Kanaküla Salujõe riigimetsa majandamise kava tutvustava koosoleku protokoll
Kanaküla Salujõe 29.10.2021
Algus kell 16.00, lõpp 17.40
Juhatas: Heiki Ärm
Protokollis: Eero Raja
Võtsid osa: Osalejate nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
RMK metsatööde 10 aasta plaanid Kanaküla Salujõe kõrgendatud avaliku huviga alal (edaspidi KAH-ala).
KUULATI:
Metsaülem Heiki Ärm ja varumisjuht Herkki Kauts tutvustasid nimetatud KAH-ala piire ja määramise põhimõtteid, metsade olemit ja seal järgmisel kümnendil kavandatavaid raietöid. Aastateks 2021-2030 on alale kavandatud kahel eraldisel sanitaarraied pindalaga 1,5 ha ja kaheksal eraldisel lageraie kogupindalaga 6,7 ha. Tööd olid kavas teha aastatel 2022 ja 2026, aga kuna Keskkonnaamet viib läbi vääriselupaikade inventuuri, siis sõltuvad plaanid sellest, kuidas Keskkonnaamet vääriselupaikade ettepanekuid edasi menetleb.
Ettepanekud ja sõnavõtud kohapeal:
Õie Neemsalu kirjeldab kohalikku olukorda ning kohalike murekohti. Peamiseks probleemiks on, et ümberringi kõik metsad raiutakse ära ning kohalikel pole kusagil jalutamas ega seenel käia.
Õie Neemsalu küsib, et kui vana siis on küps mets.
Heiki Ärm selgitab, et küpse metsa kriteerium on määratletud metsaseaduses, see sõltub vanusest, diameetrist ja boniteedist.
Kogukonnast esitati küsimus, et kuidas on siis lugu segapuistu raievanusega?
Metsaülem vastab, et segapuistu raievanuse puhul võetakse kaalutud keskmine. Lisaks, et tänapäeval seadus lubab ka küpsusdiameetri järgi raiuda, aga küpsusdiameetrit KAH-aladel ei arvestata.
Õie Neemsalu küsib, mitu hektarit kõrvuti võib korraga raiuda?
Heiki Ärm vastab, et kuni seitse hektarit, aga jälgitakse alati, et ei tekiks vastuolusid metsateatiste esitamisel.
Kogukonnast esitatakse küsimus, et mis kasu nemad sellest saavad, kui järjest kõik metsad maha raiutakse, et kas Eesti riik vajab nii palju puitu?
Metsaülem selgitab, et metsade uuendamise vajadust ja seda ,et noor mets kasvab kiiresti .Tänases nn rohepöörde vaates pole vähetähtis süsiniku sidumise aspekt. Noor, hea juurdekasvuga mets talletab süsinikku palju kiiremini, kui vana, üleseisnud mets. Vanemas eas metsa süsiniku talletamine väheneb ja hakkab rohkem emiteerima kui talletama. Kõige parem oleks puidust midagi toota. Talletada süsinik näiteks palkmajas, mööblis või mõnes muus pika kasutusajaga tootes.
Õie Neemsalu edastab kogukonna ettepanekud:
1) Eraldisel 9, 25, 16 ja 2 teha uuesti VEP (vääriselupaiga) inventuur. RMK-l oodata ära Keskkonnaameti vastus. Juhul kui nimetatud eraldistel ei määrata vääriselupaiga staatust, siis majandada neid püsimetsandusele sobivate raietega, mitte lageraietega ja uuendada neid männitaimedega.
2) Eraldis 6,9,21 ja 8 majandada püsimetsandusele sobivate raietega.
3) Uuendada neid eraldisi 6,9,21 ja 8 kase- või männitaimedega, mitte kuusetaimedega.
Herkki Kauts selgitab kogukonnale vääriselupaikade olemust ja võimalusi, et oletame, kui tuleb vääriselupaika kahjustus, näiteks ürask, siis vääriselupaigas ei saa midagi teha ja see kahjustus laieneb edasi ka erametsadesse.
Kogukond väidab, et tänu lageraietele tulebki ürask.
Heiki Ärm selgitab, et ootame ära Keskkonnaameti otsuse ja vastavalt sellele toimetame edasi.
Kogukond küsib, et ehk saaks turberaietega majandada või raied edasi lükata.
Heiki Ärm vastab, et turberaied ei sobi igale poole ja nendes metsades ei tagaks turberaied piisavaid tingimusi edukaks metsauuenduse tekkeks (valgustingimused, juurkonkurents, tuuleheite oht). Mitte midagi tegemine pole ka lahendus, sest RMK-l on vaja tagada metsade uuenemine ka pikemas perspektiivis.
OTSUSTATI:
Oodata ära Keskkonnaameti otsus seoses vääriselupaiga määramise või mittemääramise osas; see selgub 17. novembriks.
Kogukond võttis teadmiseks, et RMK ootab kogukonnalt ettepanekuid metsatööde kava projektile 7 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist (hiljemalt 5.novembriks).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Heiki Ärm Martti Rooden
RMK Pärnumaa metsaülem Saarde Vallavalitsuse Haldusnõunik
Eero Raja
RMK Kaasamise spetsialist
Kanaküla Salujõe 29.10.2021
Algus kell 16.00, lõpp 17.40
Juhatas: Heiki Ärm
Protokollis: Eero Raja
Võtsid osa: Osalejate nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
RMK metsatööde 10 aasta plaanid Kanaküla Salujõe kõrgendatud avaliku huviga alal (edaspidi KAH-ala).
KUULATI:
Metsaülem Heiki Ärm ja varumisjuht Herkki Kauts tutvustasid nimetatud KAH-ala piire ja määramise põhimõtteid, metsade olemit ja seal järgmisel kümnendil kavandatavaid raietöid. Aastateks 2021-2030 on alale kavandatud kahel eraldisel sanitaarraied pindalaga 1,5 ha ja kaheksal eraldisel lageraie kogupindalaga 6,7 ha. Tööd olid kavas teha aastatel 2022 ja 2026, aga kuna Keskkonnaamet viib läbi vääriselupaikade inventuuri, siis sõltuvad plaanid sellest, kuidas Keskkonnaamet vääriselupaikade ettepanekuid edasi menetleb.
Ettepanekud ja sõnavõtud kohapeal:
Õie Neemsalu kirjeldab kohalikku olukorda ning kohalike murekohti. Peamiseks probleemiks on, et ümberringi kõik metsad raiutakse ära ning kohalikel pole kusagil jalutamas ega seenel käia.
Õie Neemsalu küsib, et kui vana siis on küps mets.
Heiki Ärm selgitab, et küpse metsa kriteerium on määratletud metsaseaduses, see sõltub vanusest, diameetrist ja boniteedist.
Kogukonnast esitati küsimus, et kuidas on siis lugu segapuistu raievanusega?
Metsaülem vastab, et segapuistu raievanuse puhul võetakse kaalutud keskmine. Lisaks, et tänapäeval seadus lubab ka küpsusdiameetri järgi raiuda, aga küpsusdiameetrit KAH-aladel ei arvestata.
Õie Neemsalu küsib, mitu hektarit kõrvuti võib korraga raiuda?
Heiki Ärm vastab, et kuni seitse hektarit, aga jälgitakse alati, et ei tekiks vastuolusid metsateatiste esitamisel.
Kogukonnast esitatakse küsimus, et mis kasu nemad sellest saavad, kui järjest kõik metsad maha raiutakse, et kas Eesti riik vajab nii palju puitu?
Metsaülem selgitab, et metsade uuendamise vajadust ja seda ,et noor mets kasvab kiiresti .Tänases nn rohepöörde vaates pole vähetähtis süsiniku sidumise aspekt. Noor, hea juurdekasvuga mets talletab süsinikku palju kiiremini, kui vana, üleseisnud mets. Vanemas eas metsa süsiniku talletamine väheneb ja hakkab rohkem emiteerima kui talletama. Kõige parem oleks puidust midagi toota. Talletada süsinik näiteks palkmajas, mööblis või mõnes muus pika kasutusajaga tootes.
Õie Neemsalu edastab kogukonna ettepanekud:
1) Eraldisel 9, 25, 16 ja 2 teha uuesti VEP (vääriselupaiga) inventuur. RMK-l oodata ära Keskkonnaameti vastus. Juhul kui nimetatud eraldistel ei määrata vääriselupaiga staatust, siis majandada neid püsimetsandusele sobivate raietega, mitte lageraietega ja uuendada neid männitaimedega.
2) Eraldis 6,9,21 ja 8 majandada püsimetsandusele sobivate raietega.
3) Uuendada neid eraldisi 6,9,21 ja 8 kase- või männitaimedega, mitte kuusetaimedega.
Herkki Kauts selgitab kogukonnale vääriselupaikade olemust ja võimalusi, et oletame, kui tuleb vääriselupaika kahjustus, näiteks ürask, siis vääriselupaigas ei saa midagi teha ja see kahjustus laieneb edasi ka erametsadesse.
Kogukond väidab, et tänu lageraietele tulebki ürask.
Heiki Ärm selgitab, et ootame ära Keskkonnaameti otsuse ja vastavalt sellele toimetame edasi.
Kogukond küsib, et ehk saaks turberaietega majandada või raied edasi lükata.
Heiki Ärm vastab, et turberaied ei sobi igale poole ja nendes metsades ei tagaks turberaied piisavaid tingimusi edukaks metsauuenduse tekkeks (valgustingimused, juurkonkurents, tuuleheite oht). Mitte midagi tegemine pole ka lahendus, sest RMK-l on vaja tagada metsade uuenemine ka pikemas perspektiivis.
OTSUSTATI:
Oodata ära Keskkonnaameti otsus seoses vääriselupaiga määramise või mittemääramise osas; see selgub 17. novembriks.
Kogukond võttis teadmiseks, et RMK ootab kogukonnalt ettepanekuid metsatööde kava projektile 7 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist (hiljemalt 5.novembriks).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Heiki Ärm Martti Rooden
RMK Pärnumaa metsaülem Saarde Vallavalitsuse Haldusnõunik
Eero Raja
RMK Kaasamise spetsialist
