RMK avab täna huviväärsustest tulvil RMK matkatee Hiiumaa haru  06.09

Heltermaa sadama juurest alguse saav rada viib läbi Hiiumaa metsade, külade ja rannikute jõudes lõpuks suure ringiga Heltermaale tagasi.

„Hiiumaa haru teeb eriti ägedaks see, et raja lähedusse jääb nii palju eriilmelisi ja nii Eesti kui maailma mastaabis haruldasi paiku, mida külastada. Näiteks saab näha Hiiumaa ainsat pangaastangut Kallaste panka, ronida maailma ühe vanima tuletorni, Kõpu kõrgustesse, avastada Eesti suurimat liivikut Kaibaldis või imetleda Kõpu kõrgeid metsastunud liivaluiteid, mis on kohati puudelatvadestki kõrgemad. Matkatee läbib ka Kassari saart, kuhu viib saare ühes küljes üle mere – suvisel ajal vaikse ilmaga saab mereala ületada kuiva jalaga, ent muul juhul tasub üle mere minnes kummikud jalga panna, sest vesi võib seal ulatuda põlvini,“ jagab RMK külastuskorraldusosakonna loodusradade spetsialist Andre Kaur soovitusi, mida lisaks matkamisele märgata ja külastada Hiiumaa teekonnal.

Kel jalad matkast väsinud, saab teha karastava supluse või puhkepeatuse Tahkuna või Kõpu poolsaare vaiksetes laia kuldse liivaribaga randades või peatuda pikemalt ühes 19-st RMK peatuskohast, kus saab end nii lõkke paistel soojendada kui telgis öö mööda saata. Lisaks jääb uue matkatee haru äärde RMK Hiiumaa külastuskeskus, kus jagatakse infot piirkonna puhkevõimaluste kohta. Matkatee haru luues valmisid ka täiesti uued, Remmelko ning Ränkaja lõkkekohad, mis ootavad esimesi tulesüütajaid.

Hiiumaa haru on mõeldud eelkõige jalgsimatkajale, kuna paljud kaunid paigad ei ole jalgrattal kahjuks ligipääsetavad. Teekond läbib muuhulgas ka 12 kaitstavat ala, millest osade puhul ei ole sõiduki või rattaga liiklemine loodusväärtuste hoidmise eesmärgil lubatud.

Rada on looduses tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega, kilomeetripostidega ning suunavate viitadega. Täpseid rajakaarte ning infot metsapuhkuse võimalustest saab Hiiumaa külastuskeskusest, Loodusega koos äpist ja kodulehelt https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/hiiumaa-matkatee.

Lisainfo:
Andre Kaur
RMK külastuskorraldusosakonna loodusradade spetsialist
+372 5626 1767
andre.kaur@rmk.ee

Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
+372 5666 5896
sille.ader@rmk.ee


RMK matkatee Hiiumaa haru juures asuvad huviväärsused:

Kallaste pank on ainus pangaastang Hiiumaal. Kui mandril ja ka Saaremaal on palju tuntud pangaastanguid, siis hiidlastele on jäetud ainult üks – Kallaste pank.

Tahkuna ja Kõpu paradiisirannad on privaatsed, kaunid ja erinäolised igal aastaajal.

Tahkuna ning Ristna kaitserajatised on säilinud I ja II maailmasõjast. Näha saab Hiiesaare, Tahkuna ning Ristna rannakaitsepatareid (suurtükialused, tulejuhtimistornid, radarikünkad ning komandopunkrid). Hiiumaa on väga militaarse minevikuga saar, mis on olnud nii Vene impeeriumi kui ka Nõukogude Liidu lääneservas ning ka väravaks laevade pääsuks Soome lahele. Seetõttu on Hiiumaale erinevatel aegadel rajatud mitmeid rannakindlustusi, mille jäljed on maastikul senini näha.

Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletornid on Hiiumaa olulised maamärgid merelt vaadatuna. Kõpu tuletorn on vanim tuletorn Läänemere ääres ning arvatavasti ka üks vanimaid terves maailmas.

Kõpu metsastunud rannaluited olid veel sadakond aastat tagasi lahtised ning meretuultele avatud. 20. sajandil on luidete kinnistamiseks ning tuiskliivade pealetungi piiramiseks mets luidetele peale istutatud. Rada kulgeb paljudes kohtades mööda kõrgeid luiteharju, mis mõnel pool võivad tõusta isegi puulatvadest kõrgemale.

Kaibaldi liivik on Eesti suurim liivik. Umbes 12 ha suurune avatud liivaväli on tekkinud II maailmasõja ajal metsapõlengute ning hilisema tankide harjutusväljakuna kasutamise tulemusel.

Määvli raba on suurim lageraba otse Hiiumaa südames.

Mereületus läbi Õunaku Silma on omapärane kogemus. Kassari saarelt läheb matkatee Hiiumaale läbi madala mere Õunaku Silmaks kutsutud kitsas väinas. Suvisel ajal vaikse ilmaga saab sinna kuiva jalaga, ent muul juhul tasub kummikud jalga panna, sest vesi võib seal ulatuda põlvini.

Kassari saarel saab tutvuda väikesaarele omaste maastike ning kohaliku kultuuriga.

Sarve-Heltermaa alvarid jäävad matkatee lõppu ning osalt ka algusesse. Tegu on suurimate loopealsetega Eestis, kus võib märgata kasvamas näiteks käpalisi ning teisi haruldasi liike.