Jahipidamise lubamine oma maal toogu õiglast tasu ka maaomanikule 28.04

Alates märtsist ei paku RMK enam ise tasulist jahiteenust, jahipidamisvõimalused kuues jahipiirkonnas müüakse soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Enampakkumist korraldades eeldame, et RMK kasutuses olevate jahipiirkondade eramaal peetakse jahti ainult maaomaniku nõusolekul. Sellistel juhtudel tekib maaomanikel selle eest, et nad oma jahimaad kasutada lubavad, teenimisvõimalus. RMK jagab maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. See tähendab, et maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, saades sellega osa tulust, mida turg pakub.

Riigimaadest 97% on pikaajaliste lepingutega jahiühenduste kasutuses. Riigimetsa majandaja RMK kasutuses on 3% jahimaadest ja kasutusluba omatakse kuues jahipiirkonnas, kokku 155 600 hektaril. Möödunud kolme aasta jooksul on RMK olulisel määral loobunud jahimaadest, mis asusid eramaadel. Tänaseks lõpusirgele jõudnud RMK jahindustegevuse ümberkorralduste tulemusel on eramaade osakaal 23%. Seda seetõttu, et maaomandid on liigendatud ja seadusega nõutud minimaalses 5000 hektarilises ringpiiris pole võimalik kõiki eramaid välja arvata.

RMK hallatavate jahipiirkondade eramaade jahindusliku kasutamise nõusolekust teadaandmiseks palume saata kiri aadressile rmk@rmk.ee, teatades oma nime, enda kinnistu(te) või katastriüksus(t)e numbri, kontaktandmed, samuti arveldusarve, kuhu soovite oma maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu kandmist. Juhul, kui soovite sõlmida jahipidamisvõimaluste kindlaksmääramiseks omal maal eraldi lepingu ja teie maa asub Kuressaare, Kilingi-Nõmme või Jäärumetsa jahipiirkondade territooriumil, palume helistada RMK jahindusspetsialistile UnoVait, tel 513 9604. Juhul, kui maaomand asub Anguse, Nõva või Väätsa jahipiirkondade territooriumil, on RMK kontaktisik Lauri Valdur, tel 516 9977.

RMK kavatseb ka ise eramaaomanikega kontakti luua, paljudega on varasemast ajast olemas maa tasuta kasutamise lepingud, mis tuleb nüüd uuendada.

Juhul, kui eramaaomanik jahipidamise keelab või soovib ise omal maal väikeulukijahti pidada, tuleks sellest teada anda samadele kontaktisikutele. Sel juhul nendel maadel jahti ei peeta, samuti ei saa maaomanik siis enampakkumisest saadud tulust osa.

Tulu arvutatakse järgmiselt: jahipiirkonna pindala jagatakse enampakkumisel saadud tuluga, mis on siis tulu jahipiirkonna ühe ha kohta. Sellest lahutatakse maha riigile makstav maa omandivormist sõltumatu jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, mis RMK jahipiirkonniti kõigub 0,126-0,157 eurot ha kohta, olles keskmisena 0,148 eurot/ha eest.

Suurulukilubade enampakkumise võitjatega sõlmib RMK jahipidamisvõimaluste kasutamise kokkuleppe, kus nähakse ette tööd ulukite eest hoolitsemisel: tuleb tagada piisav arv soolakuid ja ulukipõldude korrasolek. Väikekiskjate (rebane, kährikkoer, metsnugis, mäger) ja arvukuse reguleerimist vajavate röövlindude (vareslased, kajakalised, kormoranid, hallhaigrud) küttimiskohustus saab olema kõrgem kui prognoositav Keskkonnaameti poolt käesoleval aastal kehtestatav üleriigiline soovituslik miinimummaht. Seda seetõttu, et RMK jahipiirkondades asuvad olulised metsise püsielupaigad ja väikekiskjate arvukuse vähendamine tagab neile ja teistele lindudele paremad pesitsemisvõimalused.

Lisainfo enampakkumiste kohta alates 3. maist RMK kodulehel www.rmk.ee

Lisainfo:
Kalev Männiste
RMK jahinduse peaspetsialist
Tel 513 9642
e-post kalev.manniste@rmk.ee