Soovitused piirkonna järgi

Võta suund Nõva poole ja naudi uhkeid merevaateid, jalutades Keibu lõkkekohta, kasutades Lepajõe parklat, puhates Peraküla telkimisalal või jättes auto Uuejõe parklasse, et viibida rannal.

Merel võib näha tegutsemas veelinde ja Liivanõmme ning Liivase ranna-Peraküla õpperajal kuulata männimetsas elutsevaid linde.
Eriline linnuvaatluspärl on muidugi Põõsaspea puhkekoht. Põõsaspea juurest läheb arktiliste veelindude rändetee ja siit möödub igal kevadel sadu tuhandeid veelinde (aule, vaeraid, kaure jt). Hea oleks, kui haarad kaasa binokli!

Lisaks linnuvaatlusele pakub Põõsaspeal kevadel silmailu tärkav rohelus ja õige varsti luidetel õitsevad aas-karukellad.

Edasi liikudes tasub kindlasti külastada Silma looduskaitsealal asuvat Saare õpperada koos vaatetornidega. Siin käib vilgas linnuelu madalates lahesoppides ja roostikes. Saare õpperajal võib näha tegutsemas kormoranide kolooniat ja selle ümber liikumas merikotkaid. Veesilmadel tegutsevad erinevad pardiliigid ja toimetavad vesikanad ehk laugud. Roostikust võib kuulda hüübi kumedat häält ja laulmas teisigi põnevaid roolinde.

Sõites läbi Haapsalu Matsalu poole, võta suund Põgari-Sassi erilisele rannaniidule ja rannaalale, mis on eriti sobilik kahlajaliikidele: kiivitajad, tüllid, tildrid – tähelepanelikum linnuvaatleja võib peagi märgata ka eksootilise välimusega naaskelnokka.

Külasta kindlasti ka Puise nina ja Haeska vaatetorni, mis on suurepärased kohad Matsalu imeliste maastike ja kevadise linnuelu nautimiseks.

Kui sõidad natuke edasi ja jõuad Matsalu lahe lõunakaldale, ootavad sind ees vaatetornid ja matkarajad. Rannajõe ja Kloostri vaatetornist avanevad suurepärased vaated luhaniitudele. Näha ja kuulda saab luhale iseloomulikke linnuliike ja hea õnne korral võid märgata ka põtru.

Penijõe vaatetornist avaneb vaade Matsalu laiale rooväljale, roo kohal võib näha tiirutamas roo-loorkulli, kuulda hüüpi ja teisi roolinde.

Penijõe matkarada läbib eriilmelisi maastikke ning pakub nii lindude mitmekesisust kui ka rohelust. Kuna kevadeti on ala liigniiske, pane rajale minnes jalga kummikud!

Keemu vaatetornist saad heita korraga pilgu nii Matsalu siselahele kui ka rannaniitudele ning seal pesitsevatele linnuliikidele. Rändel olevad valgepõsk-lagled ja haned, kes teeäärsetel rohumaadel toituvad, ei jää kindlasti märkamata.

Matsalu mõisa tiigi juures saad jälgida kallastel kasvavate puude otsas toimetavate hallhaigrute igapäevaelu. Koloonias on juba üle 50 pesa ning haigrute omavaheline suhtlus üsnagi häälekas.

Kindlasti soovitame külastada ka Salevere matkarada, mis kevadisel ajal on lihtsalt imeline paik. Laululinnud rõkkavad ja pangal õitsevad kevadlilled. Silmaallikas vuliseb vaikselt ja sipelgad sagivad pesakuhilates. Võta aega, et nautida imelist rahu pangaaluses salumetsas!

Ühele Matsalu ja neljale Nõva matkarajale on valmis saanud ka nutikad matkamängud. Nõva kandis Liivase ranna-Peraküla, Jugapuulaane, Liivanõmme ja Metsanduslikul õpperajal ning Matsalus Penijõe matkarajal. Kutsume sind julgesti nutikalt matkama ja selle abil veelgi rohkem loodust avastama!

Looduses käitu alati vastutustundlikult ning järgi juhiseid ja nõuandeid, et olla tark liikuja!

Otepää looduspark

Lõuna-Eesti eristub oma mitmekesise maastiku ja vahelduva looduse poolest selgelt ülejäänud Eestist. Kaunid kuplid, ürgorud, metsad ja rohked järved ilmestavad maastikku pea igal sammul. Tartust lõuna poole liikudes võta suund Otepää poole. Enne Otepää loodusparki jõudmist põika Pangodi järve äärde, mille mõlemal kaldal asuvad lõkkekohad pikniku pidamiseks ja matkarajad jalutuskäikudeks.

Palumägede matkarajal saad kulgeda läbi eriilmeliste metsakoosluste, kogeda omal nahal rajale jäävaid tõuse ja langusi, imetleda kevadlilledest pikitud rajaääri ja uurida üraskite elu keerdkäike.

Pangodi telkimisala parklast alguse saaval Pikksaare matkarajal saad aga teha mõnusa jalutuskäigu parkmetsas ja tunda uhkust eestlaseks olemise üle Vabadussõja mälestusmärgi juures.

Kes soovib panna end „mägede“ vallutamisel tõsisemalt proovile, seab sammud Otepää looduspargi radadele. Just maikuu ja juuni algus on parim aeg siinsete salu- ja laanemetsade õiteilu märkamiseks ning linnulaulu nautimiseks, lagedatel nõlvadel nurmenukuväljade pildistamiseks või hoopis järvekallastel lainete loksumise kuulatamiseks. Vaatetornidest avaneb vaade metsamerele.

Otepää uhkuseks on maalilise ja käänulise kaldajoone ning järve keskel paikneva viie metsase saarekesega Pühajärv, mida peetakse Eesti kõige kaunimaks järveks. Parim viis selle imelise järve ja lähiümbrusega tutvumiseks on matkata ümber järve kulgeval 14 km pikkusel Pühajärve matkarajal. Matkarada saab alguse Otepää looduskeskuse parklast, kus on olemas ka rada tutvustav infotahvel.

Pühajärve matkarajal puhka jalgu ja kogu inspiratsiooni kunstnik Johannes Uigale pühendatud mälestuspingil, mõtle armsamale Armuallikal, kiiguta jalgu Kiigemäel, kappa Hobusemäele ja pea piknikku Kooliranna lõkkekohas.

Kel aega napib, saab Pühajärve ilu nautida ka lühemal Murrumetsa matkarajal, mis saab alguse Pühajärve SPA ja puhkekeskuse parklast Otepää-Kääriku maantee äärest. Vaheldusrikka taimestiku ja vaadetega matkarada suunab matkaja läbi salumetsa ning järgmisel hetkel juba laanemetsaga palistatud raja. Madalamates ja niiskemates kohtades kasvab rohkelt soostunud metsale iseloomulikke taimi.
Nii Murrumetsa kui ka Pühajärve matkaraja ehe on oma elutee lõpusirgel olev Pühajärve sõjatamm, mille vanuseks loetakse ligi 400 aastat. Oma nime on tamm saanud ajalooliste sündmuste tunnistajana.

Pühajärve ilu on inspireerinud paljusid loomeinimesi. Sündinud on maalid, laulud, luuletused ja ooperid. Oma jälje on Pühajärv jätnud Marie Underi, Artur Adsoni, Friedebert Tuglase, Eduard Vilde, August Gailiti, Johannes Semperi, Henrik Visnapuu, August Alle, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Gustav Ernesaksa jpt kultuuriinimeste loomingule. Mine tea, ehk jätab sinulegi!

Spordientusiastidele sobib hästi Kekkose rada koos selle kõrgeima tipu, Harimäe vaatetorni külastamisega. Ajaloohuvilistel oleks aga paslik üle vaadata piirkonna linnamäed, eesotsas Otepää linnamägi.

Karula rahvuspark

Kaugel suurtest keskustes, metsade ja küngaste keskel asub imeline Karula. Tartu poolt Karulale lähenedes keera Kanepis Tartu-Võru maanteelt kõrvalteele ja sõida Karulasse läbi Urvaste ja Vana-Antsla. Antslast läbi sõites hoia Haabsaare peale. Urvastesse jõudes põika korraks teelt kõrvale ja heida pilk ka Eesti võimsaimale puule – Tamme-Lauri tammele.

Karula rahvuspargi avastamist alusta Ähijärvelt, kus asub rahvuspargi külastuskeskus ja saab alguse mitu matkarada. Juba külastuskeskuse ümbrus väärib vaatamist ja kaldapealne uudistamist. Jaluta Ähijärve äärsel puisniidul, piilu lasterajale jäävatesse pesakastidesse, suundu Suuremäele, puhka jalgu suitsusauna trepil ja naudi õhtupäikeses kauneid vaateid järvele.

Neljakilomeetrine Ähijärve teerada on põgusaks tutvuseks Karula looduse ja ajalooga kindlasti parim valik. Rada kulgeb mööda kunagisi teid heinamaal, Ähijärve kallasrajal, jalgrajal, laudteel, metsa-, hobuse- ja kruusateedel.

Ähijärvelt saavad alguse mööda rahvusparki kulgevad pikemad matkarajad nii jalgsi kui ka jalgrattaga läbimiseks ja läbi Eesti kulgev 812 km pikkune RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee.

Karula rahvuspargi keskusest edasi Saru poole sõites jääb nelja kilomeetri kaugusele Peräjärve metsarada, mis tutvustab peaasjalikult metsakooslusi ja annab ülevaate metsa kasutusviisidest läbi aegade. Ringikujuline ja samuti nelja kilomeetri pikkune Karulale omasel künklikul maastikul kulgev rada juhatab matkaja läbi eri metsatüüpide: laane-, palu-, raba-, nõmme- ja lodumetsa. Eri metsatüüpide rohelus, rõkkav linnulaul ja raja ääri palistavad õied on uudistamist-avastamist väärt!

Rannikumeri, rannaniidud, metsad, rabad ning looduskaunid paigad iseloomustavad Edela- Eestit kõige paremini.
Võttes Pärnust mööda Via Balticat suuna Ikla poole, leiab iga teelolija nii mõnegi toreda koha, kus jalutada ja loodust nautida.

Just selles piirkonnas saab kogeda Edela-Eestile iseloomulikke maastikke: jalutada nõmme- ja palumetsaga kaetud luidetel ja matkata rabas mööda Rannametsa –Tolkuse looduse õpperada, sulistada madalas rannikumeres Krapi või Lemme telkimisala läheduses või uidata linnulaulu saatel männikus, liikuda sealt rannaniidule ja nautida merevaadet Kabli looduse õpperajal. Siinsel Liivi lahe rannikul kohtab alati linde – binokkel on asjakohane kaasa võtta.

Edasi liikudes võta suund Häädemeestelt Kilingi-Nõmme poole, et põigata Laiksaare loodusrajale, mis kulgeb liigirikkas Rannametsa jõe lammimetsas. Rajale jääb mitu purret ja uhkeid puuhiiglasi. Umbes raja keskelt leiab matkasell ühe mõnusa metsaonni, kus hetkeks jalgu puhata.

Kui liikuda läbi Laiksaare küla u 7 kilomeetrit ja pöörata seejärel paremale, leiad end Rae järve matkarajalt ja telkimisalalt. Rahus ja vaikuses saad siin jälgida metsloomade ja -lindude elutegevust, kalastada ja soojemal ajal ka ujuda. Kindlasti on see koht, kust leiab avastamisrõõmu nii fotohuviline kui ka lastega pere. Hea õnne korral võib kohata jäälindu ja silmata kobrastki!

Pärast Rae järve äärset kosutavat jalutuskäiku võta taas suund Kilingi-Nõmme poole, et teha tutvust Kilingi-Nõmme metsarajaga, kus saab rahulikus tempos liikuda ja loodust vaadelda. Kilingi-Nõmme metsamaja õuel saad avatud katusealuses metsaklassis kodust kaasa võetud head ja paremat nosida või grillida.

Võid liikuda ka Läti piiri lähedale, kuhu jääb Eesti üks vanimaid ja paremini uuritud rabasid – Nigula raba – ja muidugi Nigula looduskaitseala. Parim viis selle alaga tutvumiseks on, kui läbid Nigula raba õpperaja, mis algab raba lääneservast Nigula järve lähedalt ja kulgeb mööda lageraba kuni kõige suurema rabasaareni – Salupeaksini. Seal võid näha salumetsa, mis on jäänuk soojast ja niiskest kliimast 5000–6000 aastat tagasi. Vaatetornist avaneb vaade lagerabale ja suure tõenäosusega kohtad mõnd lindu või looma. Võta aega, et puutumata loodusega kohaneda, ja ära lase sookollidel end eksitada!

Kindlasti soovitame suuna võtta ka Pärnust lääne poole, et külastada ühte Eesti ja kogu Euroopa suurimat Nedrema puisniitu. Või miks mitte minna jalutuskäigule rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga maalinna Soontagana telkimisalale. Matkamist väärt on Kolga looduse õpperada oma metsastunud luidete ja vuliseva ojakesega.

Mitmelgi rajal – Kilingi-Nõmme metsarada, Laiksaare loodusrada, Kabli looduse õpperada – on sul võimalus nutikalt matkata, mängides nutimängu!

Toredaid avastusi sulle! Liigu ja käitu looduses targalt!

Soomaa rahvuspark asub keskustest kaugel ja on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas.

Viljandi poolt Soomaale lähenedes põika enne Iia küla teelt paremale ja jaluta Öördi järve õpperajal, mis viib rahvuspargi ainukese järve äärde. Järv on Öördi raba tõeline pärl ja seda eriti päikeseloojangu ajal.

Soomaa rahvuspargi avastamist alusta rahvuspargi külastuskeskusest, mis asub Kõrtsi-Tõramaal, keset Soomaa rahvusparki, kus ümberringi laiuvad sood ja rabad, looklevad jõed, mühisevad lammimetsad ja õilmitsevad puisniidud. Keskuse kõrval asub laagriplats, kus saab grillida, telkida ja mõnusalt aega veeta. Sealt saab alguse ka Koprarada, mille mugav laudtee on osaliselt läbitav ka ratastooli või lapsevankriga. Aktiivsed koprad on tekitanud põnevaid uudistamiskohti külastaja silma rõõmustamiseks. Vaikselt liikudes võib peategelasi ka jõe ääres toimetamas kohata. Mänguhuvilised saavad mängida nutimängu!

Pärnu poolt Soomaale tulles võid alustada matkamist Riisa õpperajal, mis on 4,8 km rabaring ja osaliselt läbitav ka ratastooli ja lapsevankriga. Rabas alustavad kevadel õitsemist omapärased villpead ja teised rabataimed, kevadisele heledale õiteilule vastanduvad sügise kuldsed, pruunid ja punakad varjundid. Riisa õpperajal on võimalik mängida ka nutimängu.

Ingatsi õpperajal saab samuti tutvuda rajaga nutimängu teel. Tõusta mööda Eesti kõrgeimat rabarinnakut üles, ronida vaatetorni, et imetleda maalilist vaadet, ning puhata jalgu laukaäärsetel platvormidel.

Linnusõpradele ja metsahuvilistele on läbimiseks parimad Lemmjõe keelemetsa õpperada ja Kuuraniidu õpperada, mis jäävad Kildu tee äärde. Eri metsatüüpide taimestik ja linnustik on uudistamist ja avastamist väärt.

Geopeitusega tegelejatele on avastamiseks pandud Soomaa territooriumile 11 erinevat lugudega varustatud punkti. Soomaa rahvuspargi aaretega saab tutvuda siin.

Soomaa ootab avastamist!

Tule jaluta eriilmelistel randadel ja imetle merevaateid, põika metsaradadele, luitestikele ja allikasoodesse, naudi sajanditevanuseid pärandkooslusi, võta ette pikem rabaretk või uuri eksootilisi puuliike õdusas dendropargis.

Mere nautimiseks ja lõõgastavaks jalutuskäiguks sobivad Mändjala, Järve ja Tuhkana puhkekoha liivased rannad.

Rannaäärse luitelise maastiku õrna ja harukordse loodusega saad põhjalikumalt tutvuda Mändjala õpperajal. Sealtsamast võid alustada matka mööda maalilist rannikut Keskranna või Järve puhkekohani. Naudi merelt peegelduvaid päikesekiiri, merelindude rõõmuhõiskeid ja otsi metsa alt haruldasi taimi.

Avarust ja looduse stiihiat võid kogeda Harilaiu matkarajal. Lase mere, tuule ja rändlindude hääled endasse, proovi kauni ja karmi loodusega ühte sulanduda! Hea õnne puhul õnnestub merel ehk märgata haruldaste kirjuhahkade vilgast parve või liivaste nõmmede kohal kaitsealuse nõmmelõokese luilutamist. Võibolla püüab kõrv kinni ka kaugemal merel, kuskil Madalikepealse karidel lesivate hüljeste kisa.

Hülgeid võid otsima minna ka mujale Vilsandi rahvuspargi rannikualadele. Võta binokkel kaasa ja sea end sisse Elda telkimisalal. Siit, pisut metsikust ja inimasustusest kaugel rannast avaneb vaade Eestimaa läänepoolseimatele avamere saarekestele. Üks neist, Innarahu, on loodusreservaat, kus asub meie suurim hallhüljeste lesila.

Huvitavaid lugusid Vilsandi rahvuspargi looduse ja ajaloo kohta leiad geopeituse aaretest. Geopeituse Vilsandi rahvuspargi aaretega saad tutvuda siin.

11 km pikkune Abula-Kalasma õpperada kulgeb vaheldusrikkal rannikualal. Siin võid korraga kuulata kahte võimsat kohinat: ühe kõrvaga metsa- ning teisega merekohinat. Leia Abula panga alt kiviklibust mõni kena fossiil, imetle loomännikus ja kliburannas kasvavaid kõverikke mände, lageloo üllatavat taimestikku, rannikujärvede kirevat linnuelu ja kevade arenedes raja ääres õitsevaid orhideesid. Jalgu puhata või piknikku pidada saad raja äärde jäävatel Kalasma ja Karjääri telkimisalal.

Retke metsaradadel soovitame ette võtta ka Saaremaa kõrgustikel – Viidumäe või Viieristi looduskaitsealal.
Valluta Sõrve sääre kõrgeimad tipud Viieristi õpperajal. Uuri, millal õitseb luuderohi ja milliste taimedega oskasid ammustel aegadel haigeid ravitseda Sõrve võimsad nõiad ehk völud.

Viidumäel võid metsavaikusesse sukelduda Viidumäe ja Allikasoo õpperadadel. Allikasoos õnnestub ehk näha graatsiliste sookurgede pulmatantsu ja leida putuktoidulisi taimi võipätakaid. Metsikule looduskaitsealale ja selge ilmaga kogu Lääne-Saaremaale avaneb kaunis vaade saare kõrgeimasse kohta rajatud Rauna vaatetornist. Hunnitud vaated avanevad siit päikeseloojangul, kui plinkima hakkavad rannikut palistavad tuletornid.

Lume sulamise ja suurte vihmade ajal mine tutvu karstiga Kalja õpperajal. Võib juhtuda, et ühel päeval on kogu metsaalune nagu suur järv, järgmisel on aga vesi kadunud maa-alustesse voolusängidesse ja järvest on järgi jäänud ähvardavalt lurisevad ja lõrisevad karstilehtrid ehk kurisuud.

Kuressaarest vaid põgusa jalutuskäigu kaugusel asub kaunis tammik – kohalike seas hinnatud parkmets. Loode tammiku õpperajal saab igaüks aimu, milline oli Saaremaa maastik mõni sajand tagasi: õpperada kulgeb läbi hooldatavate pärandkoosluste. Varu pisut aega ja jaluta liigirohkusest kireval puisniidul, loopealsel või rannaniidul. Rannikule, lahesoppidele ja Kuressaare linnale avaneb kaunis vaade Loodenina vaatetornist.

Päikesetõusu ajal Koigi raba matkarajale jõudes võid kogeda meeliülendavat looduse ärkamist. Tetrede kudrutamist, sookurgede kruugutamist, järvede uduloori taga laululuikede jutuvada, ehmunud partide tiivaplaginat hoiatava prääksumise saatel. Võib juhtuda, et vesikupu risoomidega maiustav põder ei ole sind märganud…

Kindlasti põika sisse Mihkel Ranna dendraariumisse! Õdusas aias saad jalutada romantilisel alleel, imetleda ebatavalisi puid-põõsaid ja imestada, kui suure töö tegi ära selle salapärase aia rajamiseks üks lihtne külasepp.

Või soovid kogeda metsa salapära hoopis öösel? Võta kaasa piisav varustus ja jää ööbima Sopi või Ninanuki metsaonni.

Saaremaa ootab avastamist!

Kui valid sihtkohta, kus puhata või niisama ringi uidata, siis Hiiumaa on üks avastamist väärt saar. Sa tuled siia ja oledki päriselt! Kui jõuad hilistel õhtutundidel või tunned, et pole veel valmis mandrile tagasi liikuma, siis Sarve telkimisala on just õige koht reisi alustada või lõpetada. Sarve poolsaare loopealsed on justkui mosaiik oma õrna taimestikuga, mis kasvavad peaaegu olematul mullakihil ja pakuvad küllaldaselt silmailu.

Edasi Kärdla poole liikudes jääb peateest pisut kõrvale Kallaste panga puhkekoht, kus saad uudistada 400 m pikkust ja kuni 10 m kõrgust lubjakivi paljandit.

Matkahuvilisele pakub toredaid looduselamusi Kärdla matkarada erinevate metsakooslustega, kus soolapikestelt uhkab ninna sookailu lõhna ja nõmmemetsa all peitub pehmet ja õrna karukolda.

Kui kuumal suvepäeval tekib soov ennast veidi merevees jahutada, siis Kärdlast Kõrgessaare suunal liikudes tuleks keerata 5 km pärast paremale Lehtma poole, kus ootavad Tõrvanina telkimisala ja rand.

Orhideesõber leiab kümme erinevat käpaliseliiki Kõrgessaare orhideede õpperajalt. Need kaitsealused taimeliigid on keerulise eluviisiga ja enamik haruldased.

Rannapuhkuse nautijate paradiis on Kõpu poolsaar oma telkimisaladega. Luidja, Palli, Mägipe, Kaleste ja Hirmuste telkimisala on kõik omanäolised ja nii mõnegi juures on ka väike õpperada.

Jugapuid, jääajajärgseid rannaastanguid ja allikaid võib kohata Neljateeristi õpperajal. Hiiumaal on kokku neli silmaallikat, üks tuntuim neist – Külmaallikas – jääb õpperaja vahetusse lähedusse.

Kalana poole liikudes tasub külastada Ristna külastuskeskust. Endises metsavahikohas pakutakse uudistajatele näitusi, loodusprogramme, nutimänge, meisterdamist ja nuputamist. Näitusel „Mere kaubamaja“ saab selge ülevaate prügitemaatikast.

Lõuna-Hiiumaale jäävad toredad eriilmelised õpperajad: Vanajõe oru õpperada, Tihu õpperada ning Orjaku õpperada. Tihu kandist edasi sõites võib muidugi mõelda, kas ehk Sõru sadama kaudu ka naabersaart Saaremaad vaatama põigata.

Kassari maalilistest kadakatest ei saa kuidagi mööda sõita, võta hetk ja peatu Sääretirbi telkimisalal, kus merevesi on tavapäraselt teistest randadest soojem. Tagasi Heltermaa suunal on ring saarele peale saanud.

Kord küsinud mandrimees Heltermaal hiidlase käest: „Kuhu see tee ka läheb?“ „Ma ole eluaeg sii eland, äi see lähe kuskile, tee ikka oma koha pääl,“ vastanud hiidlane. „No ütle siis, kuhu see tee viib?“ oli mandrimees visa. – „Äi see vii kuskile, ise pead ikke minema.“ – „Kuhu seda mööda siis minna saab?“ – „Mo pärast mine või Söru otsast mere, kui tahad!“ käratas hiidlane viimaks.

Humoorikaid ja loodusküllaseid elamusi Hiiumaal!

Tule ja avasta Eesti vanima ja suurima rahvuspargi, Lahemaa rahvuspargi radu! Vähem kui tunnisõidu kaugusel Tallinnast leiad koos nii palju erinevaid maastikke ja huviväärsusi nagu ei kusagil mujal Eesti looduses.

Lahtede ja poolsaarte maa – kaunid merevaated ja kivised rannad
Lahemaale nime andnud neli suurt poolsaart koos nende vahel asuvate lahtedega on nagu loodud selleks, et põhjarannikut avastada. Pärispea poolsaare läänerannikut mööda sõites vahelduvad kaunid merevaated nõukaaegsete militaarrajatiste varemetega. Poolsaare tipus tasub peatuda Purekkari telkimisalal. Seal on jalutuskäigu kaugusel Eesti mandriosa põhjapoolseim punkt – Purekkari neeme kivine tipp koos Purekkari rändrahnuga. Kevadel näeb siin rändlindude parvesid puhkamas ja toitumas ning ülelennul. Ka jäänukjärved Maalaht ja Ulglaht Pärispea idarannikul on rändavate veelindude ühed parimad puhke- ja toitumispaigad Lahemaal. Vaatetornid on Tsitres, Majakivi-Pikanõmme õpperajal, Viru raba õpperajal ning Pärispea poolsaarel Eru lahe ääres. Lisaks arvukatele veelindudele pesitseb Lahemaal suur hulk metsalinde, kevadel aga näeb põldudel söömas sookure- ja haneparvesid.

Maastikud paekalda all ja peal
Läbi terve Lahemaa ulatub Balti klint ehk paekallas, mis pole siin küll nii järsuseinaline paljand kui Ontikal, kuid on kohati kõrgemgi. Tuntuimad Põhja-Eesti paekalda kõrgeimad kohad Lahemaal on Tsitre (45 m), Muuksi (47 m) ning setete alla mattunud kõrgeim punkt (68 m) Sagadi-Vihula tee ääres. Hästi on paekallas näha jõgede orgudes Nõmmeveskil, Joaveskil ja Vasaristil. Tallinna poolt mööda Kuusalu-Leesi teed tulles tasub alustada enne Muuksit paremal pool teed asuvate Hundikangrute juurest – see on Eesti suurim kivikirstkalmete rühm varasest rauaajast. Ümber kalmete on kadastik, kus eriti mais ja juunis loopealse taimekooslus kirendab kevadlilledest. Pikemalt tasub peatuda Tsitre telkimisalal ja käia kevadiselt lopsakal Tsitre puude rajal. Siit saab jalutada Muuksi linnamäele, kus klindijärsaku harjalt avaneb 47 m kõrguselt vaade Kolga lahele. Siin on ka Põhjatähe mälestusmärk ja saab uudistada loopealse ehk alvari haruldast taimekooslust.

Rändrahnude ja kivikülvide kuningriik
Lahemaa on rändkividerikkaim paik kogu Põhja-Euroopa jäätumisalal. Mandrijääga Soomest ja Rootsist siia kandunud kive leidub igas suuruses – rannaäärsetest lainete veeretatud munakatest metsadesse peitunud hiidrahnudeni. Kivihuvilistele leidub palju põnevat igal Lahemaa loodusrajal.

Altja loodus- ja kultuurilooline rada peidab endas isegi „kivimuuseumi“ – neeme rannas on numbritega tähistatud kivid, mille kohta võib infotahvlilt üht-teist lugeda. Pisut vähem tuntud on Altja-Võsu tee äärest algav Ojakivi rada, mis viib läbi metsade kuue meetri kõrguse hiidrahnu juurde. Ka Majakivi-Pikanõmme loodusrajal, Oandu pärandkultuuri rajal ja Käsmu matkarajal on suuri rändrahne ja infot nende kohta.

Metsad ja rannad peidavad lugusid möödunud aegadest
Lahemaal on loodus põimunud kultuurmaastikuga, moodustades koos väärtusliku terviku. Siin võib kõikjal kohata mineviku jälgi. Sagadi-Oandu metsajuttude rajal saab lugeda või ruutkoodide abil kuulata rahvajutte ja pärimusi, Oandu pärandkultuurirajal saab leida pärandkultuuri jälgi.

Retked laaneteedel ja sooradadel
Lahemaa metsad on kogu Läänemere piirkonna üks väärtuslikemaid metsakaitsealasid. Oandu loodusmetsarajal saab näha tõeliselt põlismetsailmelist vana loodusmetsa. Lahemaa lääneosas on metsaretkeks parim Majakivi-Pikanõmme loodusõpperada, sellel rajal on aga lisaks eriilmelistele metsadele ja Majakivi hiidrahnule terve komplekt erinevaid soid alates vesisest madalsoost ja lõpetades Aabla rabaga, mille ääres seisab luiteharjal vaatetorn. Lahemaa sood on huvitavad selle poolest, et Ida- ja Lääne-Eesti soode piiril asudes saavad siin kokku mõlemale omased taimeliigid. Rabataimestikku võib näha ka Viru raba õpperajal.