Ülevaade ebapärlikarbi kasvatamiskatsetest RMK Põlula kalakasvatuskeskuses 2020. ja 2021. aastal

Ettevalmistusi ebapärlikarbi vastsete kasvatamiskatseteks alustati 2019. aastal. Sisustati laboratoorium, hangiti vajalik sisseseade. Laboris on ±0,5 kraadi täpsusega termostaat, kus saab hoida stabiilset veetemperatuuri ja vajadusel seda muuta. Tutvuti teiste riikide kasvatamiskogemustega ja loodi kontakte. Analüüsiti ebapärlikarbi kodujõe ja Lavi allika veeproovide füüsikalis-keemilisi näitajaid ja võrreldi neid kirjandusest leitud andmetega. Koostati kava, mille järgi otsiti sobivaid kohti noorkarpide söödana kasutatava taimse pudeme e detriidi võtmiseks.

Vastsete kasvatamisega laboratooriumis alustati 2020. aastal. Katsete eesmärgiks oli omandada baasteadmisi ja praktilisi kogemusi ebapärlikarbi bioloogia ja kasvatamisviiside kohta. Täpsemaks uurimisülesandeks oli leida ebapärlikarbile sobiva vee ja sööda kombinatsioon ning hinnata noorte karpide kasvukiirust ja ellujäämust erinevat päritolu vee ja detriidi kasutamisel.

Mereinstituudi töötajad püüdsid 17. aprillil ja 20. mail eripüügiloa alusel ebapärlikarbi kodujõest ühe- ja kaheaastaseid forelle, kelle lõpuste vaatlusega tuvastati pihtvastsetega nakatunud kalad, kes toodi kasvanduse karantiinihoonesse. Kokku toodi kasvandusse 110 pihtvastsetega nakatunud forelli, sh 17 kaheaastast ja 93 üheaastast isendit. Irduvate noorkarpide kogumiseks oli hoonesse paigaldatud neljast koonuselise põhjaga basseinist, torudest ja planktonvõrguga sõeltest koosnev karpide kogumissüsteem. Nakatunud forelle hoiti jõeveega sarnase temperatuuri, umbes 15°C juures. Ebapärlikarbi juveniilid hakkasid forellidelt irduma juunikuus. Kalade lõpustelt irdunud noorkarpe koguti alates 17. juunist kuni 18. augustini peaaegu iga päev. Kokku saadi 7397 noorkarpi.

Ebapärlikarbi juveniile kasvatati termostaadis 0,5 ja 1,0 liitristes plastkarpides, mille vette lisati detriiti. Noorkarpe loendati mikroskoobi all, eemaldati surnud isendid ning vahetati vett ja toitu igal viiendal päeval.

Ebapärlikarbi noorjärkude ellujäämust ja kasvukiirust uuriti ebapärlikarbi kodujõe ja Lavi allika vees, kombineerituna kahest kohast võetud detriidiga: jõevesi ja jõe detriit; jõevesi ja Lavi allika detriit, Lavi allika vesi ja jõe detriit, Lavi allika vesi ja samast võetud detriit. Iga kombinatsioon tehti neljas korduses. 200 päeva kestnud kasvatamiskatses kasvasid karbid kõige paremini jõevee ja jõe äärest kogutud detriidi segus, kus ellujäämus oli keskmiselt 61% ja juurdekasv olenevalt katsepartiist 3,1-5,0 µm/päevas. Statistiliselt ei erinenud (p=0.636) ka jõevees ja Lavi allika detriidi segus kasvatatud karpide keskmine ellujäämus (44,8%) ja juurdekasv, mis oli keskmiselt 3,0-4,8 µm/päevas. Lavi allika vees kasvatatud karpide ellujäämus segus jõeäärsest kohast võetud detriidiga oli 5,4% ja Lavi allika detriidiga 0,6% ning kasvukiirused vastavalt 3,1 ja 2,7 µm/päevas. 62 päevane lisakatse tehti karpide ellujäämuse ja kasvu hindamiseks kolmes korduses detriidita jõevees ning jõevee ja jõe detriidi segus. Jõevee ja detriidi segus hoitud karpide partiidel oli ellujäämus 70,0-84,4% ja juurdekasv 1,8-2,7 µm/päevas. Ainult jõevees hoitud karpide partiidel oli ellujäämus 10,0-78,9% ja juurdekasv 0,5-1,9 µm/päevas.

Jõevee proovides olid pH, hägususe, bioloogilise hapnikutarbe ja kaltsiumisisalduse näitajad kirjandusest leitud piirnormidest kõrgemad. Sellele vaatamata võib seda vett pidada sobivaks ebapärlikarbi noorjärkude kasvatamisel ning kasvatamiskatse lugeda õnnestunuks. See annab lootust, et tulevikus saavad noorkarbid settekoormuse vähenemisel jões ellu jääda. Katse andis kinnitust ka juba vee koostise analüüsimisel saadud tulemusele, et Lavi allika vesi ei ole ebapärlikarbi noorjärkude kasvatamiseks sobiv.

2020.aasta detsembrikuu lõpu seisuga oli laboris kasvamas üle 600 noore ebapärlikarbi, kellest ca 200 isendit olid suuremad kui 1 mm.

2021. aastal jätkati ebapärlikarbi noorjärkude kasvatamist. 25. mail püüdis Mereinstituudi teadur Martin Kesler eripüügiloa alusel jõest elektrikahvaga 155 forelli, kellest oli piisavalt pihtvastsetega nakatunud 126 isendit. Kalad paigutati RMK Põlula kalakasvanduse karantiinihoone kolme basseini. Kolm kolmeaastast (keskmise kaaluga 213 g) ja 9 kaheaastast (keskmise kaaluga 47 g) forelli paigutati ühte basseini. Üheaastased forellid sorteeriti suuruse järgi kahte basseini – ühte 67 is keskmise kaaluga 6,4 g ja teise 47 is keskmise kaaluga 13,4 g. Kalu söödeti kuivatatud Daphnia`ga, millele lisati forelli kuivsööta. Ebapärlikarbi juveniilid hakkasid forellide lõpustelt irduma juunis. Irdunud isendite kogumist alustati 17. juunil ja see kestis kuni 29. juulini. Ellujäänud forellid (50 isendit) viidi tagasi kodujõkke. Kokku saadi 7061 ebapärlikarbi noorjärku.

Kogumisperioodi lõpul, seisuga 28.07.2021 oli elus 4899 isendit ehk ca 69% hooajal kogutud noorkarpidest. Kasvatamismeetod oli samasugune nagu 2020. aastal, kuid katseid Lavi allika vee ja detriidiga enam ei tehtud, kasutati ainult ebapärlikarbi kodujõe vett ja detriiti, mida käidi igal nädalal jõest toomas.
Kasutatud kasvatamismeetodi (nn Hruška meetod) puhul tekitab aeg-ajalt probleeme noorjärkude nakatumine hallitusega, mis võib põhjustada suurenenud suremust. Samasugused probleemid esinevad ka teiste riikide kasvatuskeskustes ja head lahendust neile leitud ei ole. Hügieeninõuete täitmine ja järjekindel töövahendite steriliseerimine pole hallitusseene vältimiseks piisav. Parim lahendus oleks kasvatamine pidevalt vahetuvas voolavas vees, st looduslikes või looduslikele võimalikult lähedastes tingimustes läbivooluga kasvatusjaamas.

Ellujäämuse testimiseks looduslikus veekogus ja Keskkonnaameti Ranniku LIFE projekti asustamiskohustuse täitmiseks pandi ebapärlikarbi vastseid kahel korral Buddensiek`i plaatidel edasi kasvama nende kodujõkke: 26.05. 2021 loodusliku elupaiga nelja kohta kokku 384 isendit 2020. aastal kogutud ja laboris kasvatatud üheaastaste partiist ja 03.08.2021 loodusliku elupaiga kahte kohta 1350 isendit 2021.a. kogutud ebapärlikarpidest.

21. oktoobril kontrolliti jões kasvanud noorkarpide ellujäämust. Plaatidel loendati kokku 250 eelmise aasta ja 904 käesoleva aasta karpi - ellujäämus vastavalt 65% ja 67% .

Esmased tulemused näitavad, et jões hoitud karpide ellujäämus sõltus plaatide asukohast. 2022.a. kevadeks kogunevate andmete põhjal peaks selguma, kas ja millised väljavalitud jõelõikudest sobivad ebapärlikarbi järelkasvu talvitumispaikadeks ja kas esimese ja teise aasta karpide ellujäämus on jões ja laboris erinev.