Algus kell 16.00 lõpp kell 18.00, Valgevälja mets
VALGEVÄLJA KAASAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL
16. juuni 2021.a nr 3-1.60/489
Juhatas Tanel Ehrpais
Protokollis Tanel Ehrpais
Võtsid osa: Koosolekul osales 12 inimest, osalejate nimekiri on lisas 1
PÄEVAKORD:
Raietest Valgeväljal asuvas riigimetsas kõrgendatud avaliku huviga alal (edaspidi KAH ala).
KUULATI:
Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Ehrpais tutvustas piirkonna riigimetsade seisundit, uuendusraiete tegemise põhimõtteid, raiejärgseid metsauuendustöid ja Valgeväljal kavandatud raieid 2021. aastal. Kohalikud elanikud selgitasid metsaraietega seonduvaid omapoolseid ootusi.
Arutleti, miks peab tegema just lageraiet ja miks ei võiks teha näiteks valik- või aegjärgset raiet. Seepeale vaatasime koos metsas 8 aastat tagasi tehtud aegjärgset raiet. Alal kasvas valdavalt sarapuu ja elujõulist metsauuendust ei olnud tekkinud ja ka mustikas oli raiealalt kadunud tiheda alusmetsa tõttu.
Kohalike inimeste mureks oli ka marjametsade kadumine, kuid arutelu käigus selgitati, et just erivanuselistes metsades on nii liigi- kui ka marjarikkus suurem, kuna nooremates metsades saavad kasvada ka muud metsamarjad peale mustika.
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts tõi puudusena välja, et kas me ei võiks enne raiete läbiviimist lähtuda Soome metsandusministeeriumi säästva metsamajandamise eeskujust, kus metsa kõrvalkasutusest saadav tulu on suurem kui metsa raiest saadav tulu. Küsiti, kas me ei võiks seda Euroopa parima praktika printsiipi järgida ja mõelda sellele, kuidas seda metsamajandamise plaani sisse kirjutada. Siiski jäi arutelu käigus selgusetuks, milline võiks metsa kõrvalkasutusest saadav tulu olla.
Koosolekul viibinud inimeste mureks oli ka, et üle 1 ha lank on liiga suur ja et antud alal võiksid raielangi suurused jääda ligi 1 ha piiresse.
MTÜ Roheline Läänemaa palus, et RMK viiks läbi enne raiet inventuuri ohustatud liikide ja loodusväärtuste kohta raiealadel.
MTÜ Roheline Läänemaa küsis, et kuidas ta saaks ise enda eksperte kaasates selle uuringu ohustatud liikide osas läbi viia. RMK esindajate sõnul on nende ekspertide hinnang piisav ja kui MTÜ soovib inventuuri ise oma kulu ja kirjadega läbi viia, siis RMK- pole selle vastu midagi.
MTÜ Roheline Läänemaa küsis RMKlt vahendeid, et ohustatud liikide ja muid loodusväärtusi hinnata. RMK esindajad selgitasid, et neil selleks raha ei ole ja paluti pöörduda Keskkonnaameti või KIKi poole või finantseerida seda enda vahenditest.
MTÜ Roheline Läänemaa jääb eriarvamusele lageraie ainuvõimalikkuse kohta, KAH alasid peaks majandama valikraietega, sest KAH aladel metsade majandamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalseid, kultuurilisi ja ökoloogilisi aspekte. Valgevälja metsad on Haapsalu inimeste puhke- ja marjametsad ja meie leiame, et neid metsasid peaks majandama valikraietega.
OTSUSTATI:
1. Koosolekul osalejad võtsid teadmiseks, et metsatöödega KAH-alal alustatakse 2021.a teisel poolaastal pärast aktiivse seene- ja marjakorjamise hooaja lõppu.
2. HS043 eraldis 3, HS043 eraldis 7 ja HS043 eraldis 10 olevad langid tehakse väiksemana, kui need esialgselt planeeritud olid. Kokkulepitud raietööde kaardid on antud protokolli lisas 2
3. Esialgselt oli planeeritud HS043 eraldis 7 2,12ha suurusena. Kokkuleppel muudeti see 1,09 ha suuruseks langiks. HS043 eraldis 3 oli planeeritud raie 3,33 ha suurune, kokkuleppel muudeti see 1,13 ha suuruseks. HS043 eraldis 10 oli algselt planeeritud 1,99 ha. suuruse langina, kokkuleppel muudeti see 1,13 ha suuruseks. Kokku vähenes raiete pindala 2,1 ha. võrra.
4. Metsauuendustööd tehakse maapinna mineraliseerimise ja istutusega 2022. aastal.
5. Langile jäetakse peenemate puude korral säilikpuud gruppidena, säilitades gruppides ka alusmetsa.
6. MTÜ Roheline Läänemaa teeb RMK Looduskaitseosakonnale taotluse raiealade loodusväärtuste ja liikide ülevaatamiseks enne raietega alustamist, et vältida loodusväärtuste ja haruldaste liikide kahjustamist.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Ehrpais Helen Rammu
Metsaülem Aselinnapea
VALGEVÄLJA KAASAMISKOOSOLEKU PROTOKOLL
16. juuni 2021.a nr 3-1.60/489
Juhatas Tanel Ehrpais
Protokollis Tanel Ehrpais
Võtsid osa: Koosolekul osales 12 inimest, osalejate nimekiri on lisas 1
PÄEVAKORD:
Raietest Valgeväljal asuvas riigimetsas kõrgendatud avaliku huviga alal (edaspidi KAH ala).
KUULATI:
Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Ehrpais tutvustas piirkonna riigimetsade seisundit, uuendusraiete tegemise põhimõtteid, raiejärgseid metsauuendustöid ja Valgeväljal kavandatud raieid 2021. aastal. Kohalikud elanikud selgitasid metsaraietega seonduvaid omapoolseid ootusi.
Arutleti, miks peab tegema just lageraiet ja miks ei võiks teha näiteks valik- või aegjärgset raiet. Seepeale vaatasime koos metsas 8 aastat tagasi tehtud aegjärgset raiet. Alal kasvas valdavalt sarapuu ja elujõulist metsauuendust ei olnud tekkinud ja ka mustikas oli raiealalt kadunud tiheda alusmetsa tõttu.
Kohalike inimeste mureks oli ka marjametsade kadumine, kuid arutelu käigus selgitati, et just erivanuselistes metsades on nii liigi- kui ka marjarikkus suurem, kuna nooremates metsades saavad kasvada ka muud metsamarjad peale mustika.
Elukeskkonna ja Rahvastikuarengu Selts tõi puudusena välja, et kas me ei võiks enne raiete läbiviimist lähtuda Soome metsandusministeeriumi säästva metsamajandamise eeskujust, kus metsa kõrvalkasutusest saadav tulu on suurem kui metsa raiest saadav tulu. Küsiti, kas me ei võiks seda Euroopa parima praktika printsiipi järgida ja mõelda sellele, kuidas seda metsamajandamise plaani sisse kirjutada. Siiski jäi arutelu käigus selgusetuks, milline võiks metsa kõrvalkasutusest saadav tulu olla.
Koosolekul viibinud inimeste mureks oli ka, et üle 1 ha lank on liiga suur ja et antud alal võiksid raielangi suurused jääda ligi 1 ha piiresse.
MTÜ Roheline Läänemaa palus, et RMK viiks läbi enne raiet inventuuri ohustatud liikide ja loodusväärtuste kohta raiealadel.
MTÜ Roheline Läänemaa küsis, et kuidas ta saaks ise enda eksperte kaasates selle uuringu ohustatud liikide osas läbi viia. RMK esindajate sõnul on nende ekspertide hinnang piisav ja kui MTÜ soovib inventuuri ise oma kulu ja kirjadega läbi viia, siis RMK- pole selle vastu midagi.
MTÜ Roheline Läänemaa küsis RMKlt vahendeid, et ohustatud liikide ja muid loodusväärtusi hinnata. RMK esindajad selgitasid, et neil selleks raha ei ole ja paluti pöörduda Keskkonnaameti või KIKi poole või finantseerida seda enda vahenditest.
MTÜ Roheline Läänemaa jääb eriarvamusele lageraie ainuvõimalikkuse kohta, KAH alasid peaks majandama valikraietega, sest KAH aladel metsade majandamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalseid, kultuurilisi ja ökoloogilisi aspekte. Valgevälja metsad on Haapsalu inimeste puhke- ja marjametsad ja meie leiame, et neid metsasid peaks majandama valikraietega.
OTSUSTATI:
1. Koosolekul osalejad võtsid teadmiseks, et metsatöödega KAH-alal alustatakse 2021.a teisel poolaastal pärast aktiivse seene- ja marjakorjamise hooaja lõppu.
2. HS043 eraldis 3, HS043 eraldis 7 ja HS043 eraldis 10 olevad langid tehakse väiksemana, kui need esialgselt planeeritud olid. Kokkulepitud raietööde kaardid on antud protokolli lisas 2
3. Esialgselt oli planeeritud HS043 eraldis 7 2,12ha suurusena. Kokkuleppel muudeti see 1,09 ha suuruseks langiks. HS043 eraldis 3 oli planeeritud raie 3,33 ha suurune, kokkuleppel muudeti see 1,13 ha suuruseks. HS043 eraldis 10 oli algselt planeeritud 1,99 ha. suuruse langina, kokkuleppel muudeti see 1,13 ha suuruseks. Kokku vähenes raiete pindala 2,1 ha. võrra.
4. Metsauuendustööd tehakse maapinna mineraliseerimise ja istutusega 2022. aastal.
5. Langile jäetakse peenemate puude korral säilikpuud gruppidena, säilitades gruppides ka alusmetsa.
6. MTÜ Roheline Läänemaa teeb RMK Looduskaitseosakonnale taotluse raiealade loodusväärtuste ja liikide ülevaatamiseks enne raietega alustamist, et vältida loodusväärtuste ja haruldaste liikide kahjustamist.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Ehrpais Helen Rammu
Metsaülem Aselinnapea
