Suurupi merekindluse metsa kuivendusvõrgu rekonstrueerimisprojekti ja Suurupi merekindluse riigimetsa majandamise kava 2021-2030 tutvustava koosoleku protokoll
Merekindluse metsa keskmisel mahasõiduteel kell 16.00-17.30
Koosolekul osalejad vastavalt nimekirjale
Projekteerimisbüroo OÜ Mets ja Keskkond projekteerija Argo Strantsov tutvustas Suurupi merekindluse metsa kuivendussüsteemi rekonstrueerimisprojekti. Projekti algatamise ajendiks on amortiseerunud olemasolevad kuivenduskraavid ja MTÜ Munakivitee Terviserajad ja Veed 04.08.2017 RMKle, Harku vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile ja Maa-ametile saadetud avaldus. Kraavide puhastamisel arvestatakse olemasolevate looduskaitseliste (vääriselupaigad) ja muinsuskaitseliste piirangute ja nende puhvervöönditega ning seetõttu on planeeritud vee ringijuhtimiseks ka uute kraavilõikude rajamine. Kraavi ja mulde kogulaiuseks on kavandatud tavapäraselt kasutatav 12 m, seda on võimalik ka mõningal määral vähendada, aga siis oleks vajalik teada, mis on vastuvõetav laius.
Vaidluskohaks jäi küsimus, kas metsas on kuivendust ikkagi vaja või mitte, sest mitmed kohale tulnutest leidsid, et konkreetsetes metsades niiskuse probleemi ei esine ning elamupiirkonna liigniiskuse probleeme tuleks lahendada teistel viisidel. Segadust tekitas ka küsimus, kas kuivendussüsteemi rekonstrueerimisprojekt on ühtlasi seotud ka RMK poolsete lageraiete kavandamisega, kuna koosoleku kirjalikust kutsest jäi enamikele kohale tulnud inimestele selline mulje. RMK esindaja kinnitas, et kaks projekti pole omavahel seotud ning ühele koosolekule seati nende projektide tutvustamine aja kokkuhoiu mõttes. Mööndi, et kahe projekti tutvustamine ühel ja samal koosolekul polnud kommunikatsiooni mõttes hästi õnnestunud valik. MTÜ Munakivitee Terviserajad ja Veed esindaja kinnitas samuti, et lagearaie tegemist pole tema oma ettepanekuga taotlenud.
RMK Metsaosakonna Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin tutvustas Suurupi merekindluse riigimetsa majandamise kava aastateks 2021-2030. RMK haldusesse anti see 43,2 ha suur metsaosa 2017. aastal. Tegu on 72,3% ulatuses majandusmetsaga, kus raietööde kavandamisel tuleb lisaks loodus- ja kultuuriväärtuste säilimisele arvestada suurt külastuskoormust, tuulte mõju ja juba varem lähikonnas teostatud raieid. Lisaks vääriselupaikadele (5,1 ha) on RMK arvanud majandamisest välja 4,1 ha peamiselt Munakivitee äärsetest metsaosadest. Täna on üle 40% antud ala majandatavatest metsadest saavutanud küpsusvanuse ja ülejäänud on keskealised. Noori metsi alal ei esine. Tagamaks riigimetsade järjepideva uuenemise ka antud metsaosas, on järgmise kümnendi jooksul kavandatud alale kolm uuendusraie lanki kogupindalaga 5,9 ha. Kuna tegu on segapuistute ja tormise rannikualaga, siis on võimalike täiendavate kahjustuste vältimiseks on uuendusraie viisiks valitud lageraie. Kaks lanki on kavas uuendada männiga, mis on tormikindlam puuliik ja sanglepik jätta looduslikule uuenemisel antud kasvukohale sobiva sanglepaga. Tööde järgselt oleks antud alal aastaks 2030 noort metsa ligi 19% majandatava metsa pindalast ja ülejäänust enamik oleks saavutanud küpsusvanuse.
Harku valla esindaja keskkonnaspetsialist Lembe Reiman kinnitas, et kavandatu ei ole vastuolus kehtiva Harku valla üldplaneeringuga. Koosolekul tõstatatud küsimused varieerusid tehnilistest üksikasjadest (kas kraavide puhastamiseks raiuda puittaimestik olemasoleva koridori ulatuses või liikuda ekskavaatoriga kraavi kohal, siis on võimalik kitsendada kraavi mulde laiust kuid tuleb täiendavalt eemaldada ca 2 m kraavi ja metsa vahelist osa) kuni üldpoliitilisteni, olles muuhulgas ajendatud ka Suurupi ja Erika teedest lõunasse jäävatest aastatagustest erametsa raietest.
Sõna võtsid mitmed kohalikud elanikud, kes avaldasid vastuseisu RMK poolsetele lageraiekavadele ja leidsid, et lageraiete tegemine ei ole Suurupi metsade majandamiseks asjakohane metsamajandusviis. Tähelepanu juhiti Suurupi metsas asuvatele loodus- ja ka muinsusväärtustele, samuti sellele, et mida rohkem mere äärsetes metsades lageraieid tehakse, seda rohkem avatakse metsad tuultele ning selle tõttu tekib ka üha uusi tuulekahjustusi. Koosolekul RMK poolt tutvustatud Suurupi merekindluse metsa kuivendussüsteemi rekonstrueerimis¬projekt ja riigimetsa majandamise kava aastateks 2021-2030 ei olnud kogukonna esindajatele antud kujul vastuvõetav ja üle anti avaldus, milles sooviti võimalust novembrikuu jooksul saada initsiatiivgrupi poolt valitud eksperdi kaasabil paremat ülevaadet kõnealuse metsa seisundist. Avaldusega tehti ettepanek kohtuda uuel koosolekul. RMK esindajad nõustusid ettepanekuga, uue koosoleku aeg lepitakse initsiatiivgrupi esindaja Zoja Melloviga kokku täiendavalt.
Lisad:
- Suurupi merekindluse metsa kuivendusvõrgu rekonstrueerimisprojekti eskiisjoonis
- Suurupi merekindluse riigimetsa majandamise kava aastateks 2021-2030
- Suurupi initsiatiivgrupi koostöö ettepanek Riigimetsa Majandamise Keskusele
Jürgen Kusmin Zoja Mellov
RMK Lääne-Harjumaa metsaülem initsiatiivgrupi esindaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
06.11.2020
Merekindluse metsa keskmisel mahasõiduteel kell 16.00-17.30
Koosolekul osalejad vastavalt nimekirjale
Projekteerimisbüroo OÜ Mets ja Keskkond projekteerija Argo Strantsov tutvustas Suurupi merekindluse metsa kuivendussüsteemi rekonstrueerimisprojekti. Projekti algatamise ajendiks on amortiseerunud olemasolevad kuivenduskraavid ja MTÜ Munakivitee Terviserajad ja Veed 04.08.2017 RMKle, Harku vallavalitsusele, Muinsuskaitseametile ja Maa-ametile saadetud avaldus. Kraavide puhastamisel arvestatakse olemasolevate looduskaitseliste (vääriselupaigad) ja muinsuskaitseliste piirangute ja nende puhvervöönditega ning seetõttu on planeeritud vee ringijuhtimiseks ka uute kraavilõikude rajamine. Kraavi ja mulde kogulaiuseks on kavandatud tavapäraselt kasutatav 12 m, seda on võimalik ka mõningal määral vähendada, aga siis oleks vajalik teada, mis on vastuvõetav laius.
Vaidluskohaks jäi küsimus, kas metsas on kuivendust ikkagi vaja või mitte, sest mitmed kohale tulnutest leidsid, et konkreetsetes metsades niiskuse probleemi ei esine ning elamupiirkonna liigniiskuse probleeme tuleks lahendada teistel viisidel. Segadust tekitas ka küsimus, kas kuivendussüsteemi rekonstrueerimisprojekt on ühtlasi seotud ka RMK poolsete lageraiete kavandamisega, kuna koosoleku kirjalikust kutsest jäi enamikele kohale tulnud inimestele selline mulje. RMK esindaja kinnitas, et kaks projekti pole omavahel seotud ning ühele koosolekule seati nende projektide tutvustamine aja kokkuhoiu mõttes. Mööndi, et kahe projekti tutvustamine ühel ja samal koosolekul polnud kommunikatsiooni mõttes hästi õnnestunud valik. MTÜ Munakivitee Terviserajad ja Veed esindaja kinnitas samuti, et lagearaie tegemist pole tema oma ettepanekuga taotlenud.
RMK Metsaosakonna Lääne-Harjumaa metsaülem Jürgen Kusmin tutvustas Suurupi merekindluse riigimetsa majandamise kava aastateks 2021-2030. RMK haldusesse anti see 43,2 ha suur metsaosa 2017. aastal. Tegu on 72,3% ulatuses majandusmetsaga, kus raietööde kavandamisel tuleb lisaks loodus- ja kultuuriväärtuste säilimisele arvestada suurt külastuskoormust, tuulte mõju ja juba varem lähikonnas teostatud raieid. Lisaks vääriselupaikadele (5,1 ha) on RMK arvanud majandamisest välja 4,1 ha peamiselt Munakivitee äärsetest metsaosadest. Täna on üle 40% antud ala majandatavatest metsadest saavutanud küpsusvanuse ja ülejäänud on keskealised. Noori metsi alal ei esine. Tagamaks riigimetsade järjepideva uuenemise ka antud metsaosas, on järgmise kümnendi jooksul kavandatud alale kolm uuendusraie lanki kogupindalaga 5,9 ha. Kuna tegu on segapuistute ja tormise rannikualaga, siis on võimalike täiendavate kahjustuste vältimiseks on uuendusraie viisiks valitud lageraie. Kaks lanki on kavas uuendada männiga, mis on tormikindlam puuliik ja sanglepik jätta looduslikule uuenemisel antud kasvukohale sobiva sanglepaga. Tööde järgselt oleks antud alal aastaks 2030 noort metsa ligi 19% majandatava metsa pindalast ja ülejäänust enamik oleks saavutanud küpsusvanuse.
Harku valla esindaja keskkonnaspetsialist Lembe Reiman kinnitas, et kavandatu ei ole vastuolus kehtiva Harku valla üldplaneeringuga. Koosolekul tõstatatud küsimused varieerusid tehnilistest üksikasjadest (kas kraavide puhastamiseks raiuda puittaimestik olemasoleva koridori ulatuses või liikuda ekskavaatoriga kraavi kohal, siis on võimalik kitsendada kraavi mulde laiust kuid tuleb täiendavalt eemaldada ca 2 m kraavi ja metsa vahelist osa) kuni üldpoliitilisteni, olles muuhulgas ajendatud ka Suurupi ja Erika teedest lõunasse jäävatest aastatagustest erametsa raietest.
Sõna võtsid mitmed kohalikud elanikud, kes avaldasid vastuseisu RMK poolsetele lageraiekavadele ja leidsid, et lageraiete tegemine ei ole Suurupi metsade majandamiseks asjakohane metsamajandusviis. Tähelepanu juhiti Suurupi metsas asuvatele loodus- ja ka muinsusväärtustele, samuti sellele, et mida rohkem mere äärsetes metsades lageraieid tehakse, seda rohkem avatakse metsad tuultele ning selle tõttu tekib ka üha uusi tuulekahjustusi. Koosolekul RMK poolt tutvustatud Suurupi merekindluse metsa kuivendussüsteemi rekonstrueerimis¬projekt ja riigimetsa majandamise kava aastateks 2021-2030 ei olnud kogukonna esindajatele antud kujul vastuvõetav ja üle anti avaldus, milles sooviti võimalust novembrikuu jooksul saada initsiatiivgrupi poolt valitud eksperdi kaasabil paremat ülevaadet kõnealuse metsa seisundist. Avaldusega tehti ettepanek kohtuda uuel koosolekul. RMK esindajad nõustusid ettepanekuga, uue koosoleku aeg lepitakse initsiatiivgrupi esindaja Zoja Melloviga kokku täiendavalt.
Lisad:
- Suurupi merekindluse metsa kuivendusvõrgu rekonstrueerimisprojekti eskiisjoonis
- Suurupi merekindluse riigimetsa majandamise kava aastateks 2021-2030
- Suurupi initsiatiivgrupi koostöö ettepanek Riigimetsa Majandamise Keskusele
Jürgen Kusmin Zoja Mellov
RMK Lääne-Harjumaa metsaülem initsiatiivgrupi esindaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
