Riigimetsa Majandamise Keskus sulgeb tuleohu tõttu Konjus asuvad metsad mootorsõidukitele 27.05
Ajutised keelusildid paigaldatakse metskonna aladele reedel, 27. mail ja hiljem vahetatakse need välja statsionaarsete märkidega.
„ATV-de ja mootorratastega on sõidetud turbaväljadel, mis palava ja kuivaga muutuvad äärmiselt tuleohtlikuks,“ põhjendas Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda sulgemisotsust. „Üritame keelavate märkide paigaldamisega tuletada meelde, et turbaväljadel sõita ei või, sest on väga suur oht põlengu tekkeks.“
Ida päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Marti Siim tõi välja, et suurimad maikuised põlengud toimusid 3. mail, mil põles kaks hektarit turbapinnast ja 14. mail, kui kustutada tuli üle poole hektari maastikku. „Keskmiselt kulub ühe päästesündmuse peale 12 töötundi ja 400 eurot maksumaksja raha ainuüksi vahenditele, mille hulka ei ole arvestatud tööjõukulu. Seda vaid seetõttu, et keegi on tahtnud mootorsõidukiga turbasele pinnasele lustima minna,“ selgitas Siim olukorda.
Nii nagu kulupõlengute puhul, tuletavad päästjad töömahukate turbapõlengute puhul meelde, et iga sarnane sündmus võib pikendada väljasõitu eluhoone tulekahjule ning halvimal juhul mõjutada elupääste kiirust.
„Maastikupõlengud võivad tekitada ulatuslikku keskkonnakahju,“ ütles Keskkonnaameti Ida-Virumaa järelevalvebüroo juht Käthlyn Lizdenis. „Sealsamas asub ka Kurtna maastikukaitseala. Põleng kaitseala piirist ei küsi ja kui hoolimatu sõitja läheduses turbases pinnas põlengu põhjustab, võib see kergesti levida ka kaitsealale,“ ütles Lizdenis.
Turbapõlengu põhjustab lenduv tolm, mis kuumenenud masina detailidele kukub ning sealt maha pudenedes maastikul põlengu tekitab. Samuti on põlenguid põhjustanud masinate summutajatest lenduvad sädemed.
Ka mõnepäevane vihmasadu olukorda ei leevenda, sest vesi sügavale turbapinnasesse ei jõua, kus aga tulekolded enne mitu päeva hõõguda võivad, kui suureks maastikupõlenguks paisuvad.
2021. aastal toimus samas piirkonnas või lähedal asuvatel aladel 10 tulekahju.
Fotod: Päästeamet
