlvkondade arv ja talvitumine
Projektijuht: Kristjan Ait Eesti Maaülikoolist
Projekti kestus: jaanuar 2026 – detsember 2028
RMK rahastus: 215 000 €
Projekti põhitäitjad: Kristjan Ait, Heino Õunap, Floortje Vodde, Kristiina Palm-Hellenurm, Argo Orumaa
Üraskikahjustused moodustavad hinnanguliselt ligi 17% kogu Euroopa metsakahjustustest ning nende osakaal on viimase 20 aastaga kasvanud kahekordseks. Ka Eestis on pärast 2018. aasta põuast suve üraskikahjustuste pindala järsult suurenenud.
Tavaliselt peetakse kuusikutes peamiseks kahjustajaks kuuse-kooreüraskit (Ips typographus), kuid varasemate tööde käigus on selgunud, et märkimisväärsel osal puudest esineb koos temaga ka harkkidane kooreürask (Ips duplicatus). 2024. aastal tuvastati Võrumaa uuringualadel harkkidasel kooreüraskil kahe põlvkonna täielik väljaarenemine, kuid varasem teadmine oli see, et harkkidasel kooreüraskil esineb vaid üks põlvkond aastas. See võib viidata liigi käitumise muutumisele soojeneva kliima tingimustes.
Projekti eesmärk on selgitada, kuidas käitub harkkidane kooreürask Eestis – kas tal esineb regulaarselt mitu põlvkonda ning kus ta talvitub (kas puu koore all või pinnases). Uuringus ühendatakse feromoonpüüniste seire, paikvaatlused kahjustuskolletes ja kooreproovide analüüs ning koostatakse temperatuuriandmetel põhinevad riskihinnangud. Tulemused annavad aluse ajakohastada metsakaitselisi soovitusi ning toetavad tõenduspõhist otsustamist kuusepuistute kaitsel.
Puude suremuse ja tagajärgede ennustamine
Projektijuht: Andres Kiviste Eesti Maaülikoolist
Projekti kestus: jaanuar 2026 – detsember 2028
RMK rahastus: 256 000 €
Projekti põhitäitjad: Andres Kiviste, Allan Sims, Eneli Põldveer, Mait Lang, Allar Padari, Toomas Tarmu, Randel Rainer Lille
Puude suremus ja väljalangemine on metsade dünaamika keskne osa, mis mõjutab puistu struktuuri, tagavara kujunemist, süsinikuringet ja elurikkust. Usaldusväärsete kasvuprognooside ja põhjendatud majandus- ning kaitseotsuste tegemiseks on vaja ajakohaseid mudeleid, mis kirjeldavad puude väljalangemise sagedusi ja tingimusi ning mõju metsa arengule.
Projekti eesmärk on välja töötada terviklik puude suremust ja väljalangemist kirjeldav mudelisüsteem, mis ühendab puu-, puistu- ja maastikutasandi ning arvestab metsade erinevaid majandamisrežiime ja looduslikkuse tasemeid. Mudelid põhinevad Eesti Maaülikooli metsa kasvukäigu püsiproovitükkide pikaajalisel andmestikul (kordusmõõtmised ligi 30 aasta vältel) ning neid täiendatakse kaitsealuste metsade kordusmõõtmistega, et paremini kirjeldada majandamata metsade arengutrajektoore.
Lisaks arendatakse kaugseireandmete (nt aerolidar ja satelliitandmed) kasutusvõimalusi surnud puidu hulga ning võrastiku struktuuri muutuste kaardistamiseks ja ajaliseks seireks. Projekti tulemused toetavad metsa kasvu ja tagavara prognoosimist, süsiniku sidumise hindamist ning metsaseire ja looduskaitseliste hinnangute täpsustamist, pakkudes rakendatavaid tööriistu metsade pikaajaliste arengustsenaariumide hindamiseks.
Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhususe hinnang pikaajalise seire põhjal
Projektijuht: Kuno Kasak Tartu Ülikoolist
Projekti kestus: jaanuar 2026 – detsember 2028
RMK rahastus: 110 000 €
Projekti põhitäitjad: Kuno Kasak, Margit Kõiv-Vainik, Reti Ranniku, Jürgen Sarjas, Joosep Truupõld, Mihkel Pindus
Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimine on vajalik, et säilitada varasemast kuivendusest saadud puidu juurdekasv ja kvaliteet. Samas on vähe pikaajalisi andmeid selle kohta, kuidas kuivendussüsteemide rekonstrueerimine mõjutab veekvaliteeti. Eelmise (2022-2025) uuringu tulemused viitasid, et tavapärased veekaitsemeetmed (settebasseinid ja puhastuslodud) ei pidanud rekonstrueerimistööde ajal koormust lühiajaliselt ootuspäraselt kinni.
Seetõttu ongi käesoleva jätkuprojekti eesmärk pikaajalise seirega hinnata, kuidas rekonstrueeritud kraavid mõjutavad veekvaliteeti ning kui tõhusad on settebasseinid ja settebassein koos puhastusloduga toitainete, orgaanika ja setete kinnipidamisel. Seiret tehakse neljal 2024. aastal rekonstrueeritud alal, mõõtes pidevalt veetaset ja vee omadusi ning analüüsides regulaarselt veeproove enne ja pärast veekaitserajatisi. Tulemused annavad praktilised soovitused sobivate veekaitselahenduste valikuks kõdusoometsades.
Kõdusoometsade süsinikuringe, majandamine ja kliimamõju
Projektijuht: Veiko Uri Eesti Maaülikoolist
Projekti kestus: mai 2025 – aprill 2028
RMK rahastus: 321 000 €
Projekti põhitäitjad: Veiko Uri, Mats Varik, Mai Kukumägi, Kristiina Aun, Marek Uri, Agnes Sepaste
Eesti metsadest ligi 16% moodustavad kõdusoo metsad, mille kujunemine on seotud ulatusliku metsakuivendamisega. RMK hallatavates metsades on neid ca 205 000 ha. Kuivendus suurendab metsade produktiivsust, kuid turvasmuldade lagunemisel vabaneb ka märkimisväärselt CO2, mistõttu võivad need metsad muutuda süsiniku allikateks – eriti lageraie järel, mida kasutatakse kõdusoometsade uuendamiseks.
Projekti eesmärk on hinnata, kas kuivendatud kõdusoometsade suurem ökosüsteemi produktsioon ja CO2 sidumine suudab kompenseerida raietest ja mullast tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Uuritakse süsinikubilansi muutusi erinevates kasvukohatüüpides ning puuliigi ja kasvukoha koosmõju lageraie järgsele süsinikudünaamikale. Tulemuste põhjal koostatakse metsakasvatuslikud soovitused sobivate puuliikide valikuks ning antakse juhised kõdusoo metsade kliimasõbralikumaks majandamiseks.
Lisaks analüüsitakse kuivendussüsteemide rekonstrueerimise ja hooldamise maksumust ning nende mõju metsade majandamise ökonoomikale ja tootlikkusele.
Lageraiele alternatiivsete majandamisviiside näidis- ja katsealade disain
Projektijuht: Jürgen Aosaar Eesti Maaülikoolist
Projekti kestus: September 2025 – veebruar 2026
RMK rahastus: 50 000 €
Projekti põhitäitjad: Jürgen Aosaar, Paavo Kaimre, Kalev Jõgiste, Tiia Drenkhan-Maaten, Eneli Põldveer, Kristjan Ait, Allar Padari, Mikko Buht, Pille Tomson, Raul Rosenvald, Leho Tedersoo, Liina Remm, Liis Kuresoo, Maie Kiisel, Raimo Pajula, Mati Ilomets
Vaatamata suurenenud ühiskondlikule nõudlusele rakendada metsa majandamisel lageraiele alternatiivse majandamisviisina püsimetsandust, on kodumaised uuringud ja empiirilised andmed püsimetsakasvatusest napid – puuduvad teadmised ja pikaajaline kogemus valikraiete tehnilisest teostamisest ja nende laiemast mõjust puistute arengule.
Projekt võimaldab teha esimesi samme ehk anda soovitusi teatud aladel üleminekuks rotatsiooniliselt majandamiselt püsimetsamajandusele ning püsimetsanduse katsealade disainiks. Edaspidi on võimalik selle info põhjal luua näidis-katsealasid kõikide enamlevinud kasvukohatüüpide ja puuliikide jaoks.
Projektile annab lisaväärtuse erinevate ülikoolide töörühmade koostöö, mille käigus püütakse kokku leppida püsimetsakasvatuse põhimõtetes.
Jääksoode metsastamise mõju ökosüsteemi süsiniku- ja lämmastikubilansile
Projektijuht: Ülo Mander Tartu Ülikoolist
Projekti kestus: 2023–2025
RMK rahastus: 250 000 eurot
Projekti põhitäitjad: Kaido Soosaar, Ivika Ostonen-Märtin, Mikk Espenberg, Jaan Pärn, Alar Teemusk, Katri Ots, Alisa Krasnova, Reti Ranniku
Eestis on ligikaudu 10 000 ha mahajäetud freesturbaväljakuid, millest neljandik on soovitatud metsastada. Jääkturba fosfori- ja kaaliumidefitsiidi, ebasoodsa mikrokliima jm tõttu on suur osa jääksoodest ka 30 aastat hiljem taimkatteta, mis omakorda tähendab suurt CO2 emissiooni ja kõrget tuleohutaset.
Projektiga otsitakse lahendusi jääksoode majandamiseks, mis võimaldaks maksimeerida süsiniku sidumist ja vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni. Selleks hinnatakse jääksoode metsastamise edukust eri puuliikidega; mõõdetakse kasvuhoonegaaside emissioone, mulla temperatuuri, happesust ja niiskusesisaldust, põhjaveetaset; kogutakse mullaproovid jpm.
Põhjamaades on jääksoodes taimkatte soodustamiseks kasutatud toitainerikast puutuhka, kuna on leitud, et puude kasvu mõjutab just toitainetevaegus, mitte niivõrd hilised kevadkülmad, põuad, suvised kõrged temperatuurid tumedal turbapinnal, lühiajaline liigvesi vms. Projekti käigus testitakse ka puutuha mõju taimede juurdekasvule.
Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhususe hinnang
Projektijuht: Kuno Kasak Tartu Ülikoolist
Projekti kestus: 2022–2025
RMK rahastus: 150 000 eurot
Projekti põhitäitjad: Martin Maddison, Evelyn Uuemaa, Ain Kull, Margit Kõiv-Vainik
Eesti metsades on arvestataval määral soomuldasid ja liigniiskeid mineraalmuldasid. Paljudes piirkondades on metsakasvatuseks ja metsade majandamiseks hädavajalik mulla veerežiimi reguleerida ja maaparandussüsteeme rekonstrueerimise abil töökorras hoida.
Selleks, et vähendada nende töödega kaasnevat negatiivset mõju veekeskkonnale, tuleb kasutada veekaitsemeetmeid. Üks efektiivseim lahendus hajureostuse vähendamisel on taimestatud avaveelised tehismärgalad ehk puhastuslodud, mis lisaks veevoolu rahustamisele toetavad settimist ja toitainete bioloogilist eemaldamist.
Projekti käigus uuritakse, kuidas mõjutavad kõdusoometsade kuivenduskraavide rekonstrueerimistööd pinnavee kvaliteeti, ja võrreldakse puhastuslodu ning settetiigi kasutamist koos traditsioonilise settetiigiga.
Uuring tehakse Lääne-Eestis rekonstrueeritavate maaparandussüsteemidega, mis asuvad Rumba kõdusoometsades ja suubuvad Vigala jõkke. Kokku rajatakse kaheksa veekaitsemeedet: kuus n-ö tavapärase lahendusena ehk settetiikidena, kaks hübriidsüsteemidena (settetiik koos puhastusloduga).