Korduma kippuvad küsimused kõrgendatud avaliku huviga alade kohta
Koondasime kokku vastused enim levinud küsimustele seoses KAH-aladega.
1. Mis on kõrgendatud avaliku huviga ala?
Riigimetsa, mis asub asulate lähedal või mida inimesed aktiivselt kasutavad, peab RMK kõrgendatud avaliku huviga metsaalaks. Nende alade läheduses elavaid või kinnistuid omavaid inimesi (kohalik kogukond või elanikud), keda metsatööd otseselt mõjutavad, kaasab RMK metsatööde planeerimisse.
2. Kus asuvad KAH-alad?
Kohaliku kogukonna või elanikega kokkulepitud alad kantakse avalikule kaardirakendusele (RMK metsatööde kaart). RMK avalikustab KAH-aladega seonduva teabe, sh metsatööde kavad oma kodulehel.
Kohalikele kogukondadele ja elanikele olulised kõrgendatud avaliku huviga metsaalad lepitakse kokku kohaliku omavalitsusega üldplaneeringu koostamise käigus.
Lisaks sellele saavad kohalikud kogukonnad või elanikud teha RMK-le ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kui nad kasutavad neid metsaalasid igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks.
3. Miks RMK raiub metsades, mis on inimestele armsaks saanud kodumetsad?
RMK kohustus on riigimetsa uuendada ja hooldada, toota puitu, säilitada metsaga seotud töökohad ning teenida riigile tulu. Teisalt on kohalike elanike huvi säilitada nende senine elukeskkond võimalikult puutumatuna. Need on kaks vastandlikku avalikku huvi, mida RMK-l tuleb metsa majandamisel kaaluda. Kompromissi leidmiseks kaasab RMK KAH-alade metsatööde planeerimisse kohaliku kogukonna ja elanikud.
4. Kas mujal on mets otsa saanud, et RMK koduõues raiub?
Ei, RMK peab metsa eest hoolt kandma kogu riigimetsas, sh asumilähedastes metsades.
5. Miks kodulähedasi metsi ei raiuta alati nii, et metsa ilme säiliks senisel kujul?
Uutele puudele ei jätku liiga tiheda metsa all arenemiseks piisavalt valgust ja toitaineid. Nende puudujäägi parandamiseks ei piisa ka sellest, kui uusi puid väljaraiutute asemele istutada. Kui toitu ei jätku ja valgust on vähe, siis need noored puud hästi ei kasva. Vaja on kriitilist pindala lagedat ala, et uued, valgusnõudlikud puud hakkaksid edukalt kasvama. Metsa kasvatades peame alati raiuma lagedaks vähemalt sellise pinna, et uued puud suudaksid kasvama hakata.
6. Kas ainuke võimalus on lageraie?
Lageraie ei tähenda KAH-aladel metsa täielikult lagedaks raiumist. Kui meil on silme ees lageraiealad üksikute säilikpuudega, siis KAH-aladel on võimalik ja ka vajalik neid säilikpuid jätta alale mitu korda rohkem.
Kokkuvõttes küsimus ei ole selles, mis nime all ja kui suurel pindalal metsas raieid tehakse. Küsimus on selles, milline näeb raiutud ala välja peale raietegevust, kas seal on piisavalt valgust ja ruumi uute puude väljakasvatamiseks ja kuidas on raiutav ala olemasolevasse maastikupilti sobitatud. Kultuuriliste, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel on vaja leida kompromiss, siis on metsa majandamine jätkusuutlik.
Kasutades tööde kirjeldamiseks terminit lageraie, ei keela keegi metsaomanikul teha metsa väikeseid häile või raiuda puid hajali. Säilik- ja seemnepuudena on võimalik kasvama jätta palju rohkem puid kui seaduses lageraie korral nõutud. Lageraie nime all tehtud raietööd võivad välja paista samamoodi nagu valikraie või mõne muu raieliigi korral tehtu, kui me seda vaid soovime. Valik- ja turberaiete nime all tehtav on aga hoopis enam reglementeeritud, kasvama ei saa jätta rohkem kui nõutud.
7. Kuidas teavitatakse kohalikke elanikke, kogukonda ja omavalitsust metsatöödest?
RMK annab oma kodulehel teada kavatsusest alustada metsatöödega kõrgendatud avaliku huviga metsaalal. Teatele on lisatud dokument, kus on kirjeldatud ala piire ja sellel paiknevaid metsi. Teade saadetakse e-kirjaga kohalikule omavalitsusele ning kohalikule kogukonnale või elanikele, keda metsatööd otseselt mõjutavad (eeldusel, et kohalik kogukond või elanikud on RMK-le oma kontaktandmed teada andnud). Pärast seda on võimalik kohalikul kogukonnal, elanikel ja omavalitsusel esitada ettepanekuid metsatööde kavatsuse kohta. Teade avaldatakse ka RMK sotsiaalmeedia kanalis Facebook. Vt lähemalt Kaasamine metsatööde planeerimisse.
8. Millistes küsimustes saab esitada ettepanekuid?
Pärast KAH-ala piiride ja sellel paiknevate metsade kirjelduse avaldamist RMK kodulehel on võimalik kohalikul kogukonnal, elanikel ja omavalitsusel esitada ettepanekuid, millele metsatööde planeerimisel tähelepanu pöörata. Kava projekti valmides saab esitada ettepanekuid planeeritavate metsatööde kava kohta. RMK ootab lisaküsimusi ja ettepanekuid e-kirja teel.
RMK saab arvestada nende ettepanekutega, mis puudutavad planeeritud metsatöid ja mille puhul RMK-l on otsustusõigus (näiteks ala looduskaitse alla võtmine või riigimetsa uuendusraiete mahu määramine ei ole RMK pädevuses). RMK kaalub ettepanekuid kehtivate õigusaktide raames ja võimaluse korral arvestab ettepanekuid, mille elluviimine ei kahjustaks oluliselt metsa kasvatamise ja kasutamise võimalusi. Vt lähemalt Kaasamine metsatööde planeerimisse.
9. Mis saab esitatud ettepanekutest edasi?
Kõik esitatud ettepanekud analüüsitakse läbi ja võimalusel nendega arvestatakse. Esitatud ettepanekud ja otsus saadetakse kõigile ettepankute teinutele e-kirjaga ning avaldatakse RMK kodulehel. Vt lähemalt Kaasamine metsatööde planeerimisse.
10. Kuidas saame meie kaasa aidata sellele, et kaasamine oleks efektiivne?
Kõige konkreetsem tegevus, kuidas efektiivsele kaasamisele kaasa aidata, on kohalikule metsaülemale esitada ettepanekud metsa majandamiseks mõeldes seejuures ka teistele, eelkõige kohalikele kogukondadele ja elanikele. Samuti, kes on saanud metsatööde planeerimise kaasamise info, soovitame seda jagada ka teistega, et võimalikult paljud saaksid oma ettepanekud õigeaegselt teele panna.
11. Kuidas on tagatud, et raie ei kahjustaks sealset looduskeskkonda?
Looduskeskkonna säästmine on tagatud seadusandluse ja järelevalvega, keskkonnasäästliku metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate nõuete täitmisega ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamisega metsatööde planeerimises ja läbiviimises.
12. Kui palju ja milliseid säilikpuid raiekohtadesse jäetakse?
See sõltub metsast, kasvukohatüübist ja kohalike kogukondade ja elanikega kokkulepitust.
Koondasime kokku vastused enim levinud küsimustele seoses KAH-aladega.
1. Mis on kõrgendatud avaliku huviga ala?
Riigimetsa, mis asub asulate lähedal või mida inimesed aktiivselt kasutavad, peab RMK kõrgendatud avaliku huviga metsaalaks. Nende alade läheduses elavaid või kinnistuid omavaid inimesi (kohalik kogukond või elanikud), keda metsatööd otseselt mõjutavad, kaasab RMK metsatööde planeerimisse.
2. Kus asuvad KAH-alad?
Kohaliku kogukonna või elanikega kokkulepitud alad kantakse avalikule kaardirakendusele (RMK metsatööde kaart). RMK avalikustab KAH-aladega seonduva teabe, sh metsatööde kavad oma kodulehel.
Kohalikele kogukondadele ja elanikele olulised kõrgendatud avaliku huviga metsaalad lepitakse kokku kohaliku omavalitsusega üldplaneeringu koostamise käigus.
Lisaks sellele saavad kohalikud kogukonnad või elanikud teha RMK-le ettepanekuid metsaalade arvamiseks kõrgendatud avaliku huviga alade hulka, kui nad kasutavad neid metsaalasid igapäevaste tegemiste ja vajaduste jaoks.
3. Miks RMK raiub metsades, mis on inimestele armsaks saanud kodumetsad?
RMK kohustus on riigimetsa uuendada ja hooldada, toota puitu, säilitada metsaga seotud töökohad ning teenida riigile tulu. Teisalt on kohalike elanike huvi säilitada nende senine elukeskkond võimalikult puutumatuna. Need on kaks vastandlikku avalikku huvi, mida RMK-l tuleb metsa majandamisel kaaluda. Kompromissi leidmiseks kaasab RMK KAH-alade metsatööde planeerimisse kohaliku kogukonna ja elanikud.
4. Kas mujal on mets otsa saanud, et RMK koduõues raiub?
Ei, RMK peab metsa eest hoolt kandma kogu riigimetsas, sh asumilähedastes metsades.
5. Miks kodulähedasi metsi ei raiuta alati nii, et metsa ilme säiliks senisel kujul?
Uutele puudele ei jätku liiga tiheda metsa all arenemiseks piisavalt valgust ja toitaineid. Nende puudujäägi parandamiseks ei piisa ka sellest, kui uusi puid väljaraiutute asemele istutada. Kui toitu ei jätku ja valgust on vähe, siis need noored puud hästi ei kasva. Vaja on kriitilist pindala lagedat ala, et uued, valgusnõudlikud puud hakkaksid edukalt kasvama. Metsa kasvatades peame alati raiuma lagedaks vähemalt sellise pinna, et uued puud suudaksid kasvama hakata.
6. Kas ainuke võimalus on lageraie?
Lageraie ei tähenda KAH-aladel metsa täielikult lagedaks raiumist. Kui meil on silme ees lageraiealad üksikute säilikpuudega, siis KAH-aladel on võimalik ja ka vajalik neid säilikpuid jätta alale mitu korda rohkem.
Kokkuvõttes küsimus ei ole selles, mis nime all ja kui suurel pindalal metsas raieid tehakse. Küsimus on selles, milline näeb raiutud ala välja peale raietegevust, kas seal on piisavalt valgust ja ruumi uute puude väljakasvatamiseks ja kuidas on raiutav ala olemasolevasse maastikupilti sobitatud. Kultuuriliste, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja majanduslike aspektide vahel on vaja leida kompromiss, siis on metsa majandamine jätkusuutlik.
Kasutades tööde kirjeldamiseks terminit lageraie, ei keela keegi metsaomanikul teha metsa väikeseid häile või raiuda puid hajali. Säilik- ja seemnepuudena on võimalik kasvama jätta palju rohkem puid kui seaduses lageraie korral nõutud. Lageraie nime all tehtud raietööd võivad välja paista samamoodi nagu valikraie või mõne muu raieliigi korral tehtu, kui me seda vaid soovime. Valik- ja turberaiete nime all tehtav on aga hoopis enam reglementeeritud, kasvama ei saa jätta rohkem kui nõutud.
7. Kuidas teavitatakse kohalikke elanikke, kogukonda ja omavalitsust metsatöödest?
RMK annab oma kodulehel teada kavatsusest alustada metsatöödega kõrgendatud avaliku huviga metsaalal. Teatele on lisatud dokument, kus on kirjeldatud ala piire ja sellel paiknevaid metsi. Teade saadetakse e-kirjaga kohalikule omavalitsusele ning kohalikule kogukonnale või elanikele, keda metsatööd otseselt mõjutavad (eeldusel, et kohalik kogukond või elanikud on RMK-le oma kontaktandmed teada andnud). Pärast seda on võimalik kohalikul kogukonnal, elanikel ja omavalitsusel esitada ettepanekuid metsatööde kavatsuse kohta. Teade avaldatakse ka RMK sotsiaalmeedia kanalis Facebook. Vt lähemalt Kaasamine metsatööde planeerimisse.
8. Millistes küsimustes saab esitada ettepanekuid?
Pärast KAH-ala piiride ja sellel paiknevate metsade kirjelduse avaldamist RMK kodulehel on võimalik kohalikul kogukonnal, elanikel ja omavalitsusel esitada ettepanekuid, millele metsatööde planeerimisel tähelepanu pöörata. Kava projekti valmides saab esitada ettepanekuid planeeritavate metsatööde kava kohta. RMK ootab lisaküsimusi ja ettepanekuid e-kirja teel.
RMK saab arvestada nende ettepanekutega, mis puudutavad planeeritud metsatöid ja mille puhul RMK-l on otsustusõigus (näiteks ala looduskaitse alla võtmine või riigimetsa uuendusraiete mahu määramine ei ole RMK pädevuses). RMK kaalub ettepanekuid kehtivate õigusaktide raames ja võimaluse korral arvestab ettepanekuid, mille elluviimine ei kahjustaks oluliselt metsa kasvatamise ja kasutamise võimalusi. Vt lähemalt Kaasamine metsatööde planeerimisse.
9. Mis saab esitatud ettepanekutest edasi?
Kõik esitatud ettepanekud analüüsitakse läbi ja võimalusel nendega arvestatakse. Esitatud ettepanekud ja otsus saadetakse kõigile ettepankute teinutele e-kirjaga ning avaldatakse RMK kodulehel. Vt lähemalt Kaasamine metsatööde planeerimisse.
10. Kuidas saame meie kaasa aidata sellele, et kaasamine oleks efektiivne?
Kõige konkreetsem tegevus, kuidas efektiivsele kaasamisele kaasa aidata, on kohalikule metsaülemale esitada ettepanekud metsa majandamiseks mõeldes seejuures ka teistele, eelkõige kohalikele kogukondadele ja elanikele. Samuti, kes on saanud metsatööde planeerimise kaasamise info, soovitame seda jagada ka teistega, et võimalikult paljud saaksid oma ettepanekud õigeaegselt teele panna.
11. Kuidas on tagatud, et raie ei kahjustaks sealset looduskeskkonda?
Looduskeskkonna säästmine on tagatud seadusandluse ja järelevalvega, keskkonnasäästliku metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate nõuete täitmisega ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamisega metsatööde planeerimises ja läbiviimises.
12. Kui palju ja milliseid säilikpuid raiekohtadesse jäetakse?
See sõltub metsast, kasvukohatüübist ja kohalike kogukondade ja elanikega kokkulepitust.
