KALESTE KÜLA RIIGIMETSA MAJANDAMISE KAVA TUTVUSTAVA KOOSOLEKU PROTOKOLL
Kaleste 15.06. 2021 3-1.60/491
Algus kell 16, lõpp 17.15
Juhatas: Andres Tammeveski, Hiiumaa metsaülem
Protokollis: Kristiina Viiron, RMK kommunikatsioonispetsialist
Osa võttis: 17 inimest, osavõtjate nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
Kaleste küla riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH-ala) asjus kohaliku
kogukonnaga kohtumine ja selgituste jagamine.
KOOSOLEKU KÄIK
Priit Rum räägib, et kui tuli RMK teade, et on plaanis metsatööde kava ja projekt teha, arutati
omavahel väga palju ja kogukonna soovid pandi ettepanekutena kirja. Ta selgitab, et Kaleste
puhul on peaaegu kõigil kartus, sest tegemist on miljööväärtusliku, rohevööndisse kuuluva
alaga ja esimese järgu puhkealaga ning sellisena soovivad kohalikud metsa ka näha ega soovi
lageraiet. Rum märgib, et on meeldiv, et RMK-l on plaanis vähe raiuda ja lageraiet ei
plaanita. Teemasse süvenedes tuleks tema sõnul Kalestes majandada püsimetsana ja ei toeta
ka aegjärkset raiet. Rum ütleb, et kus siis püsimetsandust veel teha kui mitte Kalestes, kus
mets on kohalike elukeskkond, mitte majandusmets.
Kuna Rumi sõnul leiab Kaleste kogukond, et uuendusraied ei luba säilitada küla senist
elukeskkonda, siis toetatakse Kaleste külametsa majandamist püsimetsana. Sellest lähtuvalt ei
nõustu kogukond RMK esitatud metsatööde kava projektiga. Samuti märgib Rum, et puudub
usaldus RMK tegevuse osas ja kogukond on algatanud kohaliku tähtsusega maastikukaitseala
loomise.
Metsaülem Andres Tammeveski vastab, et RMK on kaitseala loomisega kursis ja raietegevust
ei saa kuni 28 kuu jooksul sel alal teha. Metsaülem selgitab ka, et lageraiet Kalestes plaanis
teha pole, vaid kaks aegjärkset metsa sees.
Carmen Lansberg küsib, mida tähendab aegjärkne raie. RMK Edela regiooni
metsakasvatusjuht Priit Kõresaar vastab, et vana metsa raiutakse järk-järgult hõredaks, et
uuendus tekiks looduslikul teel.
Carmen Lansberg küsib, miks tehakse lageraiet? Priit Kõresaar vastab, et metsa kiiremini
uuendada. Aegjärkne raie muudab metsa tormihellemaks, uuendus ei tule nii kiiresti. Lageraie puhul saab tavaliselt kümne aastaga 2 meetrit kõrge metsa peale. Toivo Saue küsib, mitme
aastaga saab aegjärkse raie korral ring peale.
Priit Kõresaar vastab, et oleneb järkude arvust, kas raiutakse 2 või 3 järguga, umbes 15
aastaga, kui teha kolmes järgus.
Koosolekul osalejad tunnevad huvi kohtumispaigas kasvava metsa vanuse üle ja kuidas see
kasvama on hakanud. Kõresaare sõnul on see 105-aastane mets ja on tõenäoliselt külvatud.
Samuti palutakse kirjeldada, mis saab siis, kui selles metsas midagi ei tehtaks. Metsaülem
selgitab, et mändide jämeduskasv on väga aeglane, Kõresaar lisab, et vana metsa alla ei tule
uuendust.
Rum küsib, miks raieid edasi ei lükata, kuna raieid võiks teha ka paarikümne aasta pärast. Kas
selleks, et saaks raha kohe kätte?
Priit Kõresaar vastab, et ei ole sellepärast, vaid selleks, et oleks erivanuselist metsa.
Rum ütleb, et kohalike arutelude põhjal ei soovita reservaati, vaid et metsa majandataks
püsimetsana ehk näiteks tehes valikraieid paarikümnemeetriste häiludena, mis kasvaks kiiresti
kokku tagasi.
Priit Kõresaar selgitab, et häilud ei uuene ära ja sel moel on metsa keeruline uuendada. Ta
näitab ka kõrvalolevat lanki, kus üks serv jääb vana metsa varju ja uuendus ei taha hästi
edeneda.
Rahvas küsib, kuidas kohalik elanik raiest tulu näeb?
Priit Kõresaar viitab mereäärsele puhkekohale, mis on näiteks üks võimalus.
Küsitakse, kuidas inimesed saaks jälgida, kuhu on riigimetsast raitud puit teel – kas Hiina või
tehakse temast mõni tore ese.
Metsaülem selgitab, et seda infot saab üldistatult, laias laastus tuleb ühest tüvest 50% palki,
30% paberipuud ja 20% küttepuud.
Inge Talts räägib süsiniku sidumisest ja ütleb, et lageraiel vabaneb süsinik kiiresti ja kui
tahame kliimaneutraalsust, peame lageraiest loobuma.
Toivo Saue vastab, et metsamajandajad teavad seda paremini.
Priit Kõresaar selgitab, et pärast lageraiet hakkab puistu 7 aasta pärast süsinikku siduma. Palk
seob süsinikku, kuni toode kestab.
Carmen Lansberg ütleb, et saab aru, et lageraie on majanduslikult õigustatud, kuid kas on õige
seda Kalestes teha.
Kristiina Viiron märgib, et Kalestes ei ole lageraie kavas.
Priit Rum lisab, et kuna aegjärkne raie on lageraiele sarnane, otsustati minna kaitseala loomise
teed.
KOKKUVÕTE: Kogukond sai RMK-lt selgitusi metsamajandamise asjus. Priit Rum lubas
infot teistega jagada.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Andres Tammeveski, Priit Rum, kogukonna esindaja
RMK Hiiumaa metsaülem Hergo Tasuja, vallavanema asendaja
Toivo Saue, Hiiumaa
Orienteerumisklubi esindaja
Kaleste 15.06. 2021 3-1.60/491
Algus kell 16, lõpp 17.15
Juhatas: Andres Tammeveski, Hiiumaa metsaülem
Protokollis: Kristiina Viiron, RMK kommunikatsioonispetsialist
Osa võttis: 17 inimest, osavõtjate nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
Kaleste küla riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH-ala) asjus kohaliku
kogukonnaga kohtumine ja selgituste jagamine.
KOOSOLEKU KÄIK
Priit Rum räägib, et kui tuli RMK teade, et on plaanis metsatööde kava ja projekt teha, arutati
omavahel väga palju ja kogukonna soovid pandi ettepanekutena kirja. Ta selgitab, et Kaleste
puhul on peaaegu kõigil kartus, sest tegemist on miljööväärtusliku, rohevööndisse kuuluva
alaga ja esimese järgu puhkealaga ning sellisena soovivad kohalikud metsa ka näha ega soovi
lageraiet. Rum märgib, et on meeldiv, et RMK-l on plaanis vähe raiuda ja lageraiet ei
plaanita. Teemasse süvenedes tuleks tema sõnul Kalestes majandada püsimetsana ja ei toeta
ka aegjärkset raiet. Rum ütleb, et kus siis püsimetsandust veel teha kui mitte Kalestes, kus
mets on kohalike elukeskkond, mitte majandusmets.
Kuna Rumi sõnul leiab Kaleste kogukond, et uuendusraied ei luba säilitada küla senist
elukeskkonda, siis toetatakse Kaleste külametsa majandamist püsimetsana. Sellest lähtuvalt ei
nõustu kogukond RMK esitatud metsatööde kava projektiga. Samuti märgib Rum, et puudub
usaldus RMK tegevuse osas ja kogukond on algatanud kohaliku tähtsusega maastikukaitseala
loomise.
Metsaülem Andres Tammeveski vastab, et RMK on kaitseala loomisega kursis ja raietegevust
ei saa kuni 28 kuu jooksul sel alal teha. Metsaülem selgitab ka, et lageraiet Kalestes plaanis
teha pole, vaid kaks aegjärkset metsa sees.
Carmen Lansberg küsib, mida tähendab aegjärkne raie. RMK Edela regiooni
metsakasvatusjuht Priit Kõresaar vastab, et vana metsa raiutakse järk-järgult hõredaks, et
uuendus tekiks looduslikul teel.
Carmen Lansberg küsib, miks tehakse lageraiet? Priit Kõresaar vastab, et metsa kiiremini
uuendada. Aegjärkne raie muudab metsa tormihellemaks, uuendus ei tule nii kiiresti. Lageraie puhul saab tavaliselt kümne aastaga 2 meetrit kõrge metsa peale. Toivo Saue küsib, mitme
aastaga saab aegjärkse raie korral ring peale.
Priit Kõresaar vastab, et oleneb järkude arvust, kas raiutakse 2 või 3 järguga, umbes 15
aastaga, kui teha kolmes järgus.
Koosolekul osalejad tunnevad huvi kohtumispaigas kasvava metsa vanuse üle ja kuidas see
kasvama on hakanud. Kõresaare sõnul on see 105-aastane mets ja on tõenäoliselt külvatud.
Samuti palutakse kirjeldada, mis saab siis, kui selles metsas midagi ei tehtaks. Metsaülem
selgitab, et mändide jämeduskasv on väga aeglane, Kõresaar lisab, et vana metsa alla ei tule
uuendust.
Rum küsib, miks raieid edasi ei lükata, kuna raieid võiks teha ka paarikümne aasta pärast. Kas
selleks, et saaks raha kohe kätte?
Priit Kõresaar vastab, et ei ole sellepärast, vaid selleks, et oleks erivanuselist metsa.
Rum ütleb, et kohalike arutelude põhjal ei soovita reservaati, vaid et metsa majandataks
püsimetsana ehk näiteks tehes valikraieid paarikümnemeetriste häiludena, mis kasvaks kiiresti
kokku tagasi.
Priit Kõresaar selgitab, et häilud ei uuene ära ja sel moel on metsa keeruline uuendada. Ta
näitab ka kõrvalolevat lanki, kus üks serv jääb vana metsa varju ja uuendus ei taha hästi
edeneda.
Rahvas küsib, kuidas kohalik elanik raiest tulu näeb?
Priit Kõresaar viitab mereäärsele puhkekohale, mis on näiteks üks võimalus.
Küsitakse, kuidas inimesed saaks jälgida, kuhu on riigimetsast raitud puit teel – kas Hiina või
tehakse temast mõni tore ese.
Metsaülem selgitab, et seda infot saab üldistatult, laias laastus tuleb ühest tüvest 50% palki,
30% paberipuud ja 20% küttepuud.
Inge Talts räägib süsiniku sidumisest ja ütleb, et lageraiel vabaneb süsinik kiiresti ja kui
tahame kliimaneutraalsust, peame lageraiest loobuma.
Toivo Saue vastab, et metsamajandajad teavad seda paremini.
Priit Kõresaar selgitab, et pärast lageraiet hakkab puistu 7 aasta pärast süsinikku siduma. Palk
seob süsinikku, kuni toode kestab.
Carmen Lansberg ütleb, et saab aru, et lageraie on majanduslikult õigustatud, kuid kas on õige
seda Kalestes teha.
Kristiina Viiron märgib, et Kalestes ei ole lageraie kavas.
Priit Rum lisab, et kuna aegjärkne raie on lageraiele sarnane, otsustati minna kaitseala loomise
teed.
KOKKUVÕTE: Kogukond sai RMK-lt selgitusi metsamajandamise asjus. Priit Rum lubas
infot teistega jagada.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Andres Tammeveski, Priit Rum, kogukonna esindaja
RMK Hiiumaa metsaülem Hergo Tasuja, vallavanema asendaja
Toivo Saue, Hiiumaa
Orienteerumisklubi esindaja
