Suurupi merekindluse riigimetsa kuivendussüsteemi ja metsamajandamise tutvustuse ja avaliku arutelu kokkuvõte
6.11.2020RMK on kohalike elanike palvel algatanud kuivendussüsteemi korrastamise Suurupi merekindluse riigimetsa osas. Kuivendussüsteem on vajalik, et tagada pinnavee äravool elamupiirkonnast. Selleks, et kohalikele elanikele tutvustada antud projektilahendust ja samuti metsa majandamise kava aastateks 2021-2030 korraldas RMK avaliku arutelu.
Projekteerimisbüroo OÜ Mets ja Keskkond projekteerija Argo Strantsov tutvustas Suurupi merekindluse metsa kuivendussüsteemi rekonstrueerimisprojekti. Projekti algatamise ajendiks on amortiseerunud olemasolevad kuivenduskraavid ja MTÜ Munakivitee Terviserajad ja Veed 04.08.2017 RMK-le, Harku vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile ja Maa-ametile saadetud avaldus. Kraavide puhastamisel arvestatakse olemasolevate looduskaitseliste (vääriselupaigad) ja muinsuskaitseliste piirangute ja nende puhvervöönditega ning seetõttu on planeeritud vee ringijuhtimiseks ka uute kraavilõikude rajamine. Kraavi ja mulde kogulaiuseks on kavandatud tavapäraselt kasutatav 12 m, seda on võimalik ka mõningal määral vähendada, aga siis oleks vajalik teada, mis on vastuvõetav laius.
RMK Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin tutvustas Suurupi merekindluse riigimetsa majandamise kava aastateks 2021-2030. RMK haldusesse anti see 43,2 hektari suurune metsaosa 2017. aastal. Tegu on majandusmetsaga, kus raietööde kavandamisel tuleb lisaks loodus- ja kultuuriväärtuste säilimisele arvestada suurt külastuskoormust, tuulte mõju ja juba varem lähikonnas teostatud raieid.
Lisaks vääriselupaikadele (5,1 ha) on RMK arvanud majandamisest välja 4,1 ha peamiselt Munakivitee äärsetest metsaosadest. Täna on üle 40% antud ala majandatavatest metsadest saavutanud küpsusvanuse ja ülejäänud on keskealised. Noori metsi alal ei esine. Tagamaks riigimetsade järjepideva uuenemise ka antud metsaosas, on järgmise kümnendi jooksul kavandatud alale kolm uuendusraie lanki kogupindalaga 5,9 ha. Kuna tegu on segapuistute ja tormise rannikualaga, siis on võimalike täiendavate kahjustuste vältmiseks on uuendusraie viisiks valitud lageraie. Kaks lanki on kavas uuendada männiga, mis on tormikindlam puuliik ja sanglepik jätta looduslikule uuenemisel antud kasvukohale sobiva sanglepaga. Tööde järgselt oleks antud alal aastaks 2030 noort metsa ligi 19% majandatava metsa pindalast ja ülejäänust enamik oleks saavutanud küpsusvanuse.
Harku valla keskkonnaspetsialist Lembe Reiman kinnitas, et kavandatu ei ole vastuolus kehtiva Harku valla üldplaneeringuga. Koosolekul tõstatatud küsimused varieerusid tehnilistest üksikasjadest (kas kraavide puhastamiseks raiuda puittaimestik olemasoleva koridori ulatuses või liikuda ekskavaatoriga kraavi kohal, siis on võimalik kitsendada kraavi mulde laiust, kuid tuleb täiendavalt eemaldada ca 2 m kraavi ja metsa vahelist osa) kuni üldpoliitilisteni, olles muuhulgas ajendatud ka Suurupi ja Erika teedest lõunasse jäävatest aastatagustest erametsa raietest.
Koosolekul RMK tutvustatud Suurupi merekindluse metsa kuivendussüsteemi rekonstrueerimisprojekt ja riigimetsa majandamise kava aastateks 2021-2030 ei olnud kogukonna esindajatele antud kujul vastuvõetav ja üle anti avaldus, milles sooviti võimalust novembrikuu jooksul saada initsiatiivgrupi valitud eksperdi kaasabil paremat ülevaadet kõnealuse metsa seisundist. Avaldusega tehti ettepanek kohtuda uuel koosolekul. RMK esindajad nõustusid ettepanekuga, uue koosoleku aeg lepitakse initsiatiivgrupi esindaja Zoja Melloviga kokku täiendavalt.
Lisainfo:
Jürgen Kusmin
Lääne-Harjumaa metsaülem
jurgen.kusmin@rmk.ee
