Vääna küla riigimetsa majandamise kava tutvustava koosoleku protokoll
Juhatas: Jürgen Kusmin
Protokollisid: Eero Raja ja Annely Ruusmann
Võtsid osa: Osalejate nimekiri lisatud

PÄEVAKORD:
RMK metsatööde 10 aasta plaanid Vääna küla kõrgendatud avaliku huviga alal (edaspidi KAH-ala).

KUULATI:
Metsaülem Jürgen Kusmin ja varumisjuht Sven Soomets tutvustasid antud KAH-ala piire ja määramise põhimõtteid, metsade olemit ja seal järgmisel kümnendil kavandatavaid raietöid. Aastateks 2021-2030 on antud alale kavandatud üks lageraie pindalaga 0,3 ha ja kaks aegjärkse raie lanki kogupindalaga 2,5 ha. Tööd olid kavas teostada 2021. aastal, aga kuna osa metsast arvati kavandatava Sõrve looduskaitseala koosseisu ning teises on leitud vääriselupaiku, siis sõltuvad plaanid sellest, kuidas Keskkonnaamet vääriselupaikade ettepanekuid ja Sõrve riikliku loooduskaitseala edasi menetleb.

Ettepanekud ja sõnavõtud kohapeal:
Kaidi Reinu teeb ettepaneku, et kuna vallaga kohtumine neljapäeval, 1. juulil, siis peale seda hakata lugema viimaste ettepanekute esitamise tähtaega (7 päeva).
Jürgen Kusmin vastab, et arvestame sellega.
Kaidi Reinu küsib, kas jätkame arutelu selle (VEP taotlustega) metsatuka üle, kui oleme ära oodanud vääriselupaikade otsused Keskkonnaameti poolt. Vääriselupaikade olemasolu metsas välistab metsamajandamise alatiseks.
Jürgen vastab, et VEP välistab metsamajandamise riigimetsa puhul, kuna RMK FSC säästva metsanduse standardi hoidjana on otsustanud, et tema vääriselupaikasid ei majanda. Kuna sellekohane info laekus värskelt ja inimesed on juba kokku tulnud, siis tutvustaksime oma plaanid ikkagi ära, aga mis nendest plaanidest saab, see selgub paari nädala või paari kuu pärast kui võimalikud vääriselupaigad on kantud Keskkonnaregistrisse. Kavandatava Sõrve looduskaitseala osas RMK enne kaitse-eeskirja kehtestamist töid ei planeeri. Kirjavahetusega võib jääda õhku palju küsimusi ja siin koosolekul saaksid inimesed oma küsimustele vastused.
Mati Sepp küsib, et kas RMK-l on kahtlusi, et siia ei määrata vääriselupaiku?
Jürgen Kusmin vastab, et seda ei oska tema kuidagi prognoosida ja mingit tõenäosust ei hakkaks hindama.
Sven Soomets täpsustab, et Keskkonnaamet kinnitab, kas määratakse vääriselupaik või mitte.
Marje Aston küsib, et kas vääriselupaikasid ei peaks RMK ise metsaseirel leidma.
Jürgen Kusmin kinnitab seda ja ütleb, et viimane takseerimine on tehtud aastal 2020, aga RMK vääriselupaiku ei leidnud.
Kaidi Reinu lisab, et hindaja, kes tohib vääriselupaiku hinnata ja omapoolsed taotlused VEP-ide määramiseks sisse anda, avaldas arvamust, et nendes metsades oleks pidanud VEP-ide hindamine käima, mida saab teha ka RMK. Uuringud ja inventuur on kogukond omapoolt esitanud ettepanekutes RMK-le ka palunud, aga on saanud seni eitava vastuse.
Jürgen Kusmin vastab, et selles osas on tõesti üksteisest mööda räägitud.
Sven Soomets ja Jürgen Kusmin räägivad planeeritud töödest ja kuidas neid teostataks. Aegjärkse raie puhul raiutaks kõigil eraldistel umbes pooled ülarinde puud ja tekkinud häiludesse istutataks järgmisel kevadel uued männid (ca 1500 mändi ühele hektarile) ilma maapinda ette valmistamata, st kamarasse vagusid ei tekitataks. Raidmeid ei varuta, oksi kokku ei korjata, sest selleks vajalike masinate manööverdamine siin ei ole mõtekas. Hoonetega piirnevates osades täpsustataks raiutavate puude valik puu pikkuse ulatusega alal piirinaabritega. Täiendava raie vajadust hinnataks järgmise kava perioodil peale aastat 2030. Lageraie puhul säilitataks suuremad männid ja tammed, säilitataks noored kuused praegustes häiludes. Alale istutataks järgmisel kevadel kuused. Tööd teostataks saemeestega ja puidu kokkuvedu väiksema traktoriga. Kui raied tulevad, tuleb kohapeale luua laoplats ja autodele tagasipöörde koht.
Kaidi Reinu küsib, et kuhu tehakse laoplats, et masinad saaksid ringi keerata?
Sven vastab, et metsa sisse teeks autole tagasipöörde koha ja auto liiguks tuldud teed tagasi, et kellegi koduhoovis masinad ringi keerama ei hakkaks.
Marju Kütt küsib, et kas metsa minekuks kasutatakse kohalikku teed?
Sven Soomets vastab, et jah, kasutakse olemasolevat teed.
Kütt selgitab, et see kohalike raske vaevaga ehitatud tee ja nüüd tulevad rasked masinad ning sõidaks selle tee auklikuks.
Soomets vastab, et RMK korrastab alati peale raieid kasutatud teed.
Marju Kütt küsib, et mis saab peal raiet, siis kui hõreda parkmetsa kõrval kaob tuulekaitse, torm murrab puid tema kinnistu männikus ja puud kukuks hoonetele.
Jürgen Kusmin vastab, et kui riigimetsa kõrval tehakse lank, siis riigimets on samas olukorras. Iga häiring, olgu siis inimese või looduse poolt, mõjutab seda ümbritsevat.
Kaidi Reinu küsib, et kes hüvitab, vastutab ja korvab eraomanike kahjud.
Jürgen Kusmin vastab, et seda praktikat RMK-l tõesti ei ole.
Marje Aston täiendab, et kui jaanipäeval oli torm, siis meie piirkonnas ei olnud kahjustusi ning kõik metsad on terved tänu meie metsamassiivile.
Jürgen Kusmin vastab, et sellepärast tasukski neid häiringuid teha mitmes järgus ja tasapisi.
Mati Sepp teeb ettepaneku RMK esindajatel võtta kaasa teisele avalikule koosolekule ka pilt aegjärgse raie teisest etapist, et valla ametnikud ja kogukond saaks aru, milline näeb mets välja peale seda.
Jürgen Kusmin kiidab ettepaneku heaks.
Kaidi Reinu nendib, et kui me praegu otsustame aegjärgse kasuks, siis kümne aasta pärast tuleb ka teine raie etapp, mis viib asjaoluni, et mets näeb välja nii nagu peale lageraiet.
Jürgen Kusmin vastab, et teise järgu raied ei ole veel otsustatud, laseme metsal kõigepealt 10 aastat kasvada peale esimest järku.
Mihkel Tiidus küsib, et kas teine järk tähendab, et raiutakse ära kõik ülejäänud puud.
Jürgen Kusmin vastab, et säilikpuud jäävad alles. Teise järgu puhul peab all olema juba uus noor mets olemas.
Paavo Ala küsib, kui kõrge peab olema uus mets, et seal teise järgu raiet saaks teostada.
Jürgen Kusmin vastab, et seaduse järgi 0,3m ja kõik üle selle on juba metsaomaniku hea tahe.
Jaanus Krull küsib, et miks ei saaks jätkata valikraie meetodit metsades nagu tehti tsaariajal.
Jürgen Kusmin vastab, et saemehi napib.
Sven Soomets vastab, et kõik need metsad, mis olid siis tehtud valikraie meetodil, tuli hiljem teha lageraie meetodil üle, sest sealt ei olnud tuleviku puid enam loota. On kaks suurt probleemi – esiteks, mets muutub tuulehellaks, kui sealt iga paari aasta tagant mõni puu ära võtta, eriti sega- ja kuusemetsades, ja teiseks, ei saa tagada uue metsa kasvamist.
Jürgen Kusmin lisab, et varjutaluvatest liikidest me näeme siin ainult kuuske, mida saaks jupiti välja võtta. Seni ei ole õnnestunud teha õnnestunud valikraiet.
Mati Sepp on nõus, et kuusikutes ei ole valikraie mõeldav ja iga aasta müttamas käimise välistab juba seadus. Valikraie on aga teistes metsades täiesti mõeldav, sest selle positiivne külg on, et säilib ka vanu puid ja arukal puude valikul jääb mets terveks. Antud juhul on RMK kinnitanud, et saemehed on olemas, aga muidu on jah üle-eestiline suur probleem, et saemehi ei ole.
Grete Helena Kütt küsib, kas aegjärkne raie ei muuda metsa tormihellaks?
Jürgen Kusmin vastab, et me peame valikuid tegema ja aegjärkset raiet teeme männikutes, mis meil kõige tormikindlam.
Sven Soomets täiendab, et iga raieliik ei sobi igasse metsatüüpi ja mullastikku. Mänd on väga valgusnõudlik ja kui teha näiteks valikraiet, siis sellega ei tagaks piisavaid tingimus uue männiku tekkeks. Grete Helena Kütt nendib, et aegjärkne on pikema aja jooksul erinevates järkudes tehtav lageraie ning peale neid raieid ei ole enam sellist metsa, millega kohalikud on siiani harjunud, ja samas seisus metsa näevad alles ülejärgmine järelpõlv.
Sven Soomets vastab, et kui me metsas mitte midagi ei tee, ka siis ei saa tagada metsa säilimist sellisena nagu ta on ja looduses käivad omad protsessid edasi (puud surevad, kukuvad). Kõige paremini saab protsesse ette ennustada metsa majandades.
Mihkel Tiidus küsib, kas on tehtud uuringuid metsas peale aegjärgse raie esimese etapi lõppu tormikahjustuste kohapealt.
Jürgen Kusmin vastab, et männiga on tõenäosus tormikahjuks kõige väiksem, kuusega kõige suurem ja loevad muud asjaolud nagu tormid, kasvupinnas jne. Numbrilisi uuringuid ei ole, lähtume üldisest trendist ja püüame õppida varem tehtud vigadest.
Marje Aston mainib, et see piirkond asub vana Vääna jõe ürgorus ja täielikul vesiliival. Kõik puud, mis selles piirkonnas asuvad on kindlasti vanemad kui teatistes kirjas, sest pinnas on olnud väga toitainevaene, seega uusi täieselujõus puid näevad alles kolmas või neljas põlvkond.
Kaidi Reinu võtab üldiselt kokku, et see olukord kus täna oleme on väga nukker. Kohalik kogukond on pidanud tegema suure taustatöö, et end metsa teemadega kurssi viia väga lühikese aja jooksul. Varem oli metsaseaduses termin kaitsemets, mis tänaseks on seadusest välja võetud. Kaitsemetsa termin tähendas, et tegu on metsaga, mis kaitseb asulat tormide, tuulte, liiklusmüra eest – meil on suur tolmune turbakaevandus siin. Lisaks on valla üldplaneeringus kõnealune mets märgitud puhke- ja virgestusalaks, mis tähendab, et kohalik elanik vajab seda metsa (sportimiseks, emotsionaalseks heaoluks). Kuigi „kaitsemetsade“ termin on seadusest välja võetud, siis kaitsemetsa funktsioon ei ole kuhugi kadunud. Virgestus- ja puhkemetsa funktsioon ei ole ka kuhugi kadunud, isegi kui seal on raie lubatud. Samas saab kogukond aru, et RMK-l on töö metsa majandada ja soov metsa uuendada. Siin ongi suured „käärid“ ja seadus vajaka. Kui pilti suuremalt vaadata, siis on siin väikeste raiealuste hektarite peal metsa väärtus kogukonnale tunduvalt suurem kui RMK-le saadav majanduslik tulu.
Kogukonna ettepanek on peatada KAH-aladel metsatööde planeerimine ja majandamine, kuniks pole seaduses reglementeeritud KAH-alad ja oodata kui metsaseadus on KAH-alad kirjeldatud.
Kaidi Reinu selgitab, et KAH-alade üle-eestilise töögrupina käivad riigitasandil läbirääkimised metsaseaduse täiendamiseks, KAH-alade määratlemiseks ehk protsess on pooleli ning kogukond ei peaks seda tööd siin praegu tegema.
Mati Sepp täpsustab, et RMK ei pea ju seda metsa täna raiuma ja 10-aastase majanduskava puhul on ruumi, et tõsta oma raieplaanid näiteks üheksa aastat edasi kui seaduses on selgus majas. Kohalikud hindaksid seda väga, isegi kui viis aastat annate.
Sven Soomets ütleb vääriselupaiganduse kohapealt, et selle mõte on hästi elurikaste, vanade metsaosade säilitamine, mis oleksid hajali üle kogu metsa, kuid VEP-indusest on saanud tellimustööde täitmine, justkui siis jääks see mets neile alles.
Kaidi Reinu selgitab, et vääriselupaikade määramine on meie võimalus oma metsa kaitsta, sest uuendusraie ei ole kogukonnale vastuvõetav.
Marju Kütt küsib, kui palju on selle 2,8 ha majandamisest saadav puhastulu?
Jürgen Kusmin selgitab, et seda saab teada peale raiet. Tegemist ei ole riigi eelarve puudujäägi täitmisega vaid metsade järjepideva majandamisega.
Kogukonna poolt tuleb ettepanek, et müüge kohalikele see metsamaa ära.
Jürgen Kusmin vastab, et hind kujuneb oksjonil, esitage ettepanek ja vaatame, mis saab.
Eve Ausmees räägib, et Vääna metsad on Tallinna kopsud ja suurlinnades õhu kvaliteet väga halb. Raba ümbert on RMK maha võtnud 60% metsa ja rabast tuleb tohutu tolm ja kohalikud peavad seda tolmu sisse hingama ning nüüd RMK tuleb veel millegi raiumisest rääkima ja see pole kohalikele enam vastuvõetav.
Jürgen Kusmin selgitab, et Eestis toimub metsamajandamine arvestuslangi põhiselt, et minister määrab üle Eesti mahu ja see jagatakse piirkondade vahel ära, kui ühel aastal majandatakse kusagil piirkonnas rohkem, siis järgmisel aastal jällegi vähem.
Kaidi Reinu vastab, et RMK räägib metsamajandamisest ja kogukond räägib kaitse- ja puhkemetsa säilitamisest, et need on suured käärid ja lõputu vaidlus ning me näeme, et kokkulepet uuendusraieks siit ei tule, siis laseme määratleda KAH-alad seadusega riigikogul, kes on mõeldud seda tööd tegema. Marje Aston räägib, et Vääna jõel on laabikoridor ehk rohevõrgustik, mida peaks säilitama 90% inimtegevusest puutumatuna. Kas valla üldplaneeringu järgi mitte ei peaks olema need metsad puutumatud?
Jürgen Kusmin vastab, kuna RMK ei muuda maakasutust, et mets jääb ikka metsaks, et ei tehta kaevandust ega kinnisvaraarendust ja seega ei muudeta rohevõrgustiku toimimist.
Mati Sepp täpsustab, et kui valla üldplaneeringuga on paika pandud, et rohevõrgustiku alal peab 90% olema inimtegevusest puutumatu, siis 10% on see maht mille ulatuses võib tegutseda. Kui erasektor on juba selle mahu siin piirkonnas ära täitnud, siis tähendab see seda, et RMK enam rohkem raieid seal teha ei tohiks. Valla üldplaneering on A ja O.
Jürgen Kusmin vastab, et valla üldplaneeringut oskab RMK lugeda ja ei tee raieteatist piirkonda, kus raiuda ei tohi. Mis puutub protsentidesse, mida erasektor on juba raiunud, siis seda teab täpsemalt juba Keskkonnaamet.
Eve Ausmees tunneb muret, et kui männik maha raiuda, siis kaovad mustikametsad ära.
Sven Soomets vastab, et mustikas tuleb ise tagasi, et kõigepealt muud taimed, pohla tuleb kindlasti ja siis valgustingimused ja taimestik muutub ja mustikas tuleb tagasi.
Mati Sepp täpsustab, et teaduslikult tõestatud, et mustika kõrghetk taastub 70 aasta pärast peale raiet. Kaidi Reinu toob välja, et me ei ole olnud paindumatud ja vald on teinud ettepaneku teha sanitaarraieid, mis sai RMK poolt tagasilükatud ning selgelt on ette pandud vaid uuendusraie.
Sven Soomets vastab, et sanitaarraiega saame ainult küttepuud, aga RMK eesmärk on, et Eesti elanikul oleks ehitusmaterjali, lihtsustatult.
Kogukond selgitab elukeskkonna väärtuse suurust, mis peale metsatöid muutuks oluliselt – meie jaoks ongi vääriselukeskkond.
Gerete Helena Kütt toob välja, et me räägime millestki palju suuremast, kui mõtleme laste kasvukeskkonaale, millest saab osa nende identiteedist, ja kes meie tulevikku kujundama hakkavad. See on raiesmik, mitte enam looduslik kasvukeskkond. Keegi ei soovi seljuhul siin enda lapsi üles kasvatada. Mati Sepp pakub lahenduseks, et teeks kompromissi ja 2021 aasta asemel paneme sinna 2027, annaks kohalikele rahu ja riigile aega seaduste vastuvõtmiseks.
Jürgen Kusmin palub saata sellekohane ettepanek.
Aili Kuppart soovib teada, kuidas määrab RMK alad kus metsa ei majandata (kaardil märgitud oranžiga) Jürgen Kusmin vastab, et need majandamisest välja arvatud alad määratakse sinna, kus on keeruline ligipääs ja ei ole võimalik majandada.
Age Aavasalu soovib teada, kuidas saavad tekkida vääriselupaigad, kui metsa kogu aeg majandatakse. Sven Soomets vastab, et Eesti metsad on nii heas seisus ja vääriselupaiku annab määrata igale poole, kus on küps mets, aga see ei ole eesmärk. Eesmärk on säilitada elustikku, vääriselupaikadele vajalikud vanad metsa osad majandatavas metsas hajusalt. Metsa on alati majandatud ja see ei takista vääriselupaikade tekkimist.
Eve Ausmees toob välja, et Vääna metsad on olnud juba vähemalt 100 aastat majandamata ning tänu sellele on siin saanud tekkida ka vääriselupaigad.
Kaidi Reinu palub selgitada vastust ettepanekule, kus palutakse säilitada puhke- ja virgestusmetsad praegusel kujul ja RMK vastas, et arvestatakse kava koostamisel. Kuidas te siis arvestate ja säilitate need samasugusel kujul?
Jürgen Kusmin vastas, et säilitame leides sinna sobiliku raieviisi, lageraie asemel on kavas aegjärkne raie. Kaidi Reinu palub täpsustada RMK vastust kogukonna ettepanekule säilitada metsarajad, millele RMK vastas, et arvestatakse. Kuidas te metsaraja säilitate, kui raja kui ümber enam metsa ei ole?
Jürgen Kusmin vastas, et langi piir jookseb mööda raja äärt ja metsaveotraktorid ei sõida üle metsaraja ja sealt ei käi kokkuveo tee üle.
Marje Aston selgitab, et meie metsarajad on kitsad rajad, mida mööda me käime ja teie ei märka.
Jürgen Kusmin annab juhised, et metsarajad tuleb enne läbi käia ja ära tähistada, see kõik on võimalik.
Kaidi Reinu küsib, et kas RMK saab tellida rohekoridori uuringut.
Jürgen Kusmin vastab, et rohekoridoridega tegeleb üldplaneering.
Merike Kalle küsib, kas lagedal platsil kitseke käib.
Sven Soomets selgitab, et sõralistele meeldivatki lagedad alad, sest seal on nende toit – noor lehtpuu.
Kaidi Reinu küsib, et miks RMK rohekoridori katkemisest mööda vaatab.
Sven Soomets ütleb, et ei mõista rohekoridori katkemise asja (probleemi).
Eve Ausmees selgitab, et magada tahab põder metsas mitte lagedal ning tahab oma liikumiseks „maanteeks“ puid. Raba ääres on rohekoridor maha raiutud lageraiega.
Mati Sepp lisab rohekoridori osas, et kitsedele rohekoridor ei ole tõesti nii oluline, kuid on vajalik just samblikele ja seentele. Kui läbi raiuda rohekoridor, siis kaitsealused liigid jäävad ühele poole lõksu, nad lihtsalt ei suuda üle lageraie ega noorendiku minna. Rohekoridori mõte ongi liigirikkus, toimiv ökosüsteem.
Kaidi Reinu täpsustab, et kas liigiinventuuri uuringut oleks RMK olnud pädev tellima.
Sven Soomets vastas, et metsakorraldajatel on kõigil vääriselupaiga inventeerija litsents ja nad teevad seda jooksvalt oma töö käigus.
Jürgen Kusmin vastas, et siit metsades nad vääriselupaiku ei leidnud.
Kaidi Reinu räägib kaasamisest ja kogukonna saadetud ettepanekutest mis said napisõnalised ja standardvastused ning jäid arusaamatuks. Ta teeb ettepaneku, et tulevikus vastataks ettepanekutele täpsemate seletustega.
Jürgen Kusmin vastab, et püüame end parandada ja pikemalt lahti kirjutada ning sellepärast ka need koosolekud, et inimesed saaksid oma vastused.
Kogukond uurib, miks 10-aastase majandamisplaani ja generatsioone puudutavate otsuste puhul nii tohutu kiirusega peab asju tegema ja ette on antud nii lühikesed tähtajad (nt kevadel antakse teada, et sügisel plaanitakse raiuda; nüüd vaid 7 päeva viimasteks ettepanekuteks; käesolevaks avalikuks koosolekuks ei antud kuupäeva valiku võimalusi).
Kaidi Reinu teeb ettepaneku, et RMK tempokas kogukonna kaasamise protsess ümber teha ja tõdeb taas, et kui oleks riigi poolt seaduses vajalik olemas, me ei peaks ise seda praegu tegema.
Jürgen Kusmin ütleb, et tegelikult ei pea kiirelt tegutsema, kuid mingi rütm peab olema ning initsiatiivi on vähe ehk üksikud päringuid on naabritelt RMK-le, mis plaanid metsaga on.

Kogukond toob positiivse poolena välja, et kui midagi head on sellest protsessist juba olnud, siis see, et kogukond on tulnud üksteisele lähemale.

Kogukonna ettepanekud:
1. Peatada KAH-aladel metsatööde planeerimine ja majandamine, kuniks seaduses saavad reglementeeritud KAH-alad ja on toimunud vallaga koostöö KAH-alade kokkulepeteks (millega on planeeritud alustada augustis);
2. oodata ära inventeeritud vääriselupaikade kandmine Keskkonnaregistrisse;
3. täiendavate ettepanekute esitamise tähtaega (7 päeva) alates 1.juulist peale Harku valla esindajatega kohtumist;
4. edaspidi vastata kirjalikele ettepanekutele täpsemate selgitustega;
5. teha muudatusi kaasamise protsessis, 21 või 7 päeva on kogukonna jaoks liiga lühike aeg teemaga tegelemiseks.

OTSUSTATI:
Otsus Vääna küla riigimetsa majandamise kava osas tehakse peale kohtumist Harku valla esindajatega 1.
juulil ja kajastatakse selle kohtumise protokollis.

(allkirjastatud digitaalselt)                                                       (allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Kusmin                                                                        Annely Ruusmann
RMK Lääne-Harjumaa metsaülem                                         MTÜ Vääna Selts

Eero Raja
RMK Kaasamise spetsialist

VÄÄNA KÜLA RIIGIMETSA MAJANDAMISE KAVA 2. KOOSOLEKU PROTOKOLL
 
Vääna Seltsimajas 01.07.2021
Algus kell 17.00, lõpp 18:43
Protokollis: Annely Ruusmann
Võtsid osa: Riigimetsa Majandamise Keskuse, Harku valla ja Vääna kogukonna esindajad
 
1. Jürgen Kusmin - Lääne-Harjumaa metsaülem, Riigimetsa Majandamise Keskus
2. Erik Sandla – Harku vallavanem
3. Kaido Kruusoja – Harku Vallavolikogu liige, Planeerimis- ja keskkonnakomisjoni esimees
4. Val Rajasaar   – Harku Vallavolikogu liige, Planeerimis- ja keskkonnakomisjoni liige, Muraste Looduskooli juhataja
5. Lembe Reiman – Harku valla keskkonnaspetsialist
6. Uudo Timm – looduslike ressursside ratsionaalse kasutamise ja looduskaitse spetsialist, endine Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist
7. Annely Ruusmann – Vääna Seltsimaja perenaine
8. Kaidi Reinu – Vääna kandi kogukonna esindaja, ettevõtja
9. Marje Aston – Vääna kandi kogukonna esindaja, põliselanik (6-ndat põlve)
10. Aili Kuppart – Vääna kandi kogukonna esindaja, jurist
11. Eve Ausmees – Vääna kandi kogukonna esindaja
 
PÄEVAKORD:
RMK metsatööde 10 aasta plaanid Vääna küla kõrgendatud avaliku huviga alal (edaspidi KAH-ala).
 
KUULATI:
Tutvuti omavahel ning kuulati isikute seisukohti, taustainfot ja seost kõnealuse teemaga.
Kaido Kruusoja tutvustab Harku vallavolikogu üldiseid keskkonnahoiu seisukohti ja põhjendab käesoleva koosoleku toimumist (valla esinduse puudumist esimeselt avalikult koosolekult).
Jürgen Kusmin võtab kokku nädala alguses toimunud avaliku koosoleku kogukonnaga.
Kaidi Reinu võtab kokku Vääna kogukonna seisukohad. Kui varem oli metsaseaduses mõiste kaitsemets, siis tänaseks on see seadusest välja võetud. Kaitsemetsa termin tähendas, et tegu on asulate ümbruse metsaga, mis kaitseb ilmastikuolude, liiklusmüra eest, lisaks annab see kaitset Väänas paiknevast turbakaevandusest tuleva tolmu eest. Kuigi kaitsemetsade termin on seadusest välja võetud, siis kaitsemetsa funktsioon ei ole kuhugi kadunud. Lisaks on valla üldplaneeringus kõnealune mets puhke- ja virgestusala ning selle funktsioon ei ole samuti kadunud, ka siis, kui on soov seda nüüd maha raiuda.   Ettepanekud ja sõnavõtud kohapeal:
 
Kaidi Reinu tõdeb, et võiksime kohe laiali minna, kui lähtuksime samal päeval Postimehes ilmunud artiklist keskkonnaminister Tõnis Mölder'i seisukohast: “Minu seisukoht on, et KAH-aladel oleks lageraie välistatud. Lageraie linnalähedasse inimesele emotsionaalselt olulisse metsa ei sobi.” Kaidi Reinu selgitab, et see ongi põhjus, miks me oleme hetkel kogunenud, ning kogukonnal on eesmärk kiirete raieplaanide protsess peatada, kuniks saame asjadest ühtemoodi aru ehk KAH-alad või kaitsemetsad on seaduses määratletud. Hetkel tegeleb sellega omaltpoolt üleriigiline KAH-alade töögrupp, kes on kohtunud nii keskkonnaministriga kui riigikogu Keskkonnakomisjoniga. Lisaks küsib Kaidi Reinu selgitusi Harku valla üldplaneeringule, kust kogukond loeb välja, et antud aladel on raied keelatud.
 
Kaido Kruusoja selgitab tehtud üldplaneeringu olemust, kus on ära tsoneeritud elupiirkonnad ja et need jääks suhteliseks rohelisteks ja maalähedasteks. Metsateemat eraldi ei ole osatud puudutada, sest tänased küsimused sellega ei ole aktuaalsed olnud. Samas uus planeerimisseadus ütleb seda, et üldplaneeringut saab täiendada kihtidena, läbi teemaplaneeringute. Seda oleme teinud teede ja kaevanduste teemadega ning valdavalt eesmärgiga kaitsta väärtuslikke maastikke, säilitada vanu külajooni ja miljööväärtuslikke alasid. Kuna metsade teema on kerkinud päevakorda, on mõttekas RMK-ga koos arutleda, millisel määral ja kujul KAH-aladel metsa majandada. Kindlasti on kohad, kus peab metsa majandama, aga kas just lageraie on see õige valik. Teiseks teemaks on inimeste elupaigad, kuhu inimesed on panustanud kümneid aastaid - ehitanud, võtnud laenu ja arvestanud laste kasvatamiseks selle keskkkonnaga. Ja kui see nüüd ära hävitada kellegi majandusliku otsusega ... Meie (vald ja kogukond) mõistame, et on piirkondi, kus tuleb majandada, aga vastaspool (RMK) peaks aru saama, et on ka piirkondi, kuhu ei tohiks majandama tulla.
Val Rajasaar selgitab, et majandada saab varem istutatud ja ühesugust metsa, mis ei ole enam põlis- ega elurikas mets. Aga looduslikku vana metsa ei t ohiks uuendada majandusmetsaks.
 
Kaidi Reinu küsib Jürgen Kusminilt, et kas ta saab õigesti aru, et kuigi KAH-alade majandamise eelduseks on kokkulepped vallaga siis ei ole RMK veel Harku vallaga kohtunud ja kokkuleppeid sõlminud.

Lembe Reiman vastab, et ettepanek on RMK poolt tehtud ja kohtumine toimub augusti lõpus või septembri alguses.
Kaidi Reinu küsib, et kuidas me nüüd need metsad proovime enne ära majandada, kui vallaga kohtumine toimub alles septembris?
Lembe Reiman vastab, et siis on teemaks üleüldine KAH-ala, et see täielikult määratleda.
 
Jürgen Kusmin selgitab eelnevat, et raiekavas on 2,8 ha, millest 2,5 ha on turberaie ja 0,3h lageraie.
Kaidi Reinu täpsustab, et mitme-etapilise turberaie tulemuseks on lõpuks lageraie.
Jürgen Kusmin selgitab, et kui see lageraie on ajatatud ca 10 aasta peale, siis ta pole lageraie.
Val Rajasaar küsib, et kas siis seal on 10-aastane mets?  
Jürgen Kusmin kinnitab.
Kaidi Reinu selgitab, et 10-aastases metsas on väga raske emotsionaalselt virgestuda.
Jürgen Kusmin mõistab, et vajame oma ümber turvalist ja samasugust keskkonda. Aga kas keskkond ise ka muutumatuna püsib?
Uudo Timm kinnitab, et keskkond muutub nagunii, aga küsimus on missuguste võtetega ja kui kiiresti muudetakse ning kas see mõjutab ökosüsteemi ja kui palju.
 
Marje Aston selgitab, et kõrvalasuvates metsades on peale raieid ja äsja üle käinud tormi tõttu puud murdunud, aga Vääna Petsaku mets on jäänud ühtse massiivina tuulte poolt kahjustamata.
Uudo Timm kinnitab samuti, et metsas on puud üksteise turbe all ja kui sinna auk sisse teha, siis esimese tormiga murrab vähemalt ühe puu pikkuse jagu maha.
 
Val Rajasaar küsib, et millest tuleb surve raiuda ja nii kiiresti selliseid asulate lähedasi metsi ja kas majandusmetsad on otsas.
Jürgen Kusmin ei mõista, miks 10 aastat tundub kiirena. 4 etappi teeb kokku juba 40 aastat.Viimaseks etapiks on jõudnud esimese raie etapp juba saada 40-aastaseks.
Uudo Timm selgitab, et kui metsa vaadata ökosüsteemina, siis peaks vaatama metsa ühe põlve pikkusena ehk siis vähemalt 80 aastat. Paljud looduskaitselised probleemid tekivad sellest, et tekivad augud ja ei ole ühtset elupaika haruldaseks jäänud liikidele. Erineva vanusega metsad peaksid olema tasakaalus, st et oleks iga vanuseklassi metsi enamvähem ühepalju. Taasiseseisvuse perioodil on aga raiet teostatud rohkem ( ökoloogilises mõttes võetud välja 60 aasta raiemaht) ja vanade metsade osakaal hakkab järsult langema.
Jürgen Kusmin nõustub, et keskealist metsa napib ning toob välja, et lõpule jõudva maareformi tõttu on saanud omanikud 10-20 aastat õhus rippunud tükid, kes nüüd seda majandama on asunud (nii riik kui eraomanikud).
Uudo Timm nendib, et selliste suurte raiemahtudega ei ole võimalik enam edasi minna nii või naa, sest 15 aasta möödudes pole meil enam midagi raiuda. On kaks varianti, õudne lõpp või lõputu õudus.

Kiire lõpu puhul saeme täie rauaga edasi kuniks meil u 15 aasta pärast midagi enam raiuda ei ole ja kogu saetööstus kukub kokku. Või peatame praeguse, kuniks on jälle mida raiuda. Kui mets kasvab edasi 10 või 15 aastat peale raieküpsust, ei juhtu midagi. Majanduslikku ressurssi saab jätkuvalt pikema aja jooksul ning lisaks välistame sellega vahepealse katastroofi puidutööstusele.
Jürgen Kusmin võtab näiteks Petsaku metsa männiku langi ja toob näite, et kui täna seda lõiku jupiti
mitte majandada, siis 10-15 aasta pärast peavad nad juba terve 7 ha langi korraga majandama.
Val Rajasaar küsib, et miks ei saa puid vahelt võtta, püsimetsa põhimõttel või valikraiega.
Jürgen Kusmin vastab, et seal võiks tõesti alustada püsimetsaga, kui metsakorraldus näitaks sellel langil valikut, st esimest rinnet, teist rinnet, 100-aastast ja 40-aastast metsa.
Eve Ausmees vaidlustab väite, et mets on täiskasvanud ja ühtlane. Spetsialistiga on mets läbi käidud ja leitud, et puud on erinevas vanuses 140-180 kuni väga noorteni välja. Mets on väga liigirikas ja
tuvastatud ka vääriselupaiku vanematel aladel, mida ei ole nõukogude ajal majandatud.
Jürgen Kusmin vastab, et küsimus on osakaalus.
 
Kaido Kruusoja uurib, et kes valib välja metsalangi, kus metsa majandatakse ning kes määrab palju läheb raie alla ja millist raie liiki tuleb kasutada.
Jürgen Kusmin selgitab, et kogu riigimets u 1mio ha, millest ⅓ on range kaitse all olev, koosneb ühesuguse kasvuga ja üheealistest metsaeraldistest (kuusikud, männikud jne). Kogu selle Eesti riigimetsa andmebaasi pealt arvutatakse välja ühe aasta langi suurus, mida peab uuendama, et säiliks ühtlane puiduvoog läbi aastakümnete. Minister on selleks numbriks kinnitanud u 10 000 hektarit aastas. Peale seda otsustab RMK, kuhu ja millal need konkreetsed alad panna.
Kaido Kruusoja küsib, et kas see number on raiutud kivisse või on see tinglik number.
Jürgen Kusmin vastab, et number pole tinglik, vaid see ongi raieplaan. Kui tänavu plaani ei täideta, siis see lükkub edasi.
 
Aili Kuppart tsiteerib RMK kodulehte, kus on kirjas, et “RMK hoiab ja kaitseb Eesti looduse mitmekesisust. RMK ei raiu metsi, mis on hinnatud vääriselupaikade tunnustele vastavaks. Elurikkuse puhul peab arvestama liikidega, kes vajavad vanu metsi.” Miks sellest lähtuvalt ei või need vanad metsad jääda siin nagu nad on?
Marje Aston loeb ette metsaportaalist eraldise inventuuri, kus leiab olulisi faktivigu. Antud lageraiena plaanitud alal leidsime koos spetsialist Renno Nellisega RMK inventuuris toodust oluliselt vanemaid puid (nt üle 200-aastane mänd) ja 6 erinevat puuliiki, lamapuit on jäänud märkamata (märgitud 0), lisaks vääriselupaigad.
Aili Kuppart viitab faktide mittekokkulangemisele, mistõttu kogukond ei saa plaanidega nõus olla.
Jürgen Kusmin küsib vastu, et kas fakt ei lähe kokku, et ⅓ riigimetsast on Eestis range kaitse all? Aili Kuppart ütleb lisks, et kui räägime terminitest, siis kaitsemetsad on planeerimisseaduses endiselt olemas kui asulate kaitsemetsad (kuigi metsaseadusest võeti need välja).
Uudo Timm tõdeb, et tema luges Marje Astoni juttu kuulates kokku kiiresti 5 erinevat puuliiki ja juba see on väärtus iseenesest praeguses majandusmetsas. Selliseid kohti peaks tema arvates väga väga ettevaatlikult majandama, kui üldse majandama.
 
Kaido Kruusoja toob välja, et Harku vald on nii tempokalt kasvanud ja kasvamas, et vähesest säilinud metsast tuleks kümne küünega kinni hoida.
Jürgen Kusmin lisab, et RMK-l on sama eesmärk, et oleks metsasust.
Kaido Kruusoja arvab, et vastuseis ei teki inimeste tühja koha pealt, vaid on eelnevaid kogemusi, et jutu tasandil on kõik positiivne ja loodust hoidev, aga tegelikult saab loodus täielikult rikutud. Sellepärast on inimesed valmis lubatud vahenditega oma kodulähedasi metsi kaitsma.
Eve Ausmees toob näite Vääna rabast, kust 40% on jäänud alles rabametsast. Seal ei ole võimalik prillideta olla, sest turbakaevandus tekitab tolmu. Tõlinõmme pool metsa ei ole enam, Vääna ja Vahi küla poole on veel jäänud natuke metsa, mis kaitseb tolmu eest.
Kaido Kruusoja pakub, et Harku vald ja RMK peaksid koostama dokumendi, kus on kirjas, kuidas kaitsta olulisi kohti vallas.
 
Marje Aston küsib vallalt üldplaneeringu kohta, mis näeb ette, et siin asub rohevõrgustik ja laabi koridor, mis peab säilima 90% inimtegevusest puutumatuna ja peab olema 500-700 meetri laiune. Kõnealune 7 ha KAH-ala asub selle 700 meetri sees.
Lembe Reiman täpsustab, et omal ajal tehtud tuumalade uuringu käigus räägiti just seda, et koridorides on inimtegevuse all mõeldud eramute, teede ja suurte kommunikatsioonide rajamist ning metsamajandus ja põlluharimine ei ole välistatud, sest mets kasvab uuesti. Sama kehtib ka virgestus-ja puhkeala puhul, et ÜP suunab eelkõige ehitust ning ei k eela ega ka luba metsamajandamist.
Val Rajasaar tõdeb veelkord, et üldplaneeringu tegemise ajal ei olnud meil sellist raiesurvet ja ei taibatud sisse kirjutada metsamajandamise kohta täpsustusi. Tulevikus peaks selle teema osas kokku leppima täpsemalt. Räägiks sellest KAH-alade t eemalisel kohtumisel, mis toimub sügisel.
Kaido Kruusoja lisab, et tänapäevaks on need seisukohad juba aegunud ning teeb ettepaneku alustada koosistumisega ja pikemas perspektiivis ühe teemakihi ÜP-le peale tegemisega, mis puudutabki uut kerkinud probleemi.
Lembe Reiman ütleb, et kogu KAH-ala pidigi ta hakkama sügisel RMK-ga arutama, aga prooviks nüüd siin Vääna KAH-ala osas kokkuleppeni jõuda.
Kaidi Reinu selgitab kogukonna soovi siin mitte midagi enne teha, kui vallal on KAH-alad arutatud. Kaido Kruusoja nõustub ning teeb ettepaneku RMK-le teha Vääna osas raierahu ehk peatada raieplaanid seniks, kuni KAH-alade osas on kokkulepitud.
 
Aili Kuppart teeb ettepaneku, et vald omalt poolt seaks raiepiiranguid elamute lähiste metsade osas.
Valla esindajad vastavad, et see protsess oleks pikaajaline.
Kaido Kruusoja toob välja, et RMK ja Keskkonnaamet oleksid siin olulised partnerid raielubade küsimisel ja väljastamisel, et ka nemad vaataksid valla üldplaneeringut tähelepanelikumalt.
 
Jürgen Kusmin uurib Eve Ausmehelt, kust tuleb raiutud 60% Tõlinõmme rabas?
Eve Ausmees vastab, et visuaalselt droonivideo põhjal.
Jürgen Kusmin ütleb, et takseerimise andmete põhjal on vaid 16 % Vääna raba ümbruse metsast hetkel lagedad või noorendikud.
Marje Aston esitleb droonivideot Vääna rabast, kus on raiutud mets vaadeldav ning selgitab, et ümbruskonnast on juba nii suur ala ära majandatud.
Osapooled jäävad raiutud mahu osas eriarvamustele.
 
Jürgen Kusmin sõnab, et 30 .juunil jõudis RMK-sse kiri Keskkonnaametist Sõrve riikliku kaitseala laienduse peale ja lisaks on ootamas VEP-ide ehk vääriselupaikade vormistamine. Seetõttu potentsiaalse raiutava ala maht plaanitavatel Vääna KAH-aladel on vähenenud ja tööde maht vs tulemuslikkus hakkab muutuma ebaproportsionaalseks. Sõrve looduskaitsealal ei toimu metsatööde planeerimisi enne, kui on kaitse-eeskiri vastu võetud, mis ütleb, milliseid raieid seal teha saab. Vääna ümbruse KAH-ala on kokku 66 ha, sellest umbes 50 ha jääb piiranguvööndi alale. Tuues juurde argumendid, et toimumas on protsessid riigi tasandil ja vallaga on augustis-septembris plaan läbi rääkida, siis tekib olukord, et mõistlik on plaanid tõsta aastasse 2023. See tähendab, et alustame kavandamist aastal 2023, mis puudutavad majandamist näiteks aastal 2024.
Valla ja kogukonna liikmed on selle poolt.
 
Jürgen Kusmin lisab, et RMK on metsakasvataja ja KAH-alade raietingimused on nad pidanud väljaspool oma professiooni jooksu pealt leiutama. Vallale on RMK poolt ootus, et kui kokku saadakse, siis vallal oleks olemas nägemus KAH-alade paiknevuse ja põhimõtete osas.
Tekib diskussioon, kas vallal peaks olema selleks uuringuid või lisa kompetentsi laua taga.
Kaidi Reinu toonitab, et kui vald teeb KAH-alade paiknemise ülevaadet, siis kindlasti peaks ka kohalikke elanikke kaasama.
Kaido Kruusoja täpsustab, et kõigepealt tuleb KAH-alade teema üldplaneeringus kihina algatada.  
Uudo Timm teeb ettepaneku vaadata elamute järgi ning panna puhvrid peal, et näha potentsiaalset KAH-ala võimalust. Augusti kohtumiseks on eelnevat visiooni juba asukohtade osas vaja - teada on, kus asuvad tiheasustusalad jne.
Val Rajasaar ütleb, et on teaduslikult uuritud üldplaneeringus rohevõrgustiku kaardikiht. Üks variant on võtta see kaardikiht täielikult kohaliku kaitse alla.
Lembe Reiman ütleb, et esimese kohtumise ajaks ei jõua teha konkreetseid ettepanekuid KAH-alade paiknemise osas, saab rääkida põhimõtetest.
Annely Ruusmann küsib, et kas KAH alade/Vääna kogukonna esindajatel on ka võimalik KAH-alade ja RMK kohtumisel osaleda.
Lembe Reiman ütleb, et see on esimene nö tundmaõppimise koosolek, kus räägitakse üldisemalt põhimõtetest. Hiljem tuleb avalikustamine ja kõikide kaasamine.
Vääna kogukonna liikmed teevad ettepaneku, et vähemalt üks kogukonna esindaja saaks kogukonda otseselt puudutaval koosolekul siiski osaleda.
Lembe Reiman ütleb, et sel juhul peaks olema eri kantide esindajad kaasatud. Praegu on teada, et Vääna ja Suurupi on otseselt puudutatud, sest need on RMK avaldanud, aga võib olla rohkem.
Lepitakse kokku, et Vääna esindaja (Kaidi Reinu) saab osaleda.
Eve Ausmees teeb ettepaneku, et vald telliks Uudo Timmilt ekspertarvamuse, sest tunneb kohalikke olusid.
Lembe Reiman ütleb, et räägime tervest vallast ja et kaasamisest rääkides tuleb kaasata lisaks Väänale ka muud alad.
Kaido Kruusoja ütleb, et asja aluseks võiks olla teemaplaneeringu dokument (üldplaneeringu kihina), mida kõik mõistavad ühte moodi, ja see on töömeetod, kuhu saavad kõik ettepanekuid teha.
Erik Sandla selgitab, et augustis otsustatakse valla uued tegevused järgmiseks neljaks aastaks, siis saaks läbi rääkida, et kas alustatakse uue teemaplaneeringuga ja selleks vajaliku eelarve osas. Jürgen Kusmin ütleb, et RMK ootus on, et tulemusena tekiks kaardikiht, kus on KAH-alad ja sealjuures arusaadavalt lahti kirjutatud, milliste põhimõtete alusel toimub seal metsa majandamine.
 
 
OTSUSTATI:
 
1) RMK peatab Vääna KAH-alade metsatööde planeerimise ja majandamise kuni 2023 aasta lõpuni.
2) Vääna küla riigimetsa 10-aasta majandamise kava koostatakse 2023. aasta lõpuks ning kohalik kogukond on RMK ja valla koostööprotsessi kaasatud.
 
       
 
(allkirjastatuna metsi sind digitaalselt)                                         (allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Kusmin                                                                             Annely Ruusmann
RMK Lääne-Harjumaa metsaülem                                              MTÜ Vääna Selts