Toetatud uurimisprojektid 2022
Kõdusoometsade kuivendussüsteemide rekonstrueerimise mõju eesvoolude veekvaliteedile ja veekaitsemeetmete tõhususe hinnang
Eesti metsades on suur soomuldade ja liigniiskete mineraalmuldade osakaal, mistõttu on metsakasvatuseks ja metsade majandamiseks mulla veerežiimi reguleerimine hädavajalik abinõu. Projekti raames uuritakse, kuidas mõjutavad kuivenduskraavide rekonstrueerimistööd kõdusoometsades veekvaliteeti ning milline veekaitsemeede – settebassein või settebasseini ja puhastuslodu kombinatsioon – on efektiivsem toitainete kinnipidamises ning täidab paremini keskkonnakaitse eesmärke.
Projektijuht: Kuno Kasak
Projekti põhitäitjad: Martin Maddison, Evelyn Uuemaa, Ain Kull, Margit Kõiv-Vainik
Projekti kestvus: 36 kuud
Rahastamise maht: 180 000 eurot
Jääksoode metsastamise mõju ökosüsteemi süsiniku- ja lämmastikubilansile
Süsiniku sidumine ökosüsteemides on tõenäoliselt kõige olulisem vastuabinõu kliima globaalsele soojenemisele. Kõrgeima süsinikusidumisvõimega ökosüsteemid on sood, kusjuures põhja-parasvöötme soodes paikneb üle veerandi maakera mullasüsinikust. Eestis on soostumine looduslik protsess, mistõttu on ka soomuldade osakaal Eesti pinnast lausa 22%. Soode kuivendamisel kuivendatud turbas aga süsinikuühendid lagunevad, süsinik ja toitained muutuvad mullamikroobidele kättesaadavaks ning kantakse ja hingatakse turbast välja. Seetõttu on jääksood CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside allikad. Projekti raames uuritakse jääksoode taastamise võimalusi erinevate veerežiimide ja puuliikidega.
Projektijuht: Ülo Mander
Projekti põhitäitjad: Kaido Soosaar, Ivika Ostonen-Märtin, Mikk Espenberg, Jaan Pärn, Alar Teemusk, Katri Ots, Alisa Krasnova, Reti Ranniku
Projekti kestus: 36 kuu
Rahastamise maht: 250 000 eurot
