Looduskaitsekonverents 2019

Elupaikade ja populatsioonide taastamine
4.-5. november 2019, Pärnu, Strand SPA & konverentsihotell

ETTEKANDED

Anneli Palo - Metsalt võetud või metsastunud?

Tartu Ülikool geograafia osakond, maastikuökoloog

Metsamaad on viimase sajandi jooksul lisandunud nii poollooduslike koosluste kui soode arvelt. Kuidas ära tunda metsaväärtusi alles taastuvais/kujunevais metsades? Mõned mõtted konfliktidest ja kompromissidest.

Tutvu ettekandega siin.

Külli Tammur - Pärnu jõestiku elupaikade taastamine

Keskkonnaagentuur

Ülevaade Sindi paisu ja teiste Pärnu jõestikus lahenduse leidnud paisude hetkeseisust. Kuidas jõuti projekti realiseerimiseni? Kuidas lahendati konflikt kohalike elanike, arendaja ning erinevate huvipoolte vahel, mis võimaldas leida kompromisslahenduse.

Tutvu ettekandega siin.

Foto: Sindi paisu lammutustööde algusest (oktoober 2018, autoriõigused: Keskkonnaagentuur).

Ingmar Ott - Eesti järvede seisundist ja tervendamisvajadustest

Järved katavad Eestist 4,9%. Valdav osa neist on madalad, mis tähendab ka seda, et seisuveekogudena täituvad suhteliselt kiiresti setetega. Eriti viimastel sajanditel on kinnikasvamist ja setetega täitumist inimene oluliselt kiirendanud. Milline on järvede üldine ökoloogiline seisund, kas peaks kunagise olukorra taastama või jätta järved arenema märgalaks - see on küsimus. Kui tervendada, siis millised on sobivad meetodid erinevate järvede jaoks ja kui kaua hea olukord võiks püsida?

Tutvu ettekandega siin.

Mario Talvist - Suuremahuline taastamine, hooldamine ja praktikad 70 ha-l Saaremaa puisniitudel

• Planeerimine, ettevalmistustööd
• Riigihanked
• Taastamistööde teostamise etapid, järjekord, järelvalve, koostööpartnerid
• Tulemuse hindamine (visuaalne vs gps mõõdistamine)
• Bürokraatia
• Spetsialistide ja know-how puudumine,
• isiklike arvamuste vs ekspertide arvamuste pädevus ja lähtekohad
• Jätkusuutlik hooldamine 10+ aasta perspektiivis
• Pikaajaline seire parimate praktikate väljatöötamiseks

Tutvu ettekandega siin.

Diana Laarmann - Metsade struktuuri ja mitmekesisuse taastamise katsed Eesti kaitsealadel

Diana Laarmann, Henn Korjus, Eneli Põldveer, Vivika Kängsepp - Eesti Maaülikool, metsakorralduse ja metsatööstuse õppetool

Inimtegevuse tõttu on metsade struktuur lihtsustunud ning muutunud on ka looduslik häiringurežiim. Eesti kaitsealadel asuvad metsad on samuti majandustegevusest olnud mõjutatud. Et tagada looduslike struktuurielementide olemasolu, elupaiku erinevatele liikidele ning kiirendada ja taaskäivitada looduslikke protsesse, tuleb läbi viia looduslikkuse taastamise võtteid. Esimesed sellealased katsed said alguse 2000. a. Karula rahvuspargis. 2004. a. rakendati metsade looduslikkuse taastamise võtteid 7-l kaitsealal. Metsade looduslikkuse taastamise tulemuslikkuse seire, kus hinnatakse võtete mõju elurikkusele, annab vajalikud teadmised planeerimaks erinevaid taastamisvõtteid ning kaitsealuste metsade majandamist.

Tutvu ettekandega siin.

Riinu Rannap - Kõre elupaikade taastamine – suurus määrab edukuse

Ettekande autorid on Riinu Rannap, Kristiina Kübarsepp ja Ilona Lepik.
Ettekande teeb Riinu Rannap.

Kõre peamised elupaigad – päikesele avatud maastikud – hävisid 20 saj II pooles laialdase metsastamise, veerežiimi muutmise, võsastumise ja roostumise tagajärjel. Kaitsekorralduslik tegevus kõre asurkondade säilimiseks algas 2001.a, keskendudes sigimisveekogude seisundi parandamisele. 2010.a on valdavaks tegevuseks olnud kogu elupaigakompleksi hõlmav taastamine, mille tulemusena on suurenenud kõre arvukus kõigis taastatud elupaikades. Ettekandes anname ülevaate taastamistööde tulemuslikkusest Veskijärve, Võiduküla, Lavassaare ja Harilaiu kõre elupaikades.

Tutvu ettekandega siin.

Marika Kose - Niidu-kuremõõk rannaniidul - kas palju tüli eimillestki?

Autorid: Marika Kose (Eesti Maaülikool) ettekandja; Jaan Liira (Tartu Ülikool)

Rannaniite taastatakse kui kooslusi ning elupaiku haruldastele kurvitsalistele ja kõrele, kelle arvukus on viimastel kümnenditel drastiliselt langenud. Taastamiseks ja hooldamiseks rakendatakse erinevaid meetodeid, et saavutada madal rohustu ja tõrjuda tagasi pilliroog. Samas on rannaniidud elupaigaks paljudele teistele kaitsealustele liikidele, kellele niisugune ülepinnaline ühetaoline majandamine ei pruugi sobida. Üheks selliseks liigiks on niidu-kuremõõk, kelle populatsiooni käekäiku on Luitemaa looduskaitsealal jälgitud alates 2001. aastast, kui taastamistegevustega alustati. Ettekandes vaadeldakse erinevate majandamis- ja taastamisviiside lühi- ja pikaajalist mõju liigi käekäigule.

Tutvu ettekandega siin.

Edgar Karofeld - Kolme turbasamblaliigi edukusest ja seda mõjutavatest teguritest jääksoo korrastamisel

2012. a kevadel korrastatud Tässi jääksool uurisime kuue aasta jooksul pruuni, punase ja raba turbasambla edukust (muutused katvuses, pikkuskasvus ja peade kaalus võrreldes looduslike rabadega) ja seda mõjutavaid tegureid (veetase, kasvuperioodi õhutemperatuur ja sademed). Pruuni turbasambla katvus oli veidi suurem kuivemal alal ja raba turbasamblal niiskemal alal, kuid punase turbasambla katvus oli aladel sarnane. Niiskemal alal oli liikide pikkuskasv sarnane looduslikes rabades mõõdetule, kuivemal alal aga kõige väiksem. Pikkuskasvu mõjutas suvine sademete hulk.

Tutvu ettekandega siin.

Roland Svirgsden - Uuringud Teorehe ja Sauemere järve veetaseme hoidmiseks ning noorkalade merre laskumise võimaldamiseks

Autorid: Roland Svirgsden (ettekande esitaja), Mehis Rohtla, Kateriina Rumvolt, Lauri Saks ja Markus Vetemaa.

Teorehe ja Sauemere järvede puhul on tegemist hiljuti rannikumerest eraldunud jäänukjärvedega, mis täituvad kevadeti veega ning ujutavad üle ka ümbritsevad luhad. Kevadeti on antud süsteem oluline siirdehaugi kudeala, kuid tänapäeval taandub suurvesi sealt väga kiiresti ning seetõttu paljudel aastatel koetud haugimari ja vastsed hukkuvad. TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbiviidud uuringu eesmärk oli välja selgitada koelmuala praegune toimimine ja leida võimalus kevadiseks veetaseme hoidmiseks luhas ning seeläbi suurendada antud ala haugi taastootmispotentsiaali.

Maarja Vaikre - Leevendusveekogude rajamine metsaaladele kraavitamise mõju vähendamiseks

Uuringu autoriteks on: Maarja Vaikre, Riinu Rannap, Liina Remm ja Elin Soomets.
Ettekande esitaja - Maarja Vaikre.

Veeliste ja pool-veeliste liikide elupaikade säilimiseks on oluline rajada/hoida eri tüüpi leevendusveekogusid, kuna kraavide rekonstrueerimistööde tagajärjel looduslikud väikeveekogud suures osas hävivad. Kraavilaiendite roll on suurendada kraavide eriilmelisust, pakkudes mitmekesisemaid ja stabiilsemaid elupaiku suurendades seeläbi ka elustiku liigirikkust. Leevendustiigid on olulised sigimispaigad nii pruunidele konnadele kui ka vesilikele lisades kuivendatud metsamaastikku elupaiku mitmetele vee-suurselgrootutele, eriti kiilidele. Samas ei too leevendustiigid tagasi kraavide rekonstrueerimise käigus kadunud taksoneid.

Foto Elin Soomets

Silvia Lotman - Kuidas lahendada ja ära hoida konflikte taastamisalade elanike ja kasutajatega

Ettekande autorid Silvia Lotman (ELF), Mari Kaisel (ELF), Kertu Hool (ELF), Kaarel Relve (KÕK), Merlyn Mannov (KÕK). Ettekande esitaja Silvia Lotman.

Looduskaitse korraldus ei seisa eraldi inimeste igapäevateadmistest ega -hoiakutest. LIFE projekti "Piloting Natura 2000 communication in Estonia" (http://elfond.ee/naturallyest) raames oleme analüüsinud Eesti ja välismaa looduskaitse konfliktide juhtumeid ja teeme ettepanekud nende lahendamiseks.

Jaan Liira - Optimaalse metoodika otsing pool-loodusliku samblikukoosluse taastamiseks Mustoja MKA Tinaliiva liivikul.

Autorid: Ave Suija, Iti Jürjendal, Jaan Liira. Ettekande esitaja: Jaan Liira

Eesti osade liivikute teke ja säilimine on seotud inimtegevusega. Värska lähistel asuv Tinaliiva liivik kujunes välja militaarse kasutuse tagajärjel. Tinaliiva liiviku taastamine võeti plaani pärast ligipääsuprobleemide tekkimist Lutepää liivikule. Liivikut tervikuna iseloomustab unikaalne samblikukooslus, mille looduskaitselisteks märgis-liikideks on pisi-tinasamblik ja kahvatu seensamblik. Kuna ala oli püsinud avatuna vaid osaliselt, siis oli vaja välja töötada optimaalne taastamismetoodika. Koostöös RMKga algatasime säilinud ja värskelt avatud aladel võimalike taastamismetoodikate võrdluskatse, mille esimestest tulemustest on ilmnenud üllatuslikud arengud ja skaalad.

Tutvu ettekandega siin.

Virve Sõber - Kuidas tagada tolmeldajate elupaiku Eesti maastikus?

Tolmeldavaid putukaid jääb üha vähemaks, selle põhjuseks on tihti elupaikade kadumine ning muu inimmõju. Keskendun oma ettekandes erineva struktuuriga maastiku mõjule tolmeldajate liigirikkusele ja arvukusele, rõhuasetusega Eestile iseloomulikel põllumajandusmaastikel ja kimalastel. Räägin ka sellest, kuidas suhteliselt väikese pingutusega saaks planeerida meie maakasutust selliselt, et tolmeldajatel oleks senisest rohkem pesitsus- ja toitumispaiku."
Foto: Virve Amsterdamis

Raimo Pajula - Sooelupaikade taastamise tulemuslikkuse hindamise ühtse metoodika väljatöötamine

Autoriteks on Raimo Pajula, Mati Ilomets ja Laimdota Truus, ettekande esitaja on Raimo Pajula.

Käesoleval ajal taastatakse Eestis soid paljude projektide raames, kümnetel aladel ning kokku tuhandetel hektaritel. Taastamise tulemuslikkuse seire on seni toimunud erinevate metoodikate alusel ja jäänud paiguti üsna põgusaks. Seega pole seirete tulemused omavahel võrreldavad ega ka üldistatavad. Keskkonnaministeeriumi tellimusel on koostamisel sooelupaikade sihttaastamise metoodikate analüüs ning ühtse seiremetoodika kujundamine. Ettekandes antakse ülevaade senistest seiremetoodikatest ja arutletakse metoodika ühtlustamise ja optimeerimise teemadel.

Tutvu ettekandega siin.

Piret Pungas-Kohv - Taastades soid ja püüdes omadega mitte rappa minna – suhtlusviisid huvigruppidega LIFE Mires Estonia projektis „Soode kaitse ja taastamine“

Ettekande jooksul on kavas tutvustada projekti „Sood kaitse ja taastamine“ tehtud ja plaanitavaid tegevusi, mis on seotud erinevatele inimestele suunatud selgitustööga soodest, nende kaitsmisest ja taastamise vajalikkusest. Kuna pisut üle poole on projekti kestusest läbi, saame jagada esialgset tagasisidet nii kaasamismeetodite kui ka inimeste arvamusest soode taastamisel. Ettekande kirjeldavat osa täiendavad konkreetsed näited ning tähelepanekud edaspidiseks.

Tutvu ettekandega siin.

Marko Kohv - Tehnilised lahendused soode taastamisel

Autorid: Marko Kohv (ELF); Leevi Krumm (RMK); Priit Voolaid (RMK).

Esitaja: Marko Kohv

Ettekandes tutvustatakse siiani Eesti soodes kasutatud tehnilisi lahendusi ning analüüsitakse nende häid ja halbu külgi. Esitatakse nii tänaseid standardlahendusi kui ka valikut erijuhtumeid, kus kasutati tavapärasest erinevaid lahendusi. Ettekanne sünnib RMK ja ELF-i ekspertide koostöös.

Elisabeth Prangel - Kuidas mõjutavad taastamistööd loopealsete liigirikkust ja ökosüsteemiteenuste kättesaadavust?

Uuringu läbiviimises osalenud inimesed: Elisabeth Prangel – ettekande esitaja
Aveliina Helm; Liis Kasari; Anu Tiitsaar; Liis Keerberg; Riho Marja; Villu Soon; Reet Karise; Mart Meriste

Käesolevasse uuringusse valiti kolmes kinnikasvamisjärgus olevad Lääne-Eesti loopealsed: küllaltki avatuna püsinud, tihedalt kadastikuga kinnikasvanud ja metsastunud loopealne. Uurimisalad paiknesid „Elu alvaritele“ loopealsete taastamise projektialadel. Eesmärgiks oli seirata liigirikkuse ja erinevate ökosüsteemiteenuste seisundit enne ning pärast taastamistööde läbiviimist. Meie tulemustest selgus, et juba paar aastat pärast loopealsete taastamist alade liigirikkus kasvab kiirelt ning taastatud loopealsed toetavad mitmete uuritud ökosüsteemiteenuste ja funktsioonide toimimist ning kättesaadavust maastikupildis.

Tutvu ettekandega siin.

Tanel Vahter - Krohmseente kasutamine liigirikka taimkatte taastamiseks ammendatud karjäärides

Peamiselt metsandusliku eesmärgiga karjääridesse rajatud männipuistud ei paku piisavalt elupaiku teistele taimeliikidele ning karjäärialad on ka pärast bioloogilist korrastamist liigivaesed. Samas on viimase sajandi jooksul drastiliselt vähenenud Eesti niitude pindala, millest on ajendatud ka uuringud karjäärialadele niitude rajamiseks. Karjäärides valitsevad aga taimedele väga rasked tingimused. Seetõttu oleme niidukoosluste rajamisel kasutanud looduses laialt levinud sümbiootilist kooselu – mükoriisat, aitamaks taimedel keerulistes oludes toime tulla.

Kunnar Klaas - RMK Põlula kalakasvatuskeskuse töö ohustatud ja kaitsealuste kalapopulatsioonide taastamisel

Kalavarude kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava ja selle täitmine. Kas ja millal peab inimene sekkuma? Lõhe, meriforelli, jõeforelli ja siia noorkalade asustamine. Optimaalsed kogused ning valikud noorkalade kasvatamisel ja asustamisel.

Renno Nellis - Veskijärve äärsed põlengujärgsed elupaigad - kas ja kuidas planeerida elupaikade kujundamist?

Veskijärve äärsetes metsades ja soodel toimus viimane põleng 2008. aastal (nn Vihterpalu viimane põleng), mis muutis muuhulgas piirnevas karjääris elutseva kõre ja kivisisaliku elupaikade ulatust. Ala on Eesti mastaabis erakordne, sest siin leidub väiksel alal väga erineva elupaiganõudlusega liike (nt kõre, nõmmluga, kalakotkas) ja elupaikasid (nt luitemetsad, nõmmraba, karjäär). Läänemaa-Suursoo kaitsekorralduskava koostamise raames diskuteeriti ja kaaluti erinevate liikide ja elupaikade vajadusi, et leida liikide elupaikade edasisele kujundamisele parim lahendus.

Tutvu ettekandega siin.

Meelis Tambets - Kuidas me üheskoos Eesti jõed korda teeme

Autorid: Meelis Tambets (ettekandja), Einar Kärgenberg ja Mart Thalfeldt (kõik Eesti Loodushoiu Keskusest)

Eesti jõed on inimeste meelevallas. Ühiskonna suhtumine jõgede kasutamisse ja kaitsmisse on olnud muutlik. Sel sajandil oleme hakanud jõgede ökoloogilist seisundit taas kõrgelt väärtustama, oleme asunud varasematel aegadel rikutud jõgesid aktiivselt parandama.

Tänapäeval laieneb jõgede taastamise fookus vee kvaliteedi kõrval ka nende hüdromorfoloogiale ja elustikule.
Meie jõgedele mõjuvate survetegurite hulgas on olulisel kohal paisud. Paisud takistavad loomastiku, eelkõige kalade rändeid ja muudavad veekogude hüdroloogilist režiimi. Eesti vooluveekogudel on üle 1000 inimtekkelise paisu. Tuntuimaks on saanud Sindi pais Pärnu jõel. On käivitatud prioriteetsete paisude eemaldamine või nendele kalapääsude rajamine. Praeguseks on võimalused kalade ränneteks loodud ligi 100 probleemse paisu juures. Jõgede ökoloogilist seisundit on halvendanud ka jõesängide ümberkujundamine ja peajõgede isoleerimine luhaveekogudest. Eesti esimesed jõgede looduslike sängide taastamise ja vanajõgedega ühendamise projektid on olnud tulemuslikud.
Jõgede taastamine ja hoidmine on paljusid ühiskonnakihte liitev väljakutse. Senise edu on taganud riiklike institutsioonide, kohalike omavalitsuste, teadusasutuste, kodanikuühenduste ja loodushoidu tähtsustavate inimeste koostöö ning rahvusvaheliste ressursside kaasamine.

Aveliina Helm - Igaühe looduskaitse - võimalused ning ohud

Autoriteks Aveliina Helm ja Mirjam Võsaste.

Igaühe looduskaitse on mõtteviis, et igal maakasutajal on tähtis roll elurikkuse hoidmisel ja taastamisel. Ka väikesed maastikuelemendid või jäänukpopulatsioonid võivad olla suure tähtsusega ning on oluline, et iga elanik oleks kursis oma ümbruse väiksemate või suuremate loodusväärtuste ja nende taastamisvõimalustega. Arutlen igaühe looduskaitse võimaluste ja ohtude üle väikeste maastikuelementide ning haruldaste (sh looduskaitsealuste) liikide populatsioonide hoidmisel, rajamisel ning taastamisel.

Rainar Kurbel - Kauni kuldkinga ja valge tolmpea kasvukohtade taastamine

Kauni kuldkinga ja valge tolmpea kasvukohtade taastamine ja hooldustööd Lääneranna vallas alates 2016. aastast. Töid on teostatud ainult käsitööna. Kauni kuldkinga puhul on tegemist väga suure arvukusega leiukohtadega. Valge tolmpea on mandril üliharuldane liik, mille kasvukoha taastamine algas nullilähedasest arvukusest. Mõne aastaga on saavutatud teostatud tööde tulemusel olulised arvukuse tõusud, sealhulgas kaasnevatel orhideedel.

Mati Ilomets - Mida külvad, seda ei saa sina lõikama - tosin aastat sfagnumikülvist

Kaasautorid Laimdota Truus, Raimo Pajula ja Kairi Sepp.

Ohtu ja Viru raba freesväljade katsealadele külvasime 2006. aastal mitme levinuma rabaturbasambla liigi ja nende segude leviseid. Järgnevatel aastatel seirasime külvi edukust ja taimkattes toimuvaid muutuseid. Saadud tulemuste analüüs näitas, et taimkatte skaalast sõltuvad muutused võivad olla nii divergentsed kui konvergentsed.