Padise terviseradade piirkonna raietööde koosoleku kokkuvõte

RMK tutvustas raietöid 29. juunil toimunud kohtumisel. Kavandatud raiealade paiknemise paremaks kirjeldamiseks tehti ringkäik metsas.

Augustisse ja septembrisse on RMK planeerinud raieid Padise alevikust lõunas asuvas metsas. Kuna tegu on olulise puhkealaga, kus paiknevad terviserajad ja RMK lõkkekoht, siis soovis RMK kavandatud töödest ka eelnevalt teada anda.

Neist riigimetsadest (88 ha) on üle veerandi jõudnud küpsesse ikka, keskealisi metsi on üle poole ja noorte metsade osakaal on veidi üle 10%. Metsi on vaja uuendada selleks, et puistute vanuseline tasakaal oleks ühtlasem ja erivanuselisi metsi jaguks ka meie lastele ja lastelastele.

80% alast on majandusmets, 2% on vääriselupaikadena range kaitse all, 9% majandusmetsast (jõeäärne osa) on RMK majandamisest välja arvanud ning ülejäänud on mittemetsamaa. Puistutest on üle 90% alast männikud ja teisi puuliike on vähesel määral. Vanuseklassidena on majandatavast metsast 26% küps mets, 66% keskealine ja 8% noor mets. Kui kavandatud raied teostada, on 10 aasta pärast samal alal küpset metsa 35%, keskealist 51% ja noort metsa 14%.

Puhkemetsadena on neil ka oluline sotsiaalne roll ja seepärast on otstarbekas teha töid sel alal hajutatult väiksemate lankidena ja aastate lõikes pikemal perioodil. Kokku on Padise küla ja Kloostri jõe vahelises riigimetsas kavas 5,5 ha harvendusraieid (kaardil lühendiga HR) kahe langina, kaks aegjärkse raie lanki (kaardil lühendiga AR) kogupindalaga 2,2 ha ja kolm lageraielanki (kaardil lühendiga LR) kogupindalaga 3,3 ha.  Harvendus- ja lageraieid oleme kavandanud ka Kivitammi tee äärde Kloostri jõest läände ja lõunasse jäävates riigimetsades.

Harvendusraie on hooldusraie viis, mida rakendatakse keskealises metsas kasvama jäävate puude valgus- ja toitumistingimuste parandamiseks. Raie käigus eemaldatakse kahjustatud, kasvus allajäänud ja antud kasvukohas ebasobivat liiki puud. Raiejärgne metsa tihedus on määratud metsa majandamise eeskirjaga. Raiejäätmed koondatakse harvendusraiel kokkuveoteede tugevdamiseks.

Aegjärkne raie on uuendusraie viis, kus esimeses etapis raiutakse umbes pooled puud ja aastaid hiljem kui harvendatud metsa alla on looduslikult tekkinud uus elujõuline metsapõlv, raiutakse ülejäänud puud, va säilikpuud. Lageraielangid uuendatakse männi istutusega järgmisel kevadel. Et istutatud taimede kasvukeskkond oleks parem ja aegjärkse raie lankidel oleks ka kohalikel puuseemnetel võimalus kasvama minna, peame tekitama lankidele madalad vaod (maapinna mineraliseerimine). Püüame teha need võimalikult madalad, et hilisemal metsas liikumisel ei oleks takistusi.


Raiealade paiknemine. Tähelühendid tähistavad raieliiki, numbrid raiekuud ja aastat. Kliki kaardil, et vaadata kaarti suuremalt.

Töödele eelnevalt raiutakse töid takistav alusmets ja võsa, raie teostatakse masinraiena. Traktoritega kokkuveol ei sõideta mööda sihte ja terviseradu, nende ületamisel kasutatakse ajutiselt rajatud oksapatju või kummimatte, lankide vahel liikumiseks rajatakse eraldi kokkuveoteed. Laoplatsides traktorid teedele ei sõida. Autodega väljaveol koristatakse tee jäätmetest iga laadimise järgselt ja teedele tekitatud kahjud likvideeritakse tööde lõpetamisel. Uuendusraie lankidel veetakse raiejäätmed võimalikult suures mahus välja, hakitakse vahelaos ja kasutatakse bioenergiaks, harvendusraie lankidel koondatakse raiejäätmed kokkuveoteedele.


Koosoleku arutelu osas tõstatusid järgmised küsimused:

Miks on raietegevus alal üldse vajalik?
Vastus: Selleks, et ka aastakümnete pärast oleks erivanuselist metsa meist järgnevatel põlvedel, tuleb metsa järjepidevalt uuendada, seda ka asumilähedastes metsades.

Miks ei võiks tegeleda ainult metsa harvendamisega?
Vastus: Harvendusraie on metsa kasvu suunav võte, millel ei ole seost metsa uuendamisega.

Miks on vajalik lageraie?
Vastus: Lageraie võimaldab uue metsapõlve üles kasvatada kiiremini ja kvaliteetsemalt, mitmel korral samal alal raiumas käies kahjustatakse teisi vanu puid (juuremädaniku oht) ja juba tekkinud noort metsapõlve. Eesti oludes ainus varjutaluv puuliik on kuusk, samas on ta kõige tundlikum erinevatele häiringutele ja ei sobi vähemviljakatele pinnastele, viljakatel pinnastel takistab turberaiete kasutamist omakorda suur rohu- ja võsakasv. Anud alal oleme erandkorras turberaied kavandanud terviseraja parkla ja linnamäe vahetusse lähedusse, eeskätt ala visuaalsest ilmest lähtuvalt ja seda metsauuenduse kvaliteedi arvelt.

Miks hävitatakse head kukeseene- ja mustikakohad?
Vastus: Raie mõjutab meie harjumuspärast maastikupilti ja muudab taimekooslusi meile harjumuspärastes paikades, see on mõistetav, aga metsakasvatuse käigus paratamatu. Oleme töid kavandades püüdnud leida tasakaalu tööde mahu (raiega on mõjutatud üks kaheksandik kogu alast) ja sageduse (vähemalt järgmise viie aasta jooksul alal täiendavaid hooldus- ja uuendusraieid ei kavandata) vahel.

Kas alal on kavas ka muid maakasutusviise kui metsa kasvatamine?
Vastus: Meie tänase teadmise juures mitte ja antud ala on plaanis säilitada riigimetsamaana. Muid maakasutusviise saab ette näha ainult planeeringutega.

Kas mujalt on mets otsa saanud, et nüüd on vaja tulla raiuma asulate lähedusse?
Vastus: Ei ole otsa saanud, riigimetsa majandamine toimub tuginedes metsade kirjeldustele ja ühtlase kasutuse põhimõttele tuginevatele mahtudele (arvestuslangile). Et ühtlast kasutust jaguneks igale poole riigimetsa, on vajalik tegeleda ka asulalähiste metsade uuendamisega. Eelmised raied antud alal olid 2012. aastal, täna kasvab tollasel lageraielangil inimesekõrgune männinoorendik.

Kas raie oleks võimalik edasi lükata järgmistesse aastatesse?
Vastus: Edasi lükkamine tähendab, et uuendamist vajav maht antud alal oleks veel suurem ja seega ka raiest tulenev häiring ning asendus ärajäävale mahule tuleks leida mingi teise ala arvelt. Veel pikemalt edasi lükkamine hakkab mõju avaldama ka puidu kvaliteedile ja see oleks juba vastuolus metsakasvatuse eesmärkidega.

Kas raie oleks võimalik edasi lükata augustist septembrisse kui turismi- ja marjahooaeg on lõppenud?
Vastus: Kaalume seda võimalust.

Kas teeäärse aegjärkse metsa keskosas oleva lageraie võiks omavahel vahetada, vähemviljakas keskosa on aegjärkseks raieks sobivam?
Vastus: See on võimalik kui kogukond seda soovib, praegune valik on tehtud parema maastikulise mulje saamise nimel.

Arutelu tulemusel otsustati:
1. Kui prognoositav sademete hulk seda võimaldab, siis alustatakse töödega septembrikuus.
2. Raietöid ja metsamaterjali transporti teostatakse tööpäeviti kell 7-22.
3. Kivitammi teega piirneval aegjärkse raie langil säilitatakse tee ääres noored männid ja kased.
4. Kvaliteetsema metsauuenduse nimel kasutatakse aegjärkse raie lankidel maapinna ettevalmistusega samaaegselt männikülvi.


Täpsem info:
Jürgen Kusmin
RMK Lääne-Harjumaa metsaülem
jurgen.kusmin@rmk.ee