Võlurtalve loomaaed
Lõpuks otsustas talv meid tõeliselt talvise ilmaga rõõmustada ja kuigi tugevat pakast pole veel olnud, on lund täiesti piisavalt. Mets on tulvil suusatajaid ja värskes õhus jalutajaid, mis tähendab, et päevasel ajal siin loomi ega linde ei kohta – nad on metsa sügavusse peitunud. Kuid metskitsede, rebaste, jäneste, põtrade, nugiste ja oravate jäljed annavad mõista, et nad on siinsamas, kusagil lähedal, ootavad hämarust, mil suusamägi lõpuks tühjaks jääb ja saabub aktiivse metsloomaelu aeg.
Kuid ei ole sugugi tingimata vajalik oodata õhtut, et näha huvitavaid loomi, ka ei ole tarvis selleks loomaaeda minna: neil päevil jõudsid koos lumega metsa ebatavalised olevused, keda muul aastaajal ei kohta. Tõsi küll, selleks, et neid näha, tuleb oma fantaasia maksimumi peale reguleerida.
Mulle tundus, et metsaloomaia kangelastele ei teeks paha silmade juurde
joonistamine – nii on neid kergem ära tunda.
Ja ärge unustage – jaanuarikuu eelviimasel pühapäeval tähistame ülemaailmset lumepäeva, mille peamine mõte on talispordialade populariseerimine.
Viimastel talvedel pole meie suusasõiduharrastajatel ega sportlastel lumega vedanud, kuid sellel aastal lubab taevane kantselei kaotatu tasa teha ning tähistada lumist tähtpäeva uute saavutustega või siis lihtsalt jalutada mööda valgeid radu, et leida tervist ja head tuju.
Õnnitlen teid valge lume puhul!
