RMK täiendas Eesti veekogude kalavarusid 30.05

RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre ütles, et kõige rohkem asustati siiga, aga nende puhul oli tegu alles vastsetega.

“Pärnu jõkke viisime 50 000 poolsiirdesiia vastset. Kui Pärnu lahes elab ka meres kudev siiavorm, siis poolsiirdesiig läheb kudemiseks Pärnu jõkke ja marja kalakasvatuseks kogume me just sealsetelt siigadelt,” selgitas Saadre.

Peipsi järves elutseva siiapopulatsiooni turgutamiseks asustati sinna 350 000 Peipsi siia vastset.

Esimest korda asustas Põlula kalakasvandus siiavastseid Väinamerre – Salinõmme ja Matsalu lahte. “Salinõmme lahte on varemgi siiga viidud, aga mitte meie kaudu,” täpsustas Saadre. ”Matsalu laht oli aga asustamiskohaks päris esimest korda.” Kokku asustati Väimamerre 168 000 siiavaststet.

Osa siiavastsetest jäid Põlula kalakasvatuskeskuse tiikidesse edasi kasvama ja neid asustatakse noorkaladena juba sügisel. “Siiga tuleks kindlasti kasvatada ja asustada palju rohkemgi, aga tegu on õrna kalaga, kellelt niiska ja eelkõige marja koguda keeruline. Emaseid kalu on isastest vähem, mari tuleb võtta kohe valmimise järel, sest siig ei kannata sumbas hoidmist. Meil on koostöö teadlastega, kes teevad kala kudemise ajal proovipüüke ja kellelt saame info, kui on aeg tulla marja võtma. Kui vaja, lähme ka üheainsa siia marja pärast kohale. Mis siis, et isendi kohta tuleb võib-olla vaid paarsada milligrammi marja, meile on see oluline,” kinnitas Saadre.

Merisiia asustamine Väinamerre on üks osa kliimamuutuste mõjudega kohanemise projektist LIFE SIP AdaptEst. Põlula kalakasvandus aitab selle projekti toel parandada veekogude ja nende elustiku seisundit.

Lõhet viidi sel kevadel nelja jõkke. Kõige enam kalu läks Pärnu jõkke, kuhu asutati 58 930 üheaastast ja 8 340 kaheaastast noorkala.

“Lõhet asustame Põlula meeskonnaga Soome lahe jõgedesse juba 1997. aastast. Selle ajaga on mitmetes lõhejõgedes populatsioon nii palju taastunud, et lõhe paljuneb seal juba ise. Kindlasti on abi ka kalakaitsest, mis on viimasel aastakümnel efektiivselt piiranud röövpüüki,” avaldas Ene Saadre heameelt olukorra paranemise üle.

Purtse jõkke asustati sel kevadel kokku 3 220 kaheaastast ja 9 990 üheaastast noorkala. Purtse jõe asustamine toimus Virumaa jõgede puhastamisele keskenduva LIFE IP CleanEST programmi toel. Jägala jõkke viidi 2 150 kaheaastast noorkala ning Valgejõkke 2 230 kaheaastast lõhet.

“Valgejõel on probleemiks Kotka paisust lagunemisel alles jäänud betoonlävi, millest kalad ei suuda üle ujuda. Kuni seal pole kalade liikumiseks paremaid tingimusi, pole Saadre hinnangul ülevalpool paisujäänuseid lõhel looduslikuks sigimiseks võimalust.

Lisaks asustati Narva jõkke 477 üheaastast Atlandi tuura noorkala. Ene Saadre lisas, et tuura kasvatamine on Põlula jaoks päris keeruline väljakutse, sest kalakasvandus saab oma vee lähedalasuvast allikast.

“Tuura jaoks on see vesi suvel liiga külm ja talvel liiga soe. See tähendab pidevat reguleerimist, aga saame hakkama,” lausus ta. RMK Põlula kalakasvatustalitus tegeleb Narva jõe tuura asurkonna taasloomisega alates 2019. aastast, viimasel kahel aastal projekti LIFE Baltic Sturgeon toel.

RMK Põlula kalakasvandus asustab kalu kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, kui veekogude ja kalakasvanduse veetemperatuurid on sarnased. Asustatakse ainult sinna, kus looduslikud, asurkonnad on nõrgad või hävimisohus ja vajavad kalakasvatusliku taastootmise tuge.

RMK Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis.