Narva-Jõesuu riigimetsa majandamise kava 2020 –2030 ja planeeritud raiete tutvustamise koosoleku kokkuvõte
11.05.2021
Koosolekul tutvustas Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda metsade majandamise kava olemust ja tööde plaani ning Narva-Jõesuu riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030. Samuti andis ülevaate raiete plaanidest aastatel 2021 ja 2027.
PÄEVAKORD:
1. 2021. a. täpsustatud „Narva-Jõesuu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030“
2. 10 aasta kava kohased raied 2021. aastal.
3. Metsas lankide ülevaatus.
1. päevakorrapunkt
KUULATI:
17 osalejat kogunes Auga ja Raja tänava ristis kell 14.00. A. Süda tutvustas 27.09.2018 koostatud ja 19.03.2021 täpsustatud „Narva-Jõesuu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030“.
N-Jõesuu kõrgendatud avaliku huviga (edaspidi KAH) metsad asuvad Narva linnale kuuluvate aiandusühistute ja N-Jõesuu linna vahel. Nende riigimetsade kogupindala on 756 ha millest range kaitse all on täna 225 ha (sihtkaitsevööndid 201 ha ja vääriselupaigad 24 ha). Küpseid metsi on tänase seisuga siin 483 ha millest majandatavad on 288 ha (ülejäänud on kaitse all).
Majandatavat metsa on kokku 510 ha. Puuliikidest on valdavalt männikud (90 %), järgnevad kuusikud (8%).
N-Jõesuu KAH-metsades on varasemalt lageraieid teostatud vaid põlendikel. Esimene suurem lageraie teostati 2016. a. kaitseväe tellimusel raadamine 5 ha ja 2017. a. teostas RMK 24 ha lageraideid. RMK teostas lageraied majandusmetsa tingimustel ja ajal mil KAH-raiete protseduurireegleid veel polnud. See tekitas linnaelanikes segadust ja põhjustas metsa kaitseks allkirjade kogumise. Teema jõudis Riigikogu keskkonnakomisjoni. Keskkonnakomisjoni 11.06.2018 protokolli kohaselt on RMK pikendanud küpse metsa raie perioodi 40 aastale ja metsade majandamisel tuleb arvestada kohaliku elanikkonna soovidega.
Viimastel aastatel on mitu korda täiendatud KAH-metsade raiete protseduure ja seepärast küsisimegi 2018. aastal kokku lepitud N-Jõesuu KAH metsade majandamise kava kohta täiendavalt ettepanekuid.
Täpsustatud kava kohaselt on 2021. aastaks planeeritud 24 ha aegjärkset ja 21 ha lageraiet. 2027. aastaks on planeeritud 23 ha aegjärkset ja 19 ha lageraiet. Täna vaatame ja arutame vaid 2021 aasta raieid.
Arutati RMK-le saadetud ettepanekuid „Narva-Jõesuu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030“ kohta:
- Ettepanek: oleme kindlad, et kavandatav metsaraie ei ole põhjendatud.
A. Süda selgitab, et metsa mitteraiumine peab olema põhjendatud. Kaitseväärtuste esinemisel määrab alad kaitse alla keskkonnaamet. Selliseid alasid on siin 225 ha. Kõige vanem planeeritud metsa raie on 216 aastases männikus kus puudel on juba puiduseened. Enamuses raielankidel on hulgaliselt tormimurdu. Tormimurru ja ohtlike puudega mets ei ole sobiv linnalähedaseks puhkemetsaks. Puhkemetsa ilme säilitamiseks ja taastamiseks on vajalikud raied. Olenevalt tingimustest kas aegjärkne või lageraie.
- Ettepanek: arutlemisel juhindusime Eino Laasi meetodist, millisest meetodist RMK raiekava põhineb, see on ebaselge.
Selgitus: RMK lähtus raiekava koostamisel hetke metsakategooriatest ja metsale seatud kaitsetingimustest. Kõik raied on planeeritud tänase seisuga tulundusmetsa kus tingimused lepime kogukonnaga kokku. Suuremad eraldused on raieks poolitatud ja langid on hajutatud. Raiemahu aluseks on 2018 aastal Riigikogu keskkonnakomisjonis väljaöeldu, et raieküps mets uuendatakse 40 aastaga. Siit tuleneb 10 aasta raiemaht.
- Ettepanek: raiekohtades ei ole võetud arvesse maastikku omapära.
Selgitus: maastiku omapära on arvesse võetud. traktorite tehnoloogilised teed on kavandatud piki luiteid. Luitevahelisi nõgusid ületatakse vaid äärmisel vajadusel mööda oksapatja.
- Ettepanek: kas spetsialistid käisid reaalselt raiekohtadel või orienteerusid kaartidel?
Selgitus: RMK on kõik langid nii 2018 kui käesoleval aastal korduvalt looduses üle vaadanud.
- Ettepanek: RMK poolt ei ole täpsustatud, millist tehnikat kasutatakse raietöödeks? Kindel on see, et raskete masinatega ei tohiks kahjustada metsateid ja radasid. Luidetevahelistes nõgudes korraldada väljavedu piisavalt külmunud pinnasega.
Selgitus: kasutatava tehnika puhul ei ole oluline mitte selle kogumass vaid erisurve pinnasele. Väiksem erisurve pinnasele saavutatakse suurema telgede arvuga, rataste suurema laiuse ja lintide kasutamisega. Kasutatav tehnika sobib siinsete raiete teostamiseks. Ilma pinnasekahjustusteta ei ole siiski võimalik raieid läbi viia. Võimalikud pinnasekahjustused likvideeritakse esimesel võimalusel. Luidetevhelistesse nõgudesse on plaan jätta kasvama lisaks niiskele pinnasele sobivaid puuliike nagu sanglepp ja kask. Üle nõgude sõidetakse vaid äärmisel vajadusel oksapatja kasutades.
- Ettepanek: ei ole täpsustatud, kui palju ja milliseid säilikpuid raiekohtadesse jäetakse.
Selgitus: Metsaseaduse järgi on nõutud 5 tm/ha. KAH-aladel jäetakse 3-4 korda rohkem ehk vähemalt 30 säilikpuud hektarile. Säilikpuudeks jäävad esimeses järjekorras tormikindlamad mänd, kask, pärn. Kuuske säilikpuuks ei jäeta – tormihell.
- Ettepanek: oleme kindlalt vastu uuele raiele, mis asub vana raie kõrval - 10 aasta pärast ei jõua mets isegi pool langetatud puu suuruseni kasvada ja metsa välimus muutub oluliselt
Selgitus: lagedaks raiutud ala kõrvale ei planeerita uut lanki enne 10 aasta möödumist. Noorendik peab olema vähemalt inimese kõrgune.
- Ettepanek: oleme enam kui 1 hektari suuruse metsaraie vastu. Metsaraie peaks sobituma maastikusse. Auga mets, tuletame meelde, on avaliku huviga - metsas on toimiv terviserada, metsateed ühendavad maakülad Narva-Jõesuu linnaga.
Selgitus: Lankide suurusele ei tohiks kehtestada kindlat piirväärtust. Igat lanki tuleb vaadelda eraldi, arvestades sealsete tingimustega. Eralduse piirid on takseeritud kindlate näitajate alusel (puuliigiline koosseis, kasvukohatüüp, vanus, jne). Enamus planeeritud lanke on pinnaga alla 2 ha. Selliste lankide veelkordne tükeldamine ei oleks mõistlik. Näiteks kui kaitsealal on lageraie lubatud, on enamasti piirsuuruseks 2 ha. Siin KAH-alal plaanitakse raiet teostada suurema arvu säilikpuudega kus visuaalses mõttes on pilt palju parem. Eralduse piiridena mõjuvad visuaalses mõttes kõige paremini looduslikud eralduse piirid, mitte kunstlikult tükeldatud “ruudud”. Kui tükeldada tormimurruga eraldus, jääks tormimurd allesjäävale eraldusele alles veel vähemalt kümneks aastaks. Käime täna kõik suuremad langid läbi ja arutame nende suuruse küsimust. Raiete läbiviimisel arvestatakse terviseradadega. Teeradadele oksi ei jäeta. Teede ja sihtide servad puhastatakse raiejäätmetest 20 m laiuselt.
- Ettepanek: järgmised lageraied saab teha siis, kui on möödunud vähemalt 10 aastat.
Selgitus: Lageraielangi kõrvale uut lanki ei raiuta enne 10 aasta möödumist. Noorendik peab olema siis vähemalt inimese kõrgune.
- Ettepanek: raidmed tuleb metsast ära koristada kohe pärast raiet, et vältida tuleohtu.
Selgitus: Oksad ja raiejäätmed koristatakse tuleohu vähendamiseks kõigi teeradade ja sihtide äärest vähemalt 20 m laiuselt. Ülepinnaline raiejäätmete koristamise vajadus lepitakse kokku eraldi arvestades metsa külastatavust.
- Ettepanek: oleme seisukohal, et Auga metsa tuleb hooldada ja majandada kui puhkemetsa
Selgitus: kogu Narva-Jõesu linna piirkonna riigimetsa majandamisel arvestatakse linnavalitsuse ja kogukondade huve.
2. päevakorrapunkt
KUULATI:
A.Süda tutvustas kümne aasta majandamiskava kohaselt 2021 aastaks planeeritud raideid. Raied on planeeritud 2021 aasta lõppu. Eeldatavalt alustatakse alusmetsa võsaraietega novembris ja traktoritega raiet detsembris. Ebasobivate ilmade puhul võib raie aeg mingil määral edasi lükkuda talvele. 19.03.2021 täpsustatud „Narva-Jõesuu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030“ põhjal on 2021. aastaks plaanitud kokku 21 ha lageraiet ja 24 ha aegjärkset raiet. Tänase lankide ülevaatuse käigus otsustame, kas muudame kavandatud raielankide pinda. Täpsustame ka mitmeid raie läbiviimise tingimusi. 10 aasta majandamise kava kohaselt on järgmine raiejärk plaanitud 2027. aastale. Otsustati, et täna 2027 aasta raiete teemat ei arutata. 2027. a. lankide teema võetakse arutusele raie ajale eelneval poolaastal.
3. päevakorrapunkt
KUULATI:
A.Süda viib kohaletulnud suurematele ja olulisematele 2021. aastaks planeeritud raielankidele, et selgitada raie põhimõtteid.
Aegjärkne raie kvartalil NA008 eraldusel 8; pindala 4,9 ha
Männiku vanus on 216 aastat ja see on raiutavatest kõige vanem. Mitmetel puudel on näha puiduseeni mis näitab puude halba tervist. Leiame samblaga kaetud hiljuti omavoliliselt raiutud terve puu kännu. Umbes pooled kõigist puudest raiutakse välja. Väljaraiele lähevad esmajärjekorras kuused ja haiged männid. Säilitatakse esmajärjekorras suurema võraga ilusamad terved männid. Metsamaterjal veetakse Meriküla – Auga tee äärde kokku langi lõunaküljel olevat metsateed mööda. Tee kahjustused likvideeritakse esimesel võimalusel. Jalgradade äärest koristada raiejäätmed 20 m laiuselt.
Lageraie kvartalil NA023 eraldustel 5, 10, 17, 18; kogupind 4,1 ha
Enamuspuuliik on kuusk. Langi edelapoolses otsas on palju tormimurdu. Kirdepoolsel küljel on igas vanuses omavolilist raiet ja tormimurdu vähem. Leidsime samblaga kaetud omavoliliselt raiutud terve puu kännu. Puistu koosseisus on piisavalt mändi, millest jäetakse säilikpuud vähemalt 30 puud ha-le. Säilitada elujõuline kuuse järelkasv. Otsustati langi kogupinda vähendada ja mitte teostada raiet eraldustel 5 ja 17 (kokku 2,3 ha). Langi uueks vähendatud pindalaks jääb 1,8 ha. Jalgradade äärest koristada raiejäätmed 20 m laiuselt.
Lageraie kvartalil NA023 eraldustel 6, 12 ning kvartalil NA024 eraldusel 3; kogupind 3,0 ha
Enamuspuuliik on kuusk. Langi edelapoolses otsas on palju tormimurdu. Kirdepoolsel küljel on igas vanuses omavolilist raiet, tormimurdu on vähem. Puistu koosseisus on piisavalt mändi, millest jäetakse säilikpuudeks vähemalt 30 puud ha-le. Säilitada elujõuline kuuse järelkasv.Jalgradade äärest koristada raiejäätmed 20 m laiuselt.
Lageraie NA058 eraldusel 3; pindala 3,0 ha
Enamuspuuliik mänd mis ei kasva ühtlaselt kogu pinnal. Enamus puistus olevatest mändidest säilitatakse, vaid tihedamaid kohti harvendades. Säilikpuudeks jäetakse vähemalt 30 mändi, pärna ja kaske hektari kohta. Langi kirdepiiril oleva tee ääres on mände vähe ja seal tuleb säilikpuudeks jätta sangleppa, kaske. Puistu „aukudes“ ja tee ääres säilitada elujõulist kuuse järelkasvu. Mujal alusmetsa kuusk välja raiuda männi uuendusele ettevalmistamiseks. Säilitada pärnad. Langil on hulgaliselt tormimurdu. Lank raiutakse kogu planeeritud pinnaga. Raiejäätmed koristada vaid tee äärest 20 m laiuselt.
Lageraie NA058 eraldus 19; 2,9 ha
Enamuspuuliik on mänd millest jäetakse säilikpuudeks vähemalt 30 puud ha-le. Kogu lank on metsa sees ja ei ole teedele ega jalgradadele nähtav. Kohati on luite laius väga väike ja võib tekkida vajadus üle luitevaheliste nõgude sõita. Seda tuleb teha oksapatja kasutades. Raiejäätmeid pole vaja ära korjata.
OTSUSTATI:
1. koosolekul osalejad võtsid teadmiseks, et metsatöödega KAH-alal alustatakse 2021 a II poolaastal, eeldatavalt novembris-detsembris. Ebasobivate ilmade puhul võib raie aeg mingil määral edasi lükkuda.
2. Raietööde alustamisest teavitatakse N-Jõesuu linnavalitsust hiljemalt 10. oktoobriks 2021. See on vajalik selleks, et raietöödega seonduv info jõuaks N-Jõesuu kohalikku lehte.
3. Vähendada kuusikute lageraie lanki kvartalil NA023. Raiumata jätta eraldused 5 ja 17 kogupinnaga 2,3 ha. Seega jääb kokku lepitud vähendatud raiemahuks 2021. aastal lageraiet 18,7 ha ja aegjärkset raiet 24 ha.
4. Lageraielankidele jäetakse vähemalt kolmekordne seadusejärgne miinimum säilikpuid ehk ca 30 puud ha kohta. Säilikpuudena jäetakse esimeses järjekorras kasvama jämedamad, ilusama võraga ja tervemad männid. Kui mände ei jätku, siis teisi tormikindlamaid puid lisaks nagu pärn, kask, sanglepp jt.
5. Aegjärksetes raietes üldjuhul alusmetsa ei säilitata sest noored männitaimed vajavad suurte puude turbe all valgust ja toitaineid. Mingil määral võib alusmetsa (kadakad, kuslapuu ja üksikud kuused) kasvama jätta langi servas teede ääres.
6. Lageraietel jäetakse alusmetsana elujõulist kuuske kasvama häiludesse ja lankidele, mis taasmetsastatakse kuusega.
7. KAH-ala lageraietel eelistatakse taasmetsastamist männiga, kui kasvukoht seda võimaldab.
8. Pinnasteedele ja sihtidele ei tohi raietööde käigus jääda oksi.
9. Oksi ja raiejäätmeid ei jäeta metsa alla pinnasteedele ja radadele lähemale kui 20 m.
10.Pehmemates kohtades traktori alla kandevõime parandamiseks laasitud ja pinnasesse vajunud oksi ei pea ära koristama.
11.Traktorite tehnoloogolised liikumisteed on reeglina piki luiteharjasid. Üle luidetevahelise pehme ala võib traktor liikuda ainult äärmisel vajadusel mööda oksapatja.
12.Luidetevahelistelt madalamatelt pehmetelt aladelt raiutakse paju, remmelgad ja muu võsa. Säilitatakse sanglepp, kask ja muud niiskust taluvad puud.
13.Ülepinnaliselt koristatakse raiejäätmed ja oksad aegjärksetelt raietelt kvartalitel NA004-8 ja NA010-1, 3.
14.Metsamaterjal veetakse kokku KAH-ala läbiva Meriküla-Auga tee äärde laoplatsidele.
15.Metsamaterjal veetakse vahelaost autodega ära kolme kuu jooksul ja hakkematerjal maksimaalselt aasta jooksul.
16.Sihtidele ja metsateedele tekkinud roopad tasandatakse võimalusel kohe pärast tööde lõppu või hiljemalt peale maapinna sulamist- tahenemist.
17.Raiutud lageraielangid metsastatakse 2022 aasta kevadel.
18.Raiutud aegjärksete lankide maapind mineraliseeritakse võimalusel lappidena koos samaaegse männi istutusega 2022 aasta kevadel.
19.Terviseraja loodeküljel asuvale lageraielangile NA024-3 planeeritakse raietööde käigus rohkemaarvuliselt mitteraiutavaid säilikpuid ja alusmetsa. Terviseraja ääres asuvate aegjärksetel raietel NA008-10 ja NA004-8 jäetakse raja äärde rohkem puid. Terviseraja äärsed raied täpsustatakse täiendavalt haldaja, N-Jõesuu Linnavalitsusega.
20.Omavoliliste raiete ohjamiseks arutatakse linnavalitsusega võimalikke meetmeid.21. Raiete läbiviimisel arvestatakse kokku lepitud tingimustega. Nende täitmise eest vastutavad RMK varumisjuht Ragnar Kaivapalu ja praaker Urmas Alaküla.
22.Ettepanekuid metsatööde kavale saab veel teha kuni 21. maini 2021.
23.Protokoll saata Narva-Jõesuu Linnavalitsusele, Natalja Pesotšinskajale, Vello Keppartile, Tiiu Toomile ja SA Eesti Terviserajad esindajale Alo Lõokesele.
Lisainfo:
Alar Süda
RMK Ida-Virumaa metsaülem
ida-virumaa@rmk.ee
5061698
11.05.2021
Koosolekul tutvustas Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda metsade majandamise kava olemust ja tööde plaani ning Narva-Jõesuu riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030. Samuti andis ülevaate raiete plaanidest aastatel 2021 ja 2027.
PÄEVAKORD:
1. 2021. a. täpsustatud „Narva-Jõesuu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030“
2. 10 aasta kava kohased raied 2021. aastal.
3. Metsas lankide ülevaatus.
1. päevakorrapunkt
KUULATI:
17 osalejat kogunes Auga ja Raja tänava ristis kell 14.00. A. Süda tutvustas 27.09.2018 koostatud ja 19.03.2021 täpsustatud „Narva-Jõesuu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030“.
N-Jõesuu kõrgendatud avaliku huviga (edaspidi KAH) metsad asuvad Narva linnale kuuluvate aiandusühistute ja N-Jõesuu linna vahel. Nende riigimetsade kogupindala on 756 ha millest range kaitse all on täna 225 ha (sihtkaitsevööndid 201 ha ja vääriselupaigad 24 ha). Küpseid metsi on tänase seisuga siin 483 ha millest majandatavad on 288 ha (ülejäänud on kaitse all).
Majandatavat metsa on kokku 510 ha. Puuliikidest on valdavalt männikud (90 %), järgnevad kuusikud (8%).
N-Jõesuu KAH-metsades on varasemalt lageraieid teostatud vaid põlendikel. Esimene suurem lageraie teostati 2016. a. kaitseväe tellimusel raadamine 5 ha ja 2017. a. teostas RMK 24 ha lageraideid. RMK teostas lageraied majandusmetsa tingimustel ja ajal mil KAH-raiete protseduurireegleid veel polnud. See tekitas linnaelanikes segadust ja põhjustas metsa kaitseks allkirjade kogumise. Teema jõudis Riigikogu keskkonnakomisjoni. Keskkonnakomisjoni 11.06.2018 protokolli kohaselt on RMK pikendanud küpse metsa raie perioodi 40 aastale ja metsade majandamisel tuleb arvestada kohaliku elanikkonna soovidega.
Viimastel aastatel on mitu korda täiendatud KAH-metsade raiete protseduure ja seepärast küsisimegi 2018. aastal kokku lepitud N-Jõesuu KAH metsade majandamise kava kohta täiendavalt ettepanekuid.
Täpsustatud kava kohaselt on 2021. aastaks planeeritud 24 ha aegjärkset ja 21 ha lageraiet. 2027. aastaks on planeeritud 23 ha aegjärkset ja 19 ha lageraiet. Täna vaatame ja arutame vaid 2021 aasta raieid.
Arutati RMK-le saadetud ettepanekuid „Narva-Jõesuu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030“ kohta:
- Ettepanek: oleme kindlad, et kavandatav metsaraie ei ole põhjendatud.
A. Süda selgitab, et metsa mitteraiumine peab olema põhjendatud. Kaitseväärtuste esinemisel määrab alad kaitse alla keskkonnaamet. Selliseid alasid on siin 225 ha. Kõige vanem planeeritud metsa raie on 216 aastases männikus kus puudel on juba puiduseened. Enamuses raielankidel on hulgaliselt tormimurdu. Tormimurru ja ohtlike puudega mets ei ole sobiv linnalähedaseks puhkemetsaks. Puhkemetsa ilme säilitamiseks ja taastamiseks on vajalikud raied. Olenevalt tingimustest kas aegjärkne või lageraie.
- Ettepanek: arutlemisel juhindusime Eino Laasi meetodist, millisest meetodist RMK raiekava põhineb, see on ebaselge.
Selgitus: RMK lähtus raiekava koostamisel hetke metsakategooriatest ja metsale seatud kaitsetingimustest. Kõik raied on planeeritud tänase seisuga tulundusmetsa kus tingimused lepime kogukonnaga kokku. Suuremad eraldused on raieks poolitatud ja langid on hajutatud. Raiemahu aluseks on 2018 aastal Riigikogu keskkonnakomisjonis väljaöeldu, et raieküps mets uuendatakse 40 aastaga. Siit tuleneb 10 aasta raiemaht.
- Ettepanek: raiekohtades ei ole võetud arvesse maastikku omapära.
Selgitus: maastiku omapära on arvesse võetud. traktorite tehnoloogilised teed on kavandatud piki luiteid. Luitevahelisi nõgusid ületatakse vaid äärmisel vajadusel mööda oksapatja.
- Ettepanek: kas spetsialistid käisid reaalselt raiekohtadel või orienteerusid kaartidel?
Selgitus: RMK on kõik langid nii 2018 kui käesoleval aastal korduvalt looduses üle vaadanud.
- Ettepanek: RMK poolt ei ole täpsustatud, millist tehnikat kasutatakse raietöödeks? Kindel on see, et raskete masinatega ei tohiks kahjustada metsateid ja radasid. Luidetevahelistes nõgudes korraldada väljavedu piisavalt külmunud pinnasega.
Selgitus: kasutatava tehnika puhul ei ole oluline mitte selle kogumass vaid erisurve pinnasele. Väiksem erisurve pinnasele saavutatakse suurema telgede arvuga, rataste suurema laiuse ja lintide kasutamisega. Kasutatav tehnika sobib siinsete raiete teostamiseks. Ilma pinnasekahjustusteta ei ole siiski võimalik raieid läbi viia. Võimalikud pinnasekahjustused likvideeritakse esimesel võimalusel. Luidetevhelistesse nõgudesse on plaan jätta kasvama lisaks niiskele pinnasele sobivaid puuliike nagu sanglepp ja kask. Üle nõgude sõidetakse vaid äärmisel vajadusel oksapatja kasutades.
- Ettepanek: ei ole täpsustatud, kui palju ja milliseid säilikpuid raiekohtadesse jäetakse.
Selgitus: Metsaseaduse järgi on nõutud 5 tm/ha. KAH-aladel jäetakse 3-4 korda rohkem ehk vähemalt 30 säilikpuud hektarile. Säilikpuudeks jäävad esimeses järjekorras tormikindlamad mänd, kask, pärn. Kuuske säilikpuuks ei jäeta – tormihell.
- Ettepanek: oleme kindlalt vastu uuele raiele, mis asub vana raie kõrval - 10 aasta pärast ei jõua mets isegi pool langetatud puu suuruseni kasvada ja metsa välimus muutub oluliselt
Selgitus: lagedaks raiutud ala kõrvale ei planeerita uut lanki enne 10 aasta möödumist. Noorendik peab olema vähemalt inimese kõrgune.
- Ettepanek: oleme enam kui 1 hektari suuruse metsaraie vastu. Metsaraie peaks sobituma maastikusse. Auga mets, tuletame meelde, on avaliku huviga - metsas on toimiv terviserada, metsateed ühendavad maakülad Narva-Jõesuu linnaga.
Selgitus: Lankide suurusele ei tohiks kehtestada kindlat piirväärtust. Igat lanki tuleb vaadelda eraldi, arvestades sealsete tingimustega. Eralduse piirid on takseeritud kindlate näitajate alusel (puuliigiline koosseis, kasvukohatüüp, vanus, jne). Enamus planeeritud lanke on pinnaga alla 2 ha. Selliste lankide veelkordne tükeldamine ei oleks mõistlik. Näiteks kui kaitsealal on lageraie lubatud, on enamasti piirsuuruseks 2 ha. Siin KAH-alal plaanitakse raiet teostada suurema arvu säilikpuudega kus visuaalses mõttes on pilt palju parem. Eralduse piiridena mõjuvad visuaalses mõttes kõige paremini looduslikud eralduse piirid, mitte kunstlikult tükeldatud “ruudud”. Kui tükeldada tormimurruga eraldus, jääks tormimurd allesjäävale eraldusele alles veel vähemalt kümneks aastaks. Käime täna kõik suuremad langid läbi ja arutame nende suuruse küsimust. Raiete läbiviimisel arvestatakse terviseradadega. Teeradadele oksi ei jäeta. Teede ja sihtide servad puhastatakse raiejäätmetest 20 m laiuselt.
- Ettepanek: järgmised lageraied saab teha siis, kui on möödunud vähemalt 10 aastat.
Selgitus: Lageraielangi kõrvale uut lanki ei raiuta enne 10 aasta möödumist. Noorendik peab olema siis vähemalt inimese kõrgune.
- Ettepanek: raidmed tuleb metsast ära koristada kohe pärast raiet, et vältida tuleohtu.
Selgitus: Oksad ja raiejäätmed koristatakse tuleohu vähendamiseks kõigi teeradade ja sihtide äärest vähemalt 20 m laiuselt. Ülepinnaline raiejäätmete koristamise vajadus lepitakse kokku eraldi arvestades metsa külastatavust.
- Ettepanek: oleme seisukohal, et Auga metsa tuleb hooldada ja majandada kui puhkemetsa
Selgitus: kogu Narva-Jõesu linna piirkonna riigimetsa majandamisel arvestatakse linnavalitsuse ja kogukondade huve.
2. päevakorrapunkt
KUULATI:
A.Süda tutvustas kümne aasta majandamiskava kohaselt 2021 aastaks planeeritud raideid. Raied on planeeritud 2021 aasta lõppu. Eeldatavalt alustatakse alusmetsa võsaraietega novembris ja traktoritega raiet detsembris. Ebasobivate ilmade puhul võib raie aeg mingil määral edasi lükkuda talvele. 19.03.2021 täpsustatud „Narva-Jõesuu linna riigimetsade majandamise kava aastateks 2020-2030“ põhjal on 2021. aastaks plaanitud kokku 21 ha lageraiet ja 24 ha aegjärkset raiet. Tänase lankide ülevaatuse käigus otsustame, kas muudame kavandatud raielankide pinda. Täpsustame ka mitmeid raie läbiviimise tingimusi. 10 aasta majandamise kava kohaselt on järgmine raiejärk plaanitud 2027. aastale. Otsustati, et täna 2027 aasta raiete teemat ei arutata. 2027. a. lankide teema võetakse arutusele raie ajale eelneval poolaastal.
3. päevakorrapunkt
KUULATI:
A.Süda viib kohaletulnud suurematele ja olulisematele 2021. aastaks planeeritud raielankidele, et selgitada raie põhimõtteid.
Aegjärkne raie kvartalil NA008 eraldusel 8; pindala 4,9 ha
Männiku vanus on 216 aastat ja see on raiutavatest kõige vanem. Mitmetel puudel on näha puiduseeni mis näitab puude halba tervist. Leiame samblaga kaetud hiljuti omavoliliselt raiutud terve puu kännu. Umbes pooled kõigist puudest raiutakse välja. Väljaraiele lähevad esmajärjekorras kuused ja haiged männid. Säilitatakse esmajärjekorras suurema võraga ilusamad terved männid. Metsamaterjal veetakse Meriküla – Auga tee äärde kokku langi lõunaküljel olevat metsateed mööda. Tee kahjustused likvideeritakse esimesel võimalusel. Jalgradade äärest koristada raiejäätmed 20 m laiuselt.
Lageraie kvartalil NA023 eraldustel 5, 10, 17, 18; kogupind 4,1 ha
Enamuspuuliik on kuusk. Langi edelapoolses otsas on palju tormimurdu. Kirdepoolsel küljel on igas vanuses omavolilist raiet ja tormimurdu vähem. Leidsime samblaga kaetud omavoliliselt raiutud terve puu kännu. Puistu koosseisus on piisavalt mändi, millest jäetakse säilikpuud vähemalt 30 puud ha-le. Säilitada elujõuline kuuse järelkasv. Otsustati langi kogupinda vähendada ja mitte teostada raiet eraldustel 5 ja 17 (kokku 2,3 ha). Langi uueks vähendatud pindalaks jääb 1,8 ha. Jalgradade äärest koristada raiejäätmed 20 m laiuselt.
Lageraie kvartalil NA023 eraldustel 6, 12 ning kvartalil NA024 eraldusel 3; kogupind 3,0 ha
Enamuspuuliik on kuusk. Langi edelapoolses otsas on palju tormimurdu. Kirdepoolsel küljel on igas vanuses omavolilist raiet, tormimurdu on vähem. Puistu koosseisus on piisavalt mändi, millest jäetakse säilikpuudeks vähemalt 30 puud ha-le. Säilitada elujõuline kuuse järelkasv.Jalgradade äärest koristada raiejäätmed 20 m laiuselt.
Lageraie NA058 eraldusel 3; pindala 3,0 ha
Enamuspuuliik mänd mis ei kasva ühtlaselt kogu pinnal. Enamus puistus olevatest mändidest säilitatakse, vaid tihedamaid kohti harvendades. Säilikpuudeks jäetakse vähemalt 30 mändi, pärna ja kaske hektari kohta. Langi kirdepiiril oleva tee ääres on mände vähe ja seal tuleb säilikpuudeks jätta sangleppa, kaske. Puistu „aukudes“ ja tee ääres säilitada elujõulist kuuse järelkasvu. Mujal alusmetsa kuusk välja raiuda männi uuendusele ettevalmistamiseks. Säilitada pärnad. Langil on hulgaliselt tormimurdu. Lank raiutakse kogu planeeritud pinnaga. Raiejäätmed koristada vaid tee äärest 20 m laiuselt.
Lageraie NA058 eraldus 19; 2,9 ha
Enamuspuuliik on mänd millest jäetakse säilikpuudeks vähemalt 30 puud ha-le. Kogu lank on metsa sees ja ei ole teedele ega jalgradadele nähtav. Kohati on luite laius väga väike ja võib tekkida vajadus üle luitevaheliste nõgude sõita. Seda tuleb teha oksapatja kasutades. Raiejäätmeid pole vaja ära korjata.
OTSUSTATI:
1. koosolekul osalejad võtsid teadmiseks, et metsatöödega KAH-alal alustatakse 2021 a II poolaastal, eeldatavalt novembris-detsembris. Ebasobivate ilmade puhul võib raie aeg mingil määral edasi lükkuda.
2. Raietööde alustamisest teavitatakse N-Jõesuu linnavalitsust hiljemalt 10. oktoobriks 2021. See on vajalik selleks, et raietöödega seonduv info jõuaks N-Jõesuu kohalikku lehte.
3. Vähendada kuusikute lageraie lanki kvartalil NA023. Raiumata jätta eraldused 5 ja 17 kogupinnaga 2,3 ha. Seega jääb kokku lepitud vähendatud raiemahuks 2021. aastal lageraiet 18,7 ha ja aegjärkset raiet 24 ha.
4. Lageraielankidele jäetakse vähemalt kolmekordne seadusejärgne miinimum säilikpuid ehk ca 30 puud ha kohta. Säilikpuudena jäetakse esimeses järjekorras kasvama jämedamad, ilusama võraga ja tervemad männid. Kui mände ei jätku, siis teisi tormikindlamaid puid lisaks nagu pärn, kask, sanglepp jt.
5. Aegjärksetes raietes üldjuhul alusmetsa ei säilitata sest noored männitaimed vajavad suurte puude turbe all valgust ja toitaineid. Mingil määral võib alusmetsa (kadakad, kuslapuu ja üksikud kuused) kasvama jätta langi servas teede ääres.
6. Lageraietel jäetakse alusmetsana elujõulist kuuske kasvama häiludesse ja lankidele, mis taasmetsastatakse kuusega.
7. KAH-ala lageraietel eelistatakse taasmetsastamist männiga, kui kasvukoht seda võimaldab.
8. Pinnasteedele ja sihtidele ei tohi raietööde käigus jääda oksi.
9. Oksi ja raiejäätmeid ei jäeta metsa alla pinnasteedele ja radadele lähemale kui 20 m.
10.Pehmemates kohtades traktori alla kandevõime parandamiseks laasitud ja pinnasesse vajunud oksi ei pea ära koristama.
11.Traktorite tehnoloogolised liikumisteed on reeglina piki luiteharjasid. Üle luidetevahelise pehme ala võib traktor liikuda ainult äärmisel vajadusel mööda oksapatja.
12.Luidetevahelistelt madalamatelt pehmetelt aladelt raiutakse paju, remmelgad ja muu võsa. Säilitatakse sanglepp, kask ja muud niiskust taluvad puud.
13.Ülepinnaliselt koristatakse raiejäätmed ja oksad aegjärksetelt raietelt kvartalitel NA004-8 ja NA010-1, 3.
14.Metsamaterjal veetakse kokku KAH-ala läbiva Meriküla-Auga tee äärde laoplatsidele.
15.Metsamaterjal veetakse vahelaost autodega ära kolme kuu jooksul ja hakkematerjal maksimaalselt aasta jooksul.
16.Sihtidele ja metsateedele tekkinud roopad tasandatakse võimalusel kohe pärast tööde lõppu või hiljemalt peale maapinna sulamist- tahenemist.
17.Raiutud lageraielangid metsastatakse 2022 aasta kevadel.
18.Raiutud aegjärksete lankide maapind mineraliseeritakse võimalusel lappidena koos samaaegse männi istutusega 2022 aasta kevadel.
19.Terviseraja loodeküljel asuvale lageraielangile NA024-3 planeeritakse raietööde käigus rohkemaarvuliselt mitteraiutavaid säilikpuid ja alusmetsa. Terviseraja ääres asuvate aegjärksetel raietel NA008-10 ja NA004-8 jäetakse raja äärde rohkem puid. Terviseraja äärsed raied täpsustatakse täiendavalt haldaja, N-Jõesuu Linnavalitsusega.
20.Omavoliliste raiete ohjamiseks arutatakse linnavalitsusega võimalikke meetmeid.21. Raiete läbiviimisel arvestatakse kokku lepitud tingimustega. Nende täitmise eest vastutavad RMK varumisjuht Ragnar Kaivapalu ja praaker Urmas Alaküla.
22.Ettepanekuid metsatööde kavale saab veel teha kuni 21. maini 2021.
23.Protokoll saata Narva-Jõesuu Linnavalitsusele, Natalja Pesotšinskajale, Vello Keppartile, Tiiu Toomile ja SA Eesti Terviserajad esindajale Alo Lõokesele.
Lisainfo:
Alar Süda
RMK Ida-Virumaa metsaülem
ida-virumaa@rmk.ee
5061698
