Ajalugu
Sagadi mõisa ajalugu on pikk ja värvikirev. Aja jooksul on siin tegutsenud arvukalt omanikke, kellest igaüks on jätnud oma jälje. Sagadit peetakse Eestimaa kõige mõisalikumaks mõisaks.
1444 – esimesed kirjalikud andmed von Bergi perekonna valduste kohta siinsetel maadel.
1469 – Sagadi mõisa kirjalik esmamainimine. Püha Benedictuse päeval ehk 21. märtsil andis Helmeyt Risebiter, tollal juba haige mees, Sagadi (Saccad) mõisa üle oma vennale Ottole.
1602 – kevadest saati laastas Põhja-Eestit katk. Järgmiseks sügiseks olevat katk Sagadi mõisa inimtühjaks teinud ja Palmse mõisnik hakanud Sagadi põlde, heinamaid ja kalarandu kasutama.
1630 – mõisaomanikuna mainitakse šotlast Jacob MacDuwaldi, Jurgen von den Bergi tütre meest.
1684 – Sagadi mõis panditi Gideon von Fockile, kes selle kolm aastat hiljem lõplikult omandas. Rootsi kindraladjudandist Gideonist saigi Fockide suguvõsa Sagadi liini rajaja.
1735 – kirjeldatakse palkidest ja laudkatusega kaheksa toaga peahoonet, mille kõrgus oli 14 palgikihti (2,8–3 meetrit). Kõrvalhooned olid õlgkatustega ja samuti puidust ning sel ajal üsna vanad ja käest lastud.
1740 – Sagadi tunnistati Fockide pärandusmõisaks. Päranduse jagamise lepinguga sai mõisa koos Tallinnas Toompeal asuva majaga noorim poeg Johan Ernst von Fock, hilisem rüütelkonna peamees ja maanõunik.
1749 – algas Sagadi uue kivist elumaja ehitus ehitusmeister Johan Nicolaus Vogeli juhendamisel. Maja valmis nelja aastaga. See oli ühekorruseline kõrge murdkelpkatusega dekooriküllane ja sümmeetrilise põhiplaaniga hoone – üks väheseid teadaolevaid rokokoostiilis mõisaid Eestis.
1782 – Johan Ernsti surma järel päris Sagadi noorim poeg Gideon Ernst von Fock, kes suurendas mõisa valdusi nii talumaade arvel kui ka ostude teel ligi 5000 hektarini.
1793 – Gideon Ernst von Fock alustas mõisas ümberehitustöid – härrastemaja oli perele ja suurenenud teenijaskonnale kitsaks jäänud ning rokokoodekoori peeti juba vananenuks. Maja ehitati kummaltki tiivalt kümnekonna meetri jagu pikemaks ning kujundati varaklassitsistlikus stiilis. Ruumide maalingutega kaunistamisega oli ametis Flensburgist tulnud maalermeister Johannes Hau. Esimesed vastuvõtud uuendatud hoones võisid toimuda 1795. aasta jaanipäeva paiku.
1827 – peale isa surma jätkas ehitustöid Sagadis Paul Alexander Eduard von Fock (1798–1884), silmapaistvaim Sagadi mõisnik. Ligi 60 aasta jooksul täitis ta rüütelkonna teenistuses mitmesuguseid ametikohti, kaasa arvatud maanõuniku, Tallinna Toomkiriku konvendi eestseisja ja Eestimaa ülemkohtu esimehe ametipost. Enne kõrgetest ametitest taandumist teenis Paul von Fock välja salanõuniku auastme, mis vastas kindralleitnandi omale sõjaväes.
1857 – mõisa keskuses tegi tööd 24 teenijat, seitse toatüdrukut, kolm toapoissi, kolm kutsarit, kokk, aidamees, aednik, kaks tislerit, valvur, karjus, kaks karjanaist, kaks linnu- ja kaks loomatalitajat.
1861–1872 – mõis oli renditud Metsiku mõisa omanikule L. von Uexküllile. Paul Alexander Eduard von Fock ise reisis neil aastatel ringi.
Sagadi 20. sajandi algul.
1894 – Alexander Gideon von Focki ajal ehitati pargipoolse fassaadi ette pseudobarokk-stiilis avar portikusega sammasrõdu koos vitraažakendega.
1919 – Eesti Asutava Kogu poolt vastu võetud Maaseadusega kuulutati mõisnike suurmaavaldused võõrandatuks. Järgnenud maareformi käigus jagati ka enamik Sagadi mõisa maast uusmaasaajaile, jättes mõisa endisele omanikule Ernst von Fockile kasutada ainult mõisasüdame.
1929 – Sagadi algkool kolis härrastemajja. Esialgu kasutas Ernst von Fock sellest veel ühte tiiba, kuid juba aasta pärast kolis ta valitsejamajja ning sealt lõpuks rinnaku alla jäävasse endisesse mõisatööliste elamusse. Kool töötas endises härrastemajas 1973. aastani.
Kooliaeg Sagadis
1939 – puhkes Teine maailmasõda ja juba oktoobris kuulutati välja baltisakslaste ümberasumine Saksamaa okupeeritud Poola aladele. Ka Ernst von Fock korraldas oma vara oksjoni ja lahkus Eestist.
1977 – Sagadi mõisasüda läks Rakvere metsamajandi kätte ja selle direktori Simo Nõmme eestvõttel algasid renoveerimistööd. Korrastamist nõudsid kümned hooned, millest paljud olid selleks ajaks juba varemeis.
1987 – renoveeritud Sagadi mõisahoone avas juunis oma uksed. Selles leidsid endale koha nii metsamuuseum kui ka mõisaaegse mööbli väljapanek. Lõpusirgele oli jõutud ka enamiku kõrvalhoonete korrastamisega.
1996 – metsamuuseum kolis endise karjatalli kohale ehitatud hoonesse, mille teisel korrusel alustasid tegevust hotell ja restoran.
1998 – moodustati Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), mille üksuseks sai ka Sagadi.
1999 – endises mõisa meiereihoones alustas tegevust Sagadi looduskool, esimene omataoline Eestis.
2005 – moodustati RMK Sagadi metsakeskus.
2006 – metsamuuseum kolis endisesse ait-tõllakuuri mõisaõue auringi lääneküljel. Algasid mõisakompleksi vanima säilinud puithoone – riideaida – renoveerimistööd.
Enne restaureerimist
2011 – avati metsamuuseumi püsiekspositsioon „Mets toidab“. Muuseumi aastane külastajate arv ületas esimest korda 30 000 piiri.
2017 – endine viinaköögi jääkelder renoveeriti omalaadseks puhke- ja saunakompleksiks. Viidi lõpule 1990ndatel seiskunud härrastemaja pööningu uuendustööd.
2021 – restaureeriti härrastemaja laemaalingud. Täies mahus kinnitati ja koloreeriti suure saali ning nelja salongi maalingud.
2023 – külastajatele avati täies mahus metsamuuseumi uus püsinäitus „Metsane teekond“.
2022 – uuendati mõisahäärberi fassaad. Maja sai tagasi 1870ndate värvitooni.