Marjad

Jõhvikad
Jõhvikad kasvavad rabades, rabastuvates metsades, siirde- ja madalsoodes.
Marjad valmivad septembri keskpaigas. Marjaaeg kestab oktoobrini. Parim aeg jõhvikate korjamiseks on pärast esimesi öökülmi, sest siis on marjad kasulike ainete poolest kõige rikkamad.
Juba ammustest aegadest saadik on jõhvikat rahvameditsiinis kasutatud palavikulangetaja ja janukustutajana. Vitamiine selles marjas märkimisväärselt pole, küll aga on jõhvikas rikas mineraalainete poolest. Suur bensoehappe sisaldus aitab marjadel püsida kevadeni söödavana nii looduses kui kodus hoiustatuna vee all, näiteks veega täidetud purgis.
Sügisestes marjades on rohkem pektiinainet, parimad moosimarjad on heleda põsega. Kevadised marjad on aga sügisestest magusamad. Vanarahvas pidas kevadist marja väärtuslikumaks, aga see ei püsi kaua ja sobib kohe põske pistmiseks. Enamasti on linnud-loomad kevadeks rabamätastel ka puhta töö teinud ja jõhvikaid metsas väga vähe.
Metsmaasikad
Metsmaasikad on väga tavalised taimed nii metsas kui ka põllupeenral ja teeveeres. Parimad kasvukohad on aga raiesmikud, lagendikud ja metsaservad, kus ta soodsates valgustingimustes rikkalikult saaki annab. Maasikat ei leia ainult päris liiva seest ja soost.
Maasikataim õitseb maikuus. Esimesed marjad valmivad umbes kuu aja pärast, tavaliselt jaanipäevaks.
Värskete metsmaasikate lõhn ja maik on üks tõeline ja kordumatu suveelamus. Metsmaasika lehti ja õisi võib kuivatada ning kasutada teejoogi valmistamiseks. Marjad sobivad hästi ka külmutamiseks. Neid sobib kuivatada ja kasutada teesegudes või rosinate asemel. Tervistavad marjad aitavad kehvveresuse, vererõhuhäirete ja palju muu puhul organismi jälle tasakaalu viia.


Metsvaarikad
Metsvaarikad kasvavad hõredates metsades ja raiesmikel, lagendikel, metsateede ja kuivenduskraavide servadel ehk seal, kus on piisavalt päikesevalgust. Parimaiks vaarikapaikadeks peetakse kolmanda ja neljanda aasta raielanke.
Vaarikas on kaheaastane taim, mille vartel kasvavad esimesel aastal vaid lehed. Vaarika lehtedest ja vartest keedetud tee on tervistava toimega. Juuni ja juuli on vaarikalehtede korjamiseks hea aeg. Paremini sobivad esimese aasta vartelt korjatud lehed.
Viljad valmivad juulis-augustis. Kõige kasulikumad on värsked marjad, kuid head omadused säilivad ka sügavkülmutatuna.
Murakad
Murakad kasvavad rabaservadel, soometsades ja puisrabades. Murakale tasub minna juulis ja augusti esimesel poolel.
Viljad on alguses punakad ja kõvad, valmides muutuvad mesikollaseks. Selle marja ainukeseks puuduseks on suured kõvad seemned, kõik muu – värvus, aroom ja maitse on ülihead. Murakate korjamine nõuab samuti aega ja kannatlikkust, sest marjad tuleb korjata ükshaaval. Iga vars kannab vaid üht marja.
Mõnikord on aga murakalehti paksult täis plats täiesti marjavaba. See tuleb sellest, et vähemalt pooled taimedest on isastaimed ega vilju kunagi. Murakad on väga suure C vitamiini sisaldusega.
Rabamurakat võib säilitada külmas kohas ja omas mahlas, säilib sama hästi kui pohlad või jõhvikad. Marjadest keedetud mesikollane moos viib keele alla. Nutikas perenaine ei viska iial ära murakate puhastamisest järele jäänud nuttisid, vaid kuivatab need talvise tee jaoks. Tee aitab külmetuse ja köha puhul, aga selle aroom ja maitse toovad silme ette suvise raba ja metsa.


Mustikad
Mustikad armastavad happelist mulda ja seega tasub neid otsida vaid okas- ja segametsadest. Magusamad marjad valmivad kuivemates ja päikeseküllastes palumännikutes, vesisemad ja suuremad rabaservades ja kuusikutes.
Marjad saavad küpseks juulis-augustis. Mustikas on magus, kuid kalorivaene mari. Mustikad sisaldavad rohkem haiguste vastu võitlemiseks vajaminevaid antioksüdante kui enamus juur- ja puuvilju.
Mustikast sobib tarvitada muidki osi peale marjade. Lehtedest võib keeta tervislikku teed, aga maikuus mustikate õitseajal metsas jalutades võib saada hapukasmagusa maitseelamuse nende roosat pallikest meenutavatest õitest.
Pohlad
Pohlad kasvavad kuivades hõredates palu- ja nõmmemetsades, ka rabaservadel. Kui hilissuve jahedad tuulehood asuvad metsade latvu sasima, jõuab pohlade hooaeg haripunkti. Metsaalused on kohati lausa punase vaibaga kaetud.
Marjad sisaldavad bensoehapet, mis aitab neil hästi säilida. Vaatamata hapule maitsele on pohlades rohkesti suhkrut, maksimaalselt kuni 10–12%. Marjade hapu maitse tuleneb erinevatest orgaanilistest hapetest. Pohlad on asendamatuks abimeheks erinevate tervisevaevuste puhul.


Põldmarjad
Põldmarjad ehk põldmurakad kasvavad lubjarikastel muldadel metsaservades, lagendike ja teede servades, lookadastikes ja kiviaunades. Lõuna- Eestis neid ei leidu.
Tegemist on okkalise põõsastaimega, mille noored võrsed mõnikord ronitaime sarnaselt pikaks kasvavad ja lausa maapinnale vajuvad.
Viljad on peaaegu mustad, sinikashalli vahakirmega ning valmivad augustis või isegi septembris. Väga väärtuslik ja tervislik mari säilib hästi isegi vesihoidisena. Sobib ka teistele hoidistele kaunist värvi andma.
Sinikad
Sinikad on soostunud metsa ja rabaelanikud, kasvades üksnes turbamullal. Sinikad valmivad juulis ja augustis.
See mari on hea vitamiini- ja mineraalainete allikas. Ta ei sisalda kahjulikke aineid, nagu tihti arvatakse. Rahvasuus on teda kutsutud joovikaks ehk hullukstegevaks marjaks, aga päikeselisel päeval sinikal käies võib peavalu ja pöörituse saada hoopis sookailuaurudest, mille vahel sinikapõõsad kasvavad. Sinikaid kasutatakse vererõhuhäirete vastu.
