Keibu küla lõunaosa riigimetsa majandamise kava aastateks 2021-2030 tutvustava koosoleku protokoll
nr 3-1.60/485
Algus 02.06.2021 kell 14.00, lõpp 16.00.
Osales 16 inimest, nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
RMK metsatööde 10 aasta plaanid Keibu küla lõunaosa kõrgendatud avaliku huviga alal (edaspidi KAH-ala).
KUULATI:
Metsaülem Jürgen Kusmin ja varumisjuht Sven Soomets tutvustasid antud KAH-ala piire ja määramise põhimõtteid, metsade olemit ja seal järgmisel kümnendil kavandatavaid raietöid.
KAH-alaks on määratud külast lõunasse jääv mereäärne riigimetsa osa, mis kattub ka Nõva looduskaitseala ja RMK külastuskorraldusobjektidega. KAH-ala määramine kaitsealale on vajalik, et teavitada kogukonda tulevikus vajadusel ka kaitsekorralduskavaga ette nähtud looduskaitsetöödest. Praegu kehtiv kava selliseid töid selles piirkonnas ette ei näe.
Aastateks 2021-2030 on antud alale kavandatud üks lageraie pindalaga 1,8 ha. Seoses uueneva erametsaga naabruses on tööd kavas 2025. aastal.
Kogukonna poolt oli ette saadetud kaks küsimust:
1) Millega põhjendab RMK kvartali VP240 eraldistes 28 ja 29 vajadust uuendusraie järele?
2) Miks on kvartali VP240 eraldises 28 uuendatavaks puuliigiks kuusk, kui puistu on männik?
Vastuseks esimesele küsimusele selgitati, et Metsaseaduses kehtestatud uuendusraiet lubavad puistu vanused on leitud kompromissina metsa loodusväärtuste ja sealt saadava puidu majandusliku väärtuse vahel. Nende metsaeraldiste raievanus on saabunud ja otstarbekas on alustada seal uue metsapõlve väljakasvatamisega. Kuna tegu on ka KAH-alaga, siis on tööd planeeritud ajaliselt pikemale perioodile ja väiksemal pindalal, kui seda võimaldaks Metsaseaduse normid.
Teise küsimuse osas selgitati, et eraldis 28 peapuuliik on tõesti mänd, aga tegu on segametsaga, kus mändi, kuuske ja kaske kasvab suhteliselt võrdses osakaalus. Ka uue metsapõlve väljakasvatamisel ei ole eesmärgiks seatud puhtpuistu väljakasvatamist, vaid istutatud taimede vahele lastakse kasvada ka looduslikult tekkinud teisi puuliike, et tulevikus jõuda taas segametsani. Antud viljakasse ja niiskesse kasvukohta sobiks kuusk istutamiseks paremini kui mänd ja looks liigilist mitmekesisust valdavalt männikutega aladele.
Vestlusele kogunemiskohas järgnes ringkäik metsas, kus tutvuti raieala piiridega ja näidati säilikpuude valiku põhimõtteid.
OTSUSTATI:
1. Teostada raietööd kvartali VP240 eraldustel 28 ja 29 2025. aastal, täpne raieaeg aasta lõikes ja metsamaterjali väljaveosuund täpsustatakse ja sellest teavitatakse kogukonda tööde eel.
2. Ala uuendatakse kuusega raiejärgsel aastal.
Koosolekul osalejaid teavitati, et koosolekule järgneva 7 päeva jooksul ootab RMK antud kava osas täiendavaid ettepanekuid. Tähtajaks neid ei laekunud.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Kusmin Raul Tõnurist
Metsaülem Kogukonna esindaja
nr 3-1.60/485
Algus 02.06.2021 kell 14.00, lõpp 16.00.
Osales 16 inimest, nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
RMK metsatööde 10 aasta plaanid Keibu küla lõunaosa kõrgendatud avaliku huviga alal (edaspidi KAH-ala).
KUULATI:
Metsaülem Jürgen Kusmin ja varumisjuht Sven Soomets tutvustasid antud KAH-ala piire ja määramise põhimõtteid, metsade olemit ja seal järgmisel kümnendil kavandatavaid raietöid.
KAH-alaks on määratud külast lõunasse jääv mereäärne riigimetsa osa, mis kattub ka Nõva looduskaitseala ja RMK külastuskorraldusobjektidega. KAH-ala määramine kaitsealale on vajalik, et teavitada kogukonda tulevikus vajadusel ka kaitsekorralduskavaga ette nähtud looduskaitsetöödest. Praegu kehtiv kava selliseid töid selles piirkonnas ette ei näe.
Aastateks 2021-2030 on antud alale kavandatud üks lageraie pindalaga 1,8 ha. Seoses uueneva erametsaga naabruses on tööd kavas 2025. aastal.
Kogukonna poolt oli ette saadetud kaks küsimust:
1) Millega põhjendab RMK kvartali VP240 eraldistes 28 ja 29 vajadust uuendusraie järele?
2) Miks on kvartali VP240 eraldises 28 uuendatavaks puuliigiks kuusk, kui puistu on männik?
Vastuseks esimesele küsimusele selgitati, et Metsaseaduses kehtestatud uuendusraiet lubavad puistu vanused on leitud kompromissina metsa loodusväärtuste ja sealt saadava puidu majandusliku väärtuse vahel. Nende metsaeraldiste raievanus on saabunud ja otstarbekas on alustada seal uue metsapõlve väljakasvatamisega. Kuna tegu on ka KAH-alaga, siis on tööd planeeritud ajaliselt pikemale perioodile ja väiksemal pindalal, kui seda võimaldaks Metsaseaduse normid.
Teise küsimuse osas selgitati, et eraldis 28 peapuuliik on tõesti mänd, aga tegu on segametsaga, kus mändi, kuuske ja kaske kasvab suhteliselt võrdses osakaalus. Ka uue metsapõlve väljakasvatamisel ei ole eesmärgiks seatud puhtpuistu väljakasvatamist, vaid istutatud taimede vahele lastakse kasvada ka looduslikult tekkinud teisi puuliike, et tulevikus jõuda taas segametsani. Antud viljakasse ja niiskesse kasvukohta sobiks kuusk istutamiseks paremini kui mänd ja looks liigilist mitmekesisust valdavalt männikutega aladele.
Vestlusele kogunemiskohas järgnes ringkäik metsas, kus tutvuti raieala piiridega ja näidati säilikpuude valiku põhimõtteid.
OTSUSTATI:
1. Teostada raietööd kvartali VP240 eraldustel 28 ja 29 2025. aastal, täpne raieaeg aasta lõikes ja metsamaterjali väljaveosuund täpsustatakse ja sellest teavitatakse kogukonda tööde eel.
2. Ala uuendatakse kuusega raiejärgsel aastal.
Koosolekul osalejaid teavitati, et koosolekule järgneva 7 päeva jooksul ootab RMK antud kava osas täiendavaid ettepanekuid. Tähtajaks neid ei laekunud.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Kusmin Raul Tõnurist
Metsaülem Kogukonna esindaja
