Looduskaitsetööd

Vastutame kõigi riigimaal tehtavate looduskaitsetööde eest. Selleks et Eesti elurikkust hoida ja suurendada,

Elupaikade taastamine

Üksnes kaitsealade loomisest sageli ei piisa, et kaitsta haruldasi ja ohustatud liike. Vaja on taastada nende elupaiku. Enamasti on haruldaste ja ohustatud liikide elupaigad muutunud neile ebasobivaks inimtegevuse mõjul, harvadel juhtudel ka inimtegevuse lõppemise tõttu (nt kui niite enam ei hooldata).

Eesti suurima looduskaitsetööde tegijana keskendume soode ja soometsade, pärandniitude ning jõgede-järvede tervendamisele.

Sood ja soometsad

Soode taastamine moodustab pindala mõttes kõige suurema osa meie looduskaitsetöödest. Tänaseks oleme taastanud ligikaudu 22 000 hektarit märgalasid, mille hulgas on nii lagesoid, soometsi kui ka 2500 hektarit endisi turbakaevandusalasid.

Soode taastamine on tähtis, kuna need on elupaigaks paljudele ohustatud liikidele. Sood koosnevad 90% ulatuses veest. Nad aitavad stabiliseerida kogu maastiku vee- ja aineringet: säilitavad puhast vett, aitavad võidelda üleujutuste ning põuaga. Soodes on talletunud rohkem süsinikku kui üheski teises maismaa ökosüsteemis.

Küll aga ei seo süsinikku jääksood ehk korrastamata turbakaevandusalad. Nendel aladel lendub aastatuhandete jooksul seotud süsinik tagasi atmosfääri, kiirendades nii kliima soojenemist. Samuti on sellised alad väga tuleohtlikud ja elustikuvaesed. Endiste turbakaevandusalade kujundamisel taas elurikasteks süsinikku siduvateks märgaladeks on suur positiivne keskkonnamõju. Soode taastamisel teeme koostööd ülikoolide ja vabaühendustega.

Soode taastamise puhul on kõige tähtsam tõsta veetase maapinna lähedale. Selleks tuleb sulgeda kunagi rajatud kuivenduskraavid. Kõrgem veetase käivitab sooökosüsteemidele omased soostumisprotsessid, mille peamised tunnused on turbasammalde levik ja turba ladestumine.

Pärandniidud

Pärandniidud on Eesti maastikupildile iseloomulikud alad, mida on pikalt kasutatud karja- ja heinamaana. Liigirikkuse säilimiseks neil aladel on vajalik mõõdukas inimtegevus. Seetõttu anname RMK maadel asuvad pärandniidud hooldada ettevõtetele ja eraisikutele. Rendile antud aladel saab karjatada loomi või teha heina. Pärandniidud on vabad taimekaitsevahenditest ja väetistest, seega on sealt tulev toit puhas.

RMK maadel leidub pärandniite ehk poollooduslikke kooslusi 33 400 hektaril. Hooldusrendile oleme neist andnud ligi 80%. Meie partneriteks on ligi 400 füüsilist või juriidilist isikut.

Alade hoolduskõlbulikuks muutmiseks oleme aastate jooksul taastanud 4600 hektarit pärandniite – selleks on olnud vaja võtta neil aladel maha puid, freesida kände ja mättaid. Oleme rajanud ka üle 380 taristuobjekti (ligipääsuteed, truubid, ülepääsud), mis on võimaldanud alade hooldamiseks vajalikku ligipääsu.

Loe pärandniitude rentimise võimalustest täpsemalt siit.

Veekogude seisundi tervendamine

Vooluveekogude seisundi tervendamine ja kalade rändeteede avamine lisandus RMK ülesannete hulka 2020. aastal. Eelkõige oleme keskendunud lõheliste jõgedelt erinevate rändetakistuste eemaldamisele ja kudealade taastamisele.

Tööd on selles valdkonnas palju, kuna Eesti jõed on ulatuslikult mõjutatud viimase paarisaja aasta jooksul rajatud maaparandusobjektidest ja paisudest. Meie jõgedel on teadaolevalt ligikaudu 1000 paisu, mis takistavad elustiku levikut, põhjustavad setteprobleeme ja muudavad vee füüsikalis-keemilised omadused elustikule sobimatuks.

Praeguseks oleme muutnud Eesti jõgede seisundit paremaks rohkem kui 150 km ulatuses. Likvideerime rändetõkkeid ja rajame koelmuid nii riigimaal kui ka eramaadel.

Kui sinu maal on pais või paisuvaremed ja soovid need asendada loodusliku jõesängiga, pöördu julgelt meie poole. Võta ühendust ka siis, kui soovid saada nõu, kuidas oma kinnistul veekogu seisundit parandada.

Võta ühendust:

Sander Sandberg
vee-ökoloogide juht, looduskaitseosakond
sander.sandberg@rmk.ee, tel 5399 9832

Liigikaitsetööd

Peale elupaikade taastamise teeme üle Eesti ka spetsiifilisi töid konkreetsete liikide elutingimuste parandamiseks. Näiteks

  • raiume võsa kaitsealuste orhideede jt kaitsealuste taimede kasvukohtades
  • muudame ebapärlikarbi kodujõe sängi looduslikumaks
  • rajame kahepaiksete (kõre, vesilik, mudakonn) kudetingimuste parandamiseks madalaid väikeveekogusid
  • taastame lõheliste sigimisvõimaluste suurendamiseks jõgedes koelmuid
  • loome lendoravatele laiade elektriliinikoridoride alla liikumiskoridoride
  • sulgeme metsistele olulistes soostuvates ja soometsades kraave
  • kujundame liivikuid ja luitemaastikke kivisisaliku ja kõre sigimispaikades, võttes vajaduse korral maha puid ja tekitades lahtist liivapinnast
  • eemaldame niidurüdi ja teiste kahlajate elutingimuste parandamiseks rannaniitudelt puid
  • piirame valitud jõekallastel võsa, et parandada must-toonekure toitumistingimusi
  • hoiame liblikatele ja võtmeheintele olulised metsasihid avatuna

Loe ka:

Vee-elustiku taastamine

Tegeleme Lääne-Virumaal asuvas RMK Põlula kalakasvatuskeskuses vee-elustiku taastamisega. Kasvatame ja asustame Eesti jõgedesse Läänemere tuura, lõhe ja siia noorkalu.

Turgutame ka hävimisohus oleva Eesti ainsa ebapärlikarbi asurkonda. Teadaolevalt leidub seda kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuuluvat selgrootut loomaliiki praegu vaid ühes Eesti jões.

Põlulas kasvatatud kalad on suures osas märgistatud. Sestap palume kaluritel püüki sattunud märgistega kaladest meile teada anda! See info võimaldab meil koos teadlastega uurida kalade ellujäämust ja kasvukiirust, rändeteid ning hinnata kalavarude seisundit.

Teata kalamärgisest!

Põlula kalakasvatuskeskuse tegemiste kohta uuri lisa siit.

Muud looduskaitsetööd

Hoiame korras RMK maadel asuvat 13 parki: Oru park, Keila-Joa mõisa park, Suuremõisa mõisa park, Vaemla mõisa park, Vana-Vigala Hirvepark, Uue-Saaluse park, Jäärja mõisa park, Tori pastoraadi park, Brafmanni park, Voka mõisa park, Käru mõisa park, Uuemõisa tammed ja Rava tammik.

Hoiame parkides vaated avatuna, niidame, raiume võsa ja võtame vajaduse korral maha külastajate jaoks ohtlikuks muutuvaid puid.

Hooldame ka oma maal asuvaid kaitsealuseid üksikobjekte (puud, allikad, rahnud jm) ning tähistame Eesti kaitsealade välispiire.