RMK müüs Pärnumaal hooajalisi suurulukite küttimislubasid 28.05
Pärnumaal RMK Paikuse kontoris toimunud suulisel oksjonil läks enampakkumisele kolm Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas kehtivat sõraliste suurulukite küttimislubade paketti kasutamiseks selle aasta juunist 2011 aasta veebruarini.
Kokku sisaldavad kolme enampakkumisele pandud 1700-2400 hektari suuruse ala küttimismahud 43 suuruluki küttimisluba. Müügiüksuste enampakkumise alghinnad olid vahemikus 15 000-25 000 krooni ning kolme müüdud üksuse kogusummaks kujunes 162 000 krooni.
Oksjonil osales 14 jahimeest. Pakkumised olid tulised ja alghind pakuti kahekordselt üle. Võrreldes eelmise aasta samalaadse oksjoniga olid seekordsed osaalad kompaktsemad, mistõttu keskmine hektari tulukus kasvas üle kahe korra, ulatudes keskmisena 25,87 kroonini. Suurulukilubade kaalutud keskmised hinnad tõusid eelmise aastaga võrreldes 200-500 krooni, kaalutud keskmisena maksis nt põdraluba 7200 krooni.
RMK jahimajandusosakonna juhataja Kalev Männiste sõnul pole suurulukilubade müük hooajaliste pakettidena kohalikele jahimeestele uus teenus – seni on ulukilube enampakkumise teel välja antud ka kahel eelmisel aastal. „Ühelt poolt püüame pakkuda kohalikele jahimeestele mitmekesisemat jahipidamisvõimalust, teiselt poolt aga tõhustada ka riigimetsa ressursikasutust ning suurendada selle kasumlikkust,“ selgitas Männiste enampakkumise tagamaid ja lisas, et pakkumistulemused annavad adekvaatse pildi jahimeeste vajadustest ja võimalustest riigimaad tasu eest jahipidamiseks kasutada. Suulisel enampakkumisel osaleja sai omandada ainult ühe müügiüksuse, nii saab RMK pakkuda jahipidamisvõimalusi suuremale hulgale jahimeestele.
Suurulukite küttimisloaga kaasneb kohustus küttida müügiüksuse osaalalt suurulukitega vähemalt samas mahus väikekiskjaid või kopraid. Ulukihooldetööd ja lisasöötmise teostab pakkumise võitja müügiüksusel omal kulul. RMK jättis endale muuhulgas õiguse anda loa ostjale ette soovituslik sõraliste küttimisstruktuur ulukiliigiti soolises ja vanuselises vahekorras ning kehtestada väikekiskjate või kobraste küttimiskohustuse suurus. Samuti võib RMK määrata kütitud ulukilt teadusliku uurimismaterjali kogumise ulatuse ning koordineerida ja korraldada suurkiskjate küttimist jahipiirkonnas.
Vastavalt aastateks 2009-2012 kehtestatud RMK arengukavale on RMK loobunud kahjumlike jahipiirkondade majandamisest ning korrigeerinud jahipiirkondade piire. RMK haldab ca 4% vabariigi jahimaadest ehk 161 160 ha, pakkudes eelkõige kohalikele küttidele järgmisi võimalusi: üksikjahtide korraldamine, ühisjahtide korraldamine, jahijuhataja teenus ühisjahi korraldamiseks ja ette valmistatud jahikoha kasutus ehk jahirajatise rent.
Jahilubade enampakkumise käigus antakse jahiseltskonnale üheks jahihooajaks suur- ja väikeulukijahiks määratud jahipidamiskoht.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandab 38% Eesti metsadest.
Lisateave:
RMK
jahimajandusosakonna juhataja
tel
676 7570
e-post
kalev.manniste@rmk.ee
Peep
Saar
RMK
Kilingi-Nõmme jahipiirkonna juhataja
tel
503 6757
e-post:
peep.saar@rmk.ee
