Kose aleviku ümbruse riigimetsade majandamise kava tutvustus ja arutelu kokkuvõte

20.11.2020

RMK koostas Kose aleviku ümbruse riigimetsade majandamise kava projekti aastateks 2020-2030. Kava on tutvustatud Kose Vallavalitsusele ja 02.07.2020 toimunud volikogu istungil Kose Vallavolikogule.

20.11.2020 korraldas RMK Kosel avalik arutelu. RMK Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai tutvustas Kose aleviku riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH ala) piire kaardil, mis on kujunenud eelnevalt korraldatud aruteludel tehtud ettepanekute tulemusel. KAH-alaga on hõlmatud kogu Kose aleviku ümbruse riigimets, mis jääb Pirita jõest põhja poole. Koosolekul osalejad tegid ettepaneku lisada KAH-ala koosseisu ka Pirita jõest lõunasse jääv riigimetsa osa. Andrus Kevvai selgitas, et Pirita jõgi on KAH-alale väga heaks looduslikuks piiriks ja seetõttu on mõistlik moodustada Pirita jõest lõuna poole uus KAH-ala ja teha eraldi metsa majandamise kava.

Järgnevalt tutvustas Andrus Kevvai Kose aleviku ümbruses asuva riigimetsa majandamise kava aastateks 2020-2030. Kavaga hõlmatud ala kogupind on 164 ha, neist 137 ha on majandatavad metsad, 15 ha on rangelt kaitstavad metsad, 11 ha RMK otsusega mittemajandatavad metsad ja ülejäänud 1 ha on mittemetsamaa. Üle poole pindalast on kuusikud ja ligi veerand männikud, teised puuliigid on esindatud vähesel määral. Majandatavatest metsadest ligi kolmandik on küpsed ja üle poole keskealised metsad. Kui kavandatud uuendusraietööd (kokku 26 ha kolmes etapis) kümnendi jooksul teha, on perioodi lõpuks küpsete metsade osakaal 23%, keskealisi on 42% ja noori metsi 35%.

Koosolekul osalejad jäid seisukohale, et antud ala metsi tuleks majandada valikraietega püsimetsana või üldse mitte majandada. Andrus Kevvai selgitas, et valdavas osas raiele valitud metsaosades ei ole võimalik valikraiet teostada, sest puistud on loodusliku väljalangevuse tõttu hõrenenud juba alla valikraie järgselt lubatud piirmäära. Lisaks on kohapealsele kasvukohale omaselt seal uue metsapõlve teke intensiivse rohu- ja põõsarinde kasvu tõttu pärsitud. Neid metsaosi ei saa kindlasti majandamata jätta, sest RMK-l on metsaseadusega pandud riigimetsa majandamise kohustus. Majandamine peab toimuma efektiivselt ja samal ajal säästvalt. Metsaseaduse §2 lõige 3 alusel metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

Edasi järgnes tõsine diskussioon Kose aleviku ümbruse riigimetsas RMK korraldatud varasemate raiete teemal ning miks ei koostatud riigimetsa majandmise kava juba varasemalt, 2019. aastal. Andrus Kevvai selgitas, et 2019. aastal ei pidanud RMK kõigi väikeste KAH-alade osas metsa majandamise kavade koostamist vajalikuks. Kose KAH-ala oli sel ajahetkel kaks korda pisem ja seetõttu oli otsus, et kava esialgu ei koostata. RMK varasemate metsamajandamise võtete ja otsuste osas on mõistlik küsimused saata e-kirja teel. Kahjuks ei ole võimalik neile küsimustele praegusel kokkusaamisel koheselt vastuseid anda.

Täiendavalt tõstatati koosolekul probleem, et riigimetsa kõrgendatud huviga alade raiekavade kohalikule kogukonnale tutvustamisel puuduvad selged reeglid, mis paneb läbirääkimistel keerulisse olukorda mõlema poole esindajad.

Arutelu lõpus tegid osalejad ettepaneku korraldada Kose aleviku ümbruse riigimetsa majandamise kava täiendavaks aruteluks ja vajalike muudatuste sisse viimiseks väiksemas ringis kokkusaamine.


Otsustati:

Vastavalt kogukonna esindajate ettepanekule viia läbi täiendav Kose aleviku ümbruse riigimetsade majandamise kava arutelu väiksemas ringis ning teha vastavalt vajadusele ja võimalustele kavasse täiendavad muudatused.

Vastav kohtumine ka korraldati.



Lisainfo:
Andrus Kevvai
Ida-Harjumaa metsaülem
andrus.kevvai@rmk.ee
506 6931