Ohtu küla keskosa riigimetsade majandamise arutelu kokkuvõte

25.11.2020

RMK Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin tutvustas kõrgendatud huviga (KAH) alade piire. Ettepanek on määrata KAH-ala hulka riigimets vastavalt „Ohtu küla keskosa riigimetsade majandamise kavas aastateks 2020-2029“ toodule (link kokkuvõtte lõpus). Koosolekul osalejatelt täiendavaid ettepanekuid KAH-ala piiri määramise kohta ei tehtud.

Ohtu küla keskel asub riigimets kahes osas kogupindalaga 54 ha, millest 90% on majandatav mets. Puistutest 60% moodustavad kuusikud ja 26% männikud. Majandatavast metsast noort metsa on 20%, keskealist 29% ja küpset metsa 51%. Et säilitada metsade erivanuselist struktuuri ka tulevikus, on järgmise kümnendi jooksul kavas teha 10,2 ha lageraiet seitsme langina. Tööd on kavas ühe võttena käesoleva aasta lõpus. Tööde elluviimisel on 2029. aastaks sama metsaosa vanuseline jaotus järgmine: 41% noort metsa, 24% keskealist ja 35% vana metsa. Langid on paigutatud alale hajutatult ja arvestatud on olemasolevate radadega. Uue metsapõlve rajamiseks valmistatakse metsaäkkega ette maapind, Haraka metsas uuendatakse langid männiga ja Pihu metsas kuusega (eraldis 10 männiga) tavapärasest hõredama istutustihedusega, et looduslikult uueneva haava ja kase kaasabil kujundada tagasi praegusega sarnane segamets. Istutustööd on kavandatud 2021. aasta sügisesse.

RMK Edela regiooni Põhja piirkonna varumisjuht Sven Soomets tutvustas kavandatud raiete tegemise tehnoloogiat. Esmalt langetatakse lankide ja kokkuveoteede alalt võsa ja mittelikviidne peenmets, raie teostatakse harvesteriga. Metsamaterjal ja raiejäätmed veetakse kokku rajatud laoplatsidesse. Metsaveotraktoriga ei liiguta mööda olemasolevaid teid ja radu, vaid rajatakse uued veoteed. Radade ületamise kohad puhverdatakse oksapadjaga, mis tööde lõppedes likvideeritakse. Raietööd, kokku- ja autovedu viiakse läbi tööpäevadel ajavahemikus kell 7-22. Raiejäätmed kogutakse hunnikutesse ja veetakse kokku kevadel, välja arvatud kastikuloo kasvukohatüübiga loometsad (Pihu metsa osas kaks ja Haraka metsa osas kaks eraldist), kus raiejäätmete äravedu on keelatud, siis seal koondatakse raiejäätmed kokkuveoteedele. Tööde käigus välditakse alal esinevate kiviaedade ja lubjaahju kahjustamist, masinatega ületatavad jalgrajad korrastatakse peale tööde lõppu. Raiealadega kattuvad kaitsealuste liikide leiukohad on koos puhveralaga märgitud säilikpuu gruppide alaks. Tööd Lili kinnistuga piirnevas lõigus lepitakse piirinaabriga kokku täiendavalt.

Küsimustele vastates selgitas Sven Soomets, et raiet lubavaks dokumendiks on metsateatis, mille õiguspärasust kinnitab Keskkonnaamet. Raieliigi osas antud kasvukohas lageraiele alternatiivi ei ole. Võimalik on jätta langile täiendavaid säilikpuid.

Küsimuse peale, miks on juba 2. septembril 2020 võetud metsateatised, selgitas Sven Soomets, et see on täiesti tavaline tööprotsess. Metsateatist menetledes kontrollib Keskkonnaamet üle, kas teatise esitaja on arvestanud kõigi seadustest tulenevate piirangutega. Kõikvõimalikud piirangud lisatakse metsateatisele tingimustena. Teatis menetletakse üldjuhul 15 tööpäeva jooksul. Töid planeerides peame need tingimused täitma, seetõttu ei ole otstarbekas metsateatise esitamine viimasel hetkel. RMK-l on ülevaade enda hallataval riigimaal asuvatest kaitsealustest liikidest, mis on kantud registritesse ja arvestab kõigi nendega oma töid planeerides.



Anu Aug esitas kogukonna esindajana ja Ohtu Loodusseltsi nimel avaldused RMK-le ja Lääne-Harju vallavalitsusele (viide lisatud lehe lõppu).

Ohtu Loodusselts ei nõustu kavandatud lageraietega võttes aluseks Pihu metsale Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste ning Metsakorraldusbüroo eksperdi antud eksperthinnangud, samuti Muinsuskaitse Ameti poolt antud arvamus. RMK ei pea lähtuvalt looduslikest oludest ja tuginedes metsanduslikele teadustöödele ning pikaajalisele metsanduslikule kogemusele võimalikuks antud alade majandamist püsimetsana. Ohtu Loodusselts ei nõustu RMK poolt korraldatud avaliku arutelu korraldamise viisiga. Ohtu Priitahtlike Pritsimeeste Seltsi esindaja Juhan Reintam ei nõustu kavandatud lageraietega. Ohtu Loodusselts ei nõustu kogukonna nimel ühegi raieviisiga Pihu metsas ega lageraiega viisiga Haraka metsas.
Kogukonnale jäid arusaamatuks RMK selgitused eelkõige ajaliselt ning mahuliselt võimalikust metsa taastamisest, täpsemalt uue metsa istutamisest.

RMK lubas võtta esitatu teadmiseks ja sellest johtuvalt teha järeldused edasiseks tegevuseks. Samas kinnitas RMK, et kogukonna vastuseis töödega alustamist ei takista, sest aega ettepanekute esitamiseks on olnud piisavalt.

Lääne-Harju Valla abivallavanem Erki Ruben leiab, et enne töödega alustamist peaks RMK siiski kaaluma püsimetsamajanduslikke raievõtteid ja saama  kogukonnaga kokkuleppe.

RMK alustab kavandatud töödega käesoleva aasta detsembris, võttes mitteraiutavate metsaosade sissemärkimisel aluseks Tõnu Ploompuu kaitsealuste liikide inventuuri tulemused.

Arutelul osales kogukonnast 5, KOVist 3, RMKst 2 esindajat, lisaks üks vaatleja.

Koosolekut juhatas ja protokollis RMK Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin kui arutelu kokkukutsuja.


Lisainfo:
Jürgen Kusmin
RMK Lääne-Harjumaa metsaülem
jurgen.kusmin@rmk.ee
505 3387