Puski küla riigimetsa majandamise kava tutvustava koosoleku protokoll
Puski 15. 06 2021 3-1.60/490
Algus kell 13.00, lõpp kell 15.30
Juhatas: Andres Tammeveski, Hiiumaa metsaülem
Protokollis: Kristiina Viiron, RMK kommunikatsioonispetsialist
Osa võttis: 10 inimest, osavõtjate nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
Puski küla riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH-ala) ja sealsete
metsamajandamisplaanide ülevaade.
Ringkäik metsas, eraldiste tutvustamine.
KOOSOLEKU KÄIK
RMK Hiiumaa metsaülem Andres Tammeveski selgitab riigimetsa majandamise
jätkusuutlikke põhimõtteid ja tutvustab ala raieplaane – kümne aasta jooksul on kavas teha
lageraiet neljal eraldisel ning ühel eraldisel aegjärkne raie.
Edela regiooni metsakasvatusjuht Priit Kõresaar näitab aegjärkse raie selgituseks 2018. aastal
tehtud aegjärkset raiet ja juhib tähelepanu asjaolule, et vana metsa varjus ei ole uusi puid
kasvama hakanud. Inge Talts uurib, et kui oleks tehtud lageraie, siis milline oleks pilt.
Kõresaare sõnul oleks istutatud männid, mis nüüdseks oleks umbes põlvekõrgused. Kõresaar
selgitab ka, et kuna mets asub kiriku läheduses ei luba muinsuskaitseseadus maapinda siin
ettevalmistada. Taltsi sõnul tuleb aegjärkse raie puhul arvestada ka asjaoluga, et raiest on vähe
aega möödas ja säästliku metsauuendusega ei ole tegeletud ehk maapinda ei ole ette
valmistatud. Kõresaare sõnul peaks esimene raiejärk olema poole hõredam selleks, et mänd
puude all uuenema hakkaks.
2027. aastal plaanis oleva lageraie eraldise puhul arvab Inge Talts, et seal tuleks teha
aegjärkne raie ja jätta enamik puid kasvama. Ka Kullo-Kalev Aru on vastu eraldis 36-le
planeeritud lageraiele, väidab, et metsad on killustatud, kuna võetakse üks tükk siit ja teine
sealt ning sedasi ei ole võimalik loomastikul ja taimestikul kasvada ning kooslus omavahel ei
toimi.Inge Talts täiendab, et kuna ala kuulub rohevõrgustikku, siis peaksime lähtuma nendest
ettekirjutustest metsamajandamisel.
Metsaülem Andres Tammeveski küsib, et kuidas kogukond eelistaks – kas kümne aasta
jooksul raiutaks ühe korraga rohkem või raiutaks tihedamini, aga korraga vähe.
Kullo-Kalev Aru ütleb, et KAH-alad ei ole defineeritud ja tegemist on halli alaga ning ei ole
selge pikem perspektiiv.
Inge Talts tunneb muret, et raiega kaob mustikate korjamise võimalus.
Metsakasvatusjuht tõdeb, et metsa seisukohast tuleb ka tulevikule mõelda ja metsa uuendada.
Agu Kohari ütleb, et me ei saagi kokkuleppele, kui kogu Eesti vaidleb. On veel ju ka eramets
ja sellest ei räägi keegi.
Inge Talts uurib, kui vana metsaga tegemist on. Kõresaar vastab, et 126 aastat vana metsaga,
mis on ilmselt külvatud.
Kullo-Kalev Aru ütleb, et süsiniku jalajälge tuleb vähendada ning mida pikem on periood, mil
metsa maha võetakse, seda rohkem süsinikku keskkonda seotakse. Ta lisab, et eesmärk ei ole
RMKga vastanduda, vaid saavutada teineteisemõistmine.
Seejärel vaadatakse üheskoos lanki, mis raiuti 2012. aastal ja uuendati 2013. külviga. 2015.
on uuendust täiendatud ning 2019. tehti valgustusraie.
Inge Talts ütleb, et nüüd on teada, mis on 9 aastat pärast lageraiet.
Seejärel vaadatakse üheskoos 2027 lageraiesse plaanitud eraldist, kus kasvavad 105 aastased
kuused. Priit Kõresaar selgitab, et lageraie on vajalik, kuna osa puid on juba kukkuma
hakanud. Kullo-Kalev Aru sõnul ei muuda see asjaolu, et mets on tükiline. Kõresaar selgitab,
et erinevas vanuses mets on palju tervem. Kullo-Kalev Aru leiab, et tegemist on ikkagi KAH-alaga ja kui seda käsitelda vaid metsamajandaja vaatenurgast, siis läheb vastuollu.
Priit Kõresaar märgib, et tänased metsad on ju kõik vanade metsameeste töö.
Kullo-Kalev Aru teeb ettepaneku, et seni, kuni pole KAH-ala defineeritud, tuleb tööd pausile
panna.
Järgmisena vaatame tee- ja elektriliiniäärset lageraiesse plaanitud eraldist 3. Märt Rajaveer
selgitab, et teist raiet peale lageraie seal teha ei saa, sest puud murduks liinile või teele.
Inge Talts teeb ettepaneku teha aegjärkne raie, Priit Kõresaar vastab, et see muudab puistu
tormihellemaks.
Liigume eraldisele 19, kus on 2021 plaanis aegjärkne raie. Ettepaneku järgi on soov teha raie
60% täiusega, Inge Talts teeb ettepaneku majandada seda eraldist püsimetsana, harvendus- ja
valikraietega. Priit Kõresaar selgitab, et männiga sel juhul mets ei uuene, vaid uueneb
lehtpuuvõsa ja vahtraga. Inge Talts uurib, millal tehtaks järgmine raiejärk, RMK varumisjuht
Aive Leinpuu ütleb, et kõige varem kuue aasta pärast.
Andres Tammeveski selgitab, et raiuda tuleks 35-40% täiusega, et mets uuenema hakkaks.
Andres Tammeveski küsib kohalike käest, mida tähendab nende jaoks püsimetsandus.
Inge Talts vastab, et need KAH-alad nii väikesed, et pigem need säilitada ja majandada püsimetsana. Kullo-Kalev Aru lisab, et jääb mulje nagu tahetakse nende KAH-aladega kvoot või mingi maht täis saada ja küsib, et milleks selle protsessiga edasi minna, kui pole seadusega reglemente paika pandud.
Koosolekule lisandub kaks meest, üheskoos vaadatakse üle tee kasvavat metsauuendust,
männid ulatuvad vööni, kuid sellega ei ole koosolekule lisandujad ega Kullo-Kalev Aru rahul,
sest ala on nende hinnangul ikkagi lage.
KOKKUVÕTE: Koosolekul osalejad said teada, millised tööd on Puski küla KAH-alal
plaanis ja miks neid on plaanis teha. Samuti said nad teada, milline on metsauuendus pärast
lage- ja aegjärkset raiet.
Kullo-Kalev Aru ütleb, et KAH-alad tuleb panna pausile, kuniks seadusandlus on järele
tulnud. Inge Talts ütleb, et RMK plaan on tehtud hästi, kuid „tahame seda täiustada“ ja teeb
ettepaneku kiirete lankidega oodata.
Metsamajandamise kava projektile on võimalik pärast koosolekut seitsme päeva jooksul
esitada täiendavalt ettepanekuid.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Andres Tammeveski, Agu Kohari, kogukonna liige, Puski
RMK Hiiumaa metsaülem kiriku renoveerimise eestvedaja
Inge Talts, kogukonna liige
Kullo-Kalev Aru, kogukonna liige
Lisa: osavõtnute nimekiri
Puski 15. 06 2021 3-1.60/490
Algus kell 13.00, lõpp kell 15.30
Juhatas: Andres Tammeveski, Hiiumaa metsaülem
Protokollis: Kristiina Viiron, RMK kommunikatsioonispetsialist
Osa võttis: 10 inimest, osavõtjate nimekiri lisatud
PÄEVAKORD:
Puski küla riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH-ala) ja sealsete
metsamajandamisplaanide ülevaade.
Ringkäik metsas, eraldiste tutvustamine.
KOOSOLEKU KÄIK
RMK Hiiumaa metsaülem Andres Tammeveski selgitab riigimetsa majandamise
jätkusuutlikke põhimõtteid ja tutvustab ala raieplaane – kümne aasta jooksul on kavas teha
lageraiet neljal eraldisel ning ühel eraldisel aegjärkne raie.
Edela regiooni metsakasvatusjuht Priit Kõresaar näitab aegjärkse raie selgituseks 2018. aastal
tehtud aegjärkset raiet ja juhib tähelepanu asjaolule, et vana metsa varjus ei ole uusi puid
kasvama hakanud. Inge Talts uurib, et kui oleks tehtud lageraie, siis milline oleks pilt.
Kõresaare sõnul oleks istutatud männid, mis nüüdseks oleks umbes põlvekõrgused. Kõresaar
selgitab ka, et kuna mets asub kiriku läheduses ei luba muinsuskaitseseadus maapinda siin
ettevalmistada. Taltsi sõnul tuleb aegjärkse raie puhul arvestada ka asjaoluga, et raiest on vähe
aega möödas ja säästliku metsauuendusega ei ole tegeletud ehk maapinda ei ole ette
valmistatud. Kõresaare sõnul peaks esimene raiejärk olema poole hõredam selleks, et mänd
puude all uuenema hakkaks.
2027. aastal plaanis oleva lageraie eraldise puhul arvab Inge Talts, et seal tuleks teha
aegjärkne raie ja jätta enamik puid kasvama. Ka Kullo-Kalev Aru on vastu eraldis 36-le
planeeritud lageraiele, väidab, et metsad on killustatud, kuna võetakse üks tükk siit ja teine
sealt ning sedasi ei ole võimalik loomastikul ja taimestikul kasvada ning kooslus omavahel ei
toimi.Inge Talts täiendab, et kuna ala kuulub rohevõrgustikku, siis peaksime lähtuma nendest
ettekirjutustest metsamajandamisel.
Metsaülem Andres Tammeveski küsib, et kuidas kogukond eelistaks – kas kümne aasta
jooksul raiutaks ühe korraga rohkem või raiutaks tihedamini, aga korraga vähe.
Kullo-Kalev Aru ütleb, et KAH-alad ei ole defineeritud ja tegemist on halli alaga ning ei ole
selge pikem perspektiiv.
Inge Talts tunneb muret, et raiega kaob mustikate korjamise võimalus.
Metsakasvatusjuht tõdeb, et metsa seisukohast tuleb ka tulevikule mõelda ja metsa uuendada.
Agu Kohari ütleb, et me ei saagi kokkuleppele, kui kogu Eesti vaidleb. On veel ju ka eramets
ja sellest ei räägi keegi.
Inge Talts uurib, kui vana metsaga tegemist on. Kõresaar vastab, et 126 aastat vana metsaga,
mis on ilmselt külvatud.
Kullo-Kalev Aru ütleb, et süsiniku jalajälge tuleb vähendada ning mida pikem on periood, mil
metsa maha võetakse, seda rohkem süsinikku keskkonda seotakse. Ta lisab, et eesmärk ei ole
RMKga vastanduda, vaid saavutada teineteisemõistmine.
Seejärel vaadatakse üheskoos lanki, mis raiuti 2012. aastal ja uuendati 2013. külviga. 2015.
on uuendust täiendatud ning 2019. tehti valgustusraie.
Inge Talts ütleb, et nüüd on teada, mis on 9 aastat pärast lageraiet.
Seejärel vaadatakse üheskoos 2027 lageraiesse plaanitud eraldist, kus kasvavad 105 aastased
kuused. Priit Kõresaar selgitab, et lageraie on vajalik, kuna osa puid on juba kukkuma
hakanud. Kullo-Kalev Aru sõnul ei muuda see asjaolu, et mets on tükiline. Kõresaar selgitab,
et erinevas vanuses mets on palju tervem. Kullo-Kalev Aru leiab, et tegemist on ikkagi KAH-alaga ja kui seda käsitelda vaid metsamajandaja vaatenurgast, siis läheb vastuollu.
Priit Kõresaar märgib, et tänased metsad on ju kõik vanade metsameeste töö.
Kullo-Kalev Aru teeb ettepaneku, et seni, kuni pole KAH-ala defineeritud, tuleb tööd pausile
panna.
Järgmisena vaatame tee- ja elektriliiniäärset lageraiesse plaanitud eraldist 3. Märt Rajaveer
selgitab, et teist raiet peale lageraie seal teha ei saa, sest puud murduks liinile või teele.
Inge Talts teeb ettepaneku teha aegjärkne raie, Priit Kõresaar vastab, et see muudab puistu
tormihellemaks.
Liigume eraldisele 19, kus on 2021 plaanis aegjärkne raie. Ettepaneku järgi on soov teha raie
60% täiusega, Inge Talts teeb ettepaneku majandada seda eraldist püsimetsana, harvendus- ja
valikraietega. Priit Kõresaar selgitab, et männiga sel juhul mets ei uuene, vaid uueneb
lehtpuuvõsa ja vahtraga. Inge Talts uurib, millal tehtaks järgmine raiejärk, RMK varumisjuht
Aive Leinpuu ütleb, et kõige varem kuue aasta pärast.
Andres Tammeveski selgitab, et raiuda tuleks 35-40% täiusega, et mets uuenema hakkaks.
Andres Tammeveski küsib kohalike käest, mida tähendab nende jaoks püsimetsandus.
Inge Talts vastab, et need KAH-alad nii väikesed, et pigem need säilitada ja majandada püsimetsana. Kullo-Kalev Aru lisab, et jääb mulje nagu tahetakse nende KAH-aladega kvoot või mingi maht täis saada ja küsib, et milleks selle protsessiga edasi minna, kui pole seadusega reglemente paika pandud.
Koosolekule lisandub kaks meest, üheskoos vaadatakse üle tee kasvavat metsauuendust,
männid ulatuvad vööni, kuid sellega ei ole koosolekule lisandujad ega Kullo-Kalev Aru rahul,
sest ala on nende hinnangul ikkagi lage.
KOKKUVÕTE: Koosolekul osalejad said teada, millised tööd on Puski küla KAH-alal
plaanis ja miks neid on plaanis teha. Samuti said nad teada, milline on metsauuendus pärast
lage- ja aegjärkset raiet.
Kullo-Kalev Aru ütleb, et KAH-alad tuleb panna pausile, kuniks seadusandlus on järele
tulnud. Inge Talts ütleb, et RMK plaan on tehtud hästi, kuid „tahame seda täiustada“ ja teeb
ettepaneku kiirete lankidega oodata.
Metsamajandamise kava projektile on võimalik pärast koosolekut seitsme päeva jooksul
esitada täiendavalt ettepanekuid.
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Andres Tammeveski, Agu Kohari, kogukonna liige, Puski
RMK Hiiumaa metsaülem kiriku renoveerimise eestvedaja
Inge Talts, kogukonna liige
Kullo-Kalev Aru, kogukonna liige
Lisa: osavõtnute nimekiri
