Häädemeeste valla metsade osalemine valikraiete teadusprojektis

19.02.2021 kohtusid Kablis Seltsimajas RMKst Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm ja juhatuse esimees Aigar Kallas ning kohaliku kogukonna esindajatena Ülle Lipre ja Aule Kink. Tehti ka ringsõit Häädemeest-Ikla maantee äärsetes riigimetsades ja arutleti riigimetsa majandamise ja RMK ning kohaliku kogukonna koostöövõimaluste üle.

Ühiselt leiti, et Häädemeeste riigimetsad Häädemeeste – Ikla maantee ääres on kaunid ning hästi hoitud ja hooldatud. Kõik arutelu osapooled olid seda meelt, et metsad loovad piirkonnale erilise miljöö, mida tuleks sellisena hinnata ja väärtustada ning hoida sellisena ka tulevikuks.
Eri meelt oldi selles, kuidas nimetatud eesmärki oleks kõige parem saavutada. RMK töötajad leidsid, nagu ka varasemalt, et selleks tuleks teha kasvukohale ja metsade vanusele sobivaid raieid.
Kohalike arvates on vaja raietöid piirkonnas teha lähtudes luitemetsa miljööväärtustest, pinnasest, puhke väärtusest jm, hoides luitemetsi ja neid väärtustades. Häädemeeste – Ikla maantee äärsete metsade hooldusel peaks lähtuma Pärnu maakonna planeeringu tegevuskavast, milles Lisa 1 P2 kajastatakse maastikuliste väärtuste tähtsustamist ja säilitamist ning rõhutatakse väärtuslike maastike hoolduskavade koostamise vajalikkust. Kogukonna esindajad leidsid, et aegjärksed raied ei ole parim viis luitemetsade majandamiseks.


Otsus

Kohtumise tulemusel lepiti kokku, et RMK ei tee järgmise 5 aasta jooksul viidatud alal omal initsiatiivil ühtegi raiet (v.a kui tekib vajadus ohtlike puude eemaldamiseks või kui on vajalik sanitaarraie kahjustatud või murdunud puude eemaldamiseks). 5 aasta pärast vaadatakse tänavu sügisel-talvel teostatud raiete kohad üle, antakse neile hinnang, mille alusel kavandatakse edasisi raieid. Raiejäätmed varutakse langilt esimesel võimalusel pärast lindude pesitsusaja lõppu. Kohalikele elanikele pakutakse võimalust raiejäätmeid osta. Raiejäätmete äraviimise järel vaadatakse kohalike elanike ja RMK esindajatega lankide pinnas üle ja hinnatakse loodusliku seemnekülvi soodustamiseks mineraliseerimise vajadust.

Eraldi räägiti võimalikest olukordadest, kus kohalik rahvas võiks ise soovida raiuda. Näitena toodi Metsapoole põhikooli kõrval asuvad eraldised, mille osas saab siis üksikjuhtumi põhiselt läbi rääkida ja sobiva lahenduse leida. Sarnaselt saab läbi rääkida ka võimalikud raied alusmetsas, st peale kasvava võsa eemaldamiseks, kui kohalik rahvas seda taotleb.

Koosolekut juhtis Heiki Ärm, protokollis Ülle Lipre.