Galerii: RMK avas Jõelähtme isetekkelises prügilas ajutise piknikuplatsi 30.08

RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul võib taolise piknikuplasti avamine kõlada naljana, kuid reaalsus on see, et vaatamata iga-aastastele koristusaktsioonidele ja RMK pidevale tööle metsaaluste koristamisel, jõuab jätkuvalt riigimetsa sadu tonne jäätmeid aastas.

Üle Eesti on riigimetsast tänavu koristatud 131 tonni prügi, mille peale on kulunud 63 000 eurot. Tänase prügipikniku asukohast, Jõelähtme vallast, on 2019. aastal kogutud juba 80 tonni prügi, viimase kümne aasta jooksul on RMK siinsete metsade alt ära viinud kokku 347 tonni prügi.

Andres Sepa sõnul võib teha sellest järelduse, et inimene on oma loomult mugav. Kui teda ei häiri pohlad ja seened, mis kasvavad prügi sees, siis valib ta jäätmekäitluseks kõige mugavama viisi – oma kodu lähedase metsa.

„Prügi tahtmatu metsa viimine võib juhtuda inimesega, kes valib pakutavate jäätmekäitluse lahenduste hulgast kõige odavama. Kaudselt võib see osutuda aga tunduvalt kallimaks, sest RMK koristab täna meile kõigile kuuluvat riigimetsa hinnaga 480 eurot tonni eest. Jõelähtme ajutisest prügilast on sel aastal koristatud kogus, mis võrdub 200 inimese aasta jooksul tekitatud prügi kogusega. Seda raha saaks palju mõistlikumalt kasutada,“ rääkis Sepp.

Valdavalt tassitakse metsa alla ehitus- ja lammutusjäätmeid, vanu rehve, mööblit, klaasi, metalli ja ka ohtlikke jäätmeid. Need on kõik jäätmed, mida on võimalik viia jäätmejaamadesse, kus need suunatakse ressursina uuesti ringlusesse või utiliseeritakse keskkonnale ohutul viisil.

Olmejäätmete maht on küll vähenenud, kuid probleem paistab eriti teravalt silma puhkekohtade ja suvilarajoonide ümbruses, kus majapidamised ei ole tõenäoliselt ühinenud kohustusliku jäätmeveoga ja veavad oma prügi metsa alla või kuhjavad üle RMK paigaldatud prügikonteinerid, mis on mõeldud looduses puhkajatele.

Uue trendina on hakatud metsa alla hunnikutesse viima lehti, muru, oksi, õunu ja muid haljastusjäätmeid, mis hakkavad aja möödudes mädanema ja lehkama. Agarad riisujad kipuvad loodusesse viima ka kilekottidesse pakitud lehti.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul on prügi metsa alla jõudmine seotud inimese üldise käitumisega. „Loomulikult on riigi ja omavalitsuse roll luua need tingimused, mis võimaldavad inimestel korrektselt jäätmeid käidelda, aga väga raske on võidelda inimeste puuduliku lastetoaga,“ sõnas ta.

Lisaks senisest intensiivsemale teavitustööle plaanib Keskkonnaministeerium tõhustada järelevalvet ning karmistada trahve.

Jäätmete metsa alla viimisel saab nendest prügi ehk teisisõnu kasutuskõlbmatu materjal, kuid jäätmeid sorteerides on võimalik neile uus elu anda. 

RMK on otsustanud anda uue kasutuse sorteeritud plastjäätmetele ja paigaldab edaspidi riigimetsa sildid plastjäätmetest tehtud postidele. Tänavu paigaldatakse riigimetsa prügist poste ligi tuhat.

Postid valmistab segaplastjäätmetest ehitusdetaile tootev Plastrex Europe OÜ. Ühe meetri taaskasutatud plastist toodetud 95x95 mm posti valmistamiseks kulub ligikaudu 1420 jogurtitopsi, 1075 kilekotti või 1100 plastpudelit.  

Galerii RMK ajutise piknikuplatsi avamisest leiab siit: https://www.flickr.com/photos/riigimets/albums/72157710613205852  

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK kasvatab metsa, hoiab loodusväärtusi, teenib riigile metsa majandades tulu, loob looduses liikumise võimalusi ja jagab loodusharidust.

* Prügikaameraid üles pannes leiutas RMK koos keskkonnaeetik Mattias Turovskiga uue inimliigi – harilik prügistaja ehk Homo lohacus jobuensis.