Merineitsi asumi ja Meelste küla riigimetsa majandamise kava tutvustava koosoleku protokoll
Tahkuna 18.06.2021 nr 3-1.60/494
Algus kell 13.30, lõpp kell 15.35
Osalejaid: 9, nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
Merineitsi asumi ja Meelste küla riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH-ala) asjus
kohaliku kogukonnaga kohtumine, majandamisplaanide tutvustamine ja selgituste jagamine.
KOOSOLEKU KÄIK:
Inge Talts teeb ettepaneku, et vaatame iga eraldise juures metsa seisukorda ning siis otsustame.
Seltskond liigub KD016 eraldis 11 juurde. Andres Tammeveski selgitab, et sellel eraldisel on
planeeritud lageraie aastal 2029.
Külli Vallimäe-Tuberg ja ülejäänud ei soovi lageraiet, kuna kõrvaleraldisel kasvab noor mets ja
siis tekiks korraga liiga suur ja lage ala, mis tuultele avatud.
Andres Tuberg küsib, et kas on ka mingi võimalus, et RMK ei teeks sellel alal mitte midagi?
Käiks ainult hooldamas ja koristamas ümber kukkunud ja kuivanud puid?
RMK Edela regiooni metsakasvatusjuht Priit Kõresaar selgitab kogukonnale, et sellisel tegevusel
pole mingit mõtet. RMK eesmärk on ala uuendada, mitte seda raiet tulevikku lükata.
Andres Tuberg küsib, kas oleks võimalik aegjärkse raie korral ainult kuusk välja raiuda ning
männid alles jätta?
Kõresaar selgitab, et aegjärkse korral kuuse välja raiumine ei taga männi uuenduseks piisavat
valgust, et peab mände ka raiuma. Ta pakub välja, et kasutada siin eraldisel aegjärkset raiet. Kui
I raiejärguga viia täius 0,3 peale ja maapind ette valmistada, siis selline tegevus tagaks piisavalt
soodsad tingimused uute mändide tekkeks.
Külli Vallimäe-Tuberg soovib kogukonnaga arutada ning seedida aegjärkse raie mõtet.
Seltskond liigub eraldis 30 ja 4 juurde.
Andres Tammeveski selgitab, et nendel eraldisel on planeeritud raie aastal 2021, ühele poole
teed aegjärkne raie ning teisele poole teed lageraie, võrdlemaks kuidas üks või teine ala uueneb
pärast raiet.
Külli Vallimäe-Tuberg küsib, mis saab nendest raiutud puudest? Inimestel on mulje, et need
palgid tehakse pelletiteks ja köetakse ahjus ära.
Andres Tammeveski selgitab, et nii see kindlasti ei ole. Kui võtta näiteks üks puu, siis selle
tüvest saaks 60% palki, 30% paberipuud ja 10% läheks kütteks.
Andres ja Külli Vallimäe-Tuberg ei soovi mingit võrdlust nendele aladele.
Seltskond liigub eraldis 2 juurde, et vaadata, milline olukord seal on. Selgub, et servas on maha
langenud puid ning Andres ja Külli Vallimäe-Tuberg küsivad, et kas ei saaks eraldis 30 ja 4 selle
eraldis 2-ga ära vahetada? Jätaks eraldis 30 ja 4 püsti ning tegeleks eraldis 2-ga, kuna sellel
tundub olukord päris hirmus.
RMK Edela regioooni varumisjuht Aive Leinpuu selgitab, et algselt väljapakutud lahenduses
oligi planeeritud eraldis 2 raiumine, aga kogukond seda ei soovinud ja sellepärast eraldised 30 ja
4 üldse saidki plaani võetud. Leinpuu teeb ettepaneku vahetada eraldised tagasi ja võtta
kogukonna soov arvesse.
Seltskond liigub eraldise 28 ja 8 juurde.
Eraldis 28 kõrval olev naaber oli teinud ettepaneku, et teha raie, aga jätta vanemad männid alles,
et siis pääseks rohkem päikest tema kinnistule. Selle vastu kogukond ei ole ning see plaan jääb
nii.
Eraldis 8 juures Andres Tuberg küsib, et äkki saaks selle lageraie ka muuta aegjärkseks raieks?
Andres Tammeveski pakub välja, et kuna see raie planeeritud alles aastal 2029, siis las hetkel
jääda nii.
Priit Kõresaar selgitab kohalolijatele, et tegemist on niigi väikse eraldisega ja pole piisavalt
valgust ning aegjärkse raie korral on uue metsa tekkimine küsimärgiga.
KOKKUVÕTE:
Eraldis 11 KD016 – ettepanek asendada lageraie aegjärksega, mille korral esimese võttega viia
täius 0,3 peale ning maapind ette valmistada.
Eraldis 4 ja 30 - need raiest välja arvata ja asendada eraldis 2-ga, millel teha lageraie, nagu
algselt oli planeeritud.
Eraldis 28 - teha lageraie, jätta rohkem puid, nagu piirinaaber oli soovinud.
Eraldis 8 – jääb lageraie 2029, nagu oli algselt planeeritud.
Eraldis 19 KD004 – ettepanek asendada lageraie aegjärkse raiega 2021.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Andres Tammeveski, Andres Tuberg, Merineitsi asumi esindaja
RMK Hiiumaa metsaülem Inge Talts, MTÜ Hiiu Tuul
Lisa: osavõtnute nimekiri
Tahkuna 18.06.2021 nr 3-1.60/494
Algus kell 13.30, lõpp kell 15.35
Osalejaid: 9, nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
Merineitsi asumi ja Meelste küla riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH-ala) asjus
kohaliku kogukonnaga kohtumine, majandamisplaanide tutvustamine ja selgituste jagamine.
KOOSOLEKU KÄIK:
Inge Talts teeb ettepaneku, et vaatame iga eraldise juures metsa seisukorda ning siis otsustame.
Seltskond liigub KD016 eraldis 11 juurde. Andres Tammeveski selgitab, et sellel eraldisel on
planeeritud lageraie aastal 2029.
Külli Vallimäe-Tuberg ja ülejäänud ei soovi lageraiet, kuna kõrvaleraldisel kasvab noor mets ja
siis tekiks korraga liiga suur ja lage ala, mis tuultele avatud.
Andres Tuberg küsib, et kas on ka mingi võimalus, et RMK ei teeks sellel alal mitte midagi?
Käiks ainult hooldamas ja koristamas ümber kukkunud ja kuivanud puid?
RMK Edela regiooni metsakasvatusjuht Priit Kõresaar selgitab kogukonnale, et sellisel tegevusel
pole mingit mõtet. RMK eesmärk on ala uuendada, mitte seda raiet tulevikku lükata.
Andres Tuberg küsib, kas oleks võimalik aegjärkse raie korral ainult kuusk välja raiuda ning
männid alles jätta?
Kõresaar selgitab, et aegjärkse korral kuuse välja raiumine ei taga männi uuenduseks piisavat
valgust, et peab mände ka raiuma. Ta pakub välja, et kasutada siin eraldisel aegjärkset raiet. Kui
I raiejärguga viia täius 0,3 peale ja maapind ette valmistada, siis selline tegevus tagaks piisavalt
soodsad tingimused uute mändide tekkeks.
Külli Vallimäe-Tuberg soovib kogukonnaga arutada ning seedida aegjärkse raie mõtet.
Seltskond liigub eraldis 30 ja 4 juurde.
Andres Tammeveski selgitab, et nendel eraldisel on planeeritud raie aastal 2021, ühele poole
teed aegjärkne raie ning teisele poole teed lageraie, võrdlemaks kuidas üks või teine ala uueneb
pärast raiet.
Külli Vallimäe-Tuberg küsib, mis saab nendest raiutud puudest? Inimestel on mulje, et need
palgid tehakse pelletiteks ja köetakse ahjus ära.
Andres Tammeveski selgitab, et nii see kindlasti ei ole. Kui võtta näiteks üks puu, siis selle
tüvest saaks 60% palki, 30% paberipuud ja 10% läheks kütteks.
Andres ja Külli Vallimäe-Tuberg ei soovi mingit võrdlust nendele aladele.
Seltskond liigub eraldis 2 juurde, et vaadata, milline olukord seal on. Selgub, et servas on maha
langenud puid ning Andres ja Külli Vallimäe-Tuberg küsivad, et kas ei saaks eraldis 30 ja 4 selle
eraldis 2-ga ära vahetada? Jätaks eraldis 30 ja 4 püsti ning tegeleks eraldis 2-ga, kuna sellel
tundub olukord päris hirmus.
RMK Edela regioooni varumisjuht Aive Leinpuu selgitab, et algselt väljapakutud lahenduses
oligi planeeritud eraldis 2 raiumine, aga kogukond seda ei soovinud ja sellepärast eraldised 30 ja
4 üldse saidki plaani võetud. Leinpuu teeb ettepaneku vahetada eraldised tagasi ja võtta
kogukonna soov arvesse.
Seltskond liigub eraldise 28 ja 8 juurde.
Eraldis 28 kõrval olev naaber oli teinud ettepaneku, et teha raie, aga jätta vanemad männid alles,
et siis pääseks rohkem päikest tema kinnistule. Selle vastu kogukond ei ole ning see plaan jääb
nii.
Eraldis 8 juures Andres Tuberg küsib, et äkki saaks selle lageraie ka muuta aegjärkseks raieks?
Andres Tammeveski pakub välja, et kuna see raie planeeritud alles aastal 2029, siis las hetkel
jääda nii.
Priit Kõresaar selgitab kohalolijatele, et tegemist on niigi väikse eraldisega ja pole piisavalt
valgust ning aegjärkse raie korral on uue metsa tekkimine küsimärgiga.
KOKKUVÕTE:
Eraldis 11 KD016 – ettepanek asendada lageraie aegjärksega, mille korral esimese võttega viia
täius 0,3 peale ning maapind ette valmistada.
Eraldis 4 ja 30 - need raiest välja arvata ja asendada eraldis 2-ga, millel teha lageraie, nagu
algselt oli planeeritud.
Eraldis 28 - teha lageraie, jätta rohkem puid, nagu piirinaaber oli soovinud.
Eraldis 8 – jääb lageraie 2029, nagu oli algselt planeeritud.
Eraldis 19 KD004 – ettepanek asendada lageraie aegjärkse raiega 2021.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Andres Tammeveski, Andres Tuberg, Merineitsi asumi esindaja
RMK Hiiumaa metsaülem Inge Talts, MTÜ Hiiu Tuul
Lisa: osavõtnute nimekiri
