Õueala
Sagadi mõis on ümbritsetud võimsate põlispuudega, mis pakuvad mõnusat varju nii päeval kui õhtutundidel. Pargiala seob mõisalikuks tervikuks tiik, silmailu ja avastamist pakuvad mõisaaed, triiphoone ja tegelusala.
Park
Sagadi mõisa vanim pargiosa rajati 17. sajandil, millest 18. sajandi keskel kujundati väike barokkstiilis aed-park. Selle eestvedaja oli parun Johan Ernst von Focki abikaasa, suure loodusesõbra ja iluarmastajana tuntud krahvinna Marta Eleonora von Manteuffel. Peahoone ette rajati esiväljak ja rikkalik iluaed ning peahoone taha tiik. Endist barokkstiilis parki meenutavad siiani vanad võimsad tammed tiigi kaldal
1795. aastal muudeti barokkaed ümber vabakujunduslikuks Inglise pargiks. Peahoone ette istutati pärnad ning hekk, tagaküljel süvendati tiiki. Viimased mõisaaegsed ümberkorraldused pargis tehti aastal 1894, mil rajati suurepärane puuliigirikas pargiansambel, mis idaküljel läks üle looduslikuks parkmetsaks. Sinna rajati keerukas teedevõrk koos paljude paviljonide ja sildadega.
Mõisaaja lõppedes pargi hooldamisest loobuti. Alles 1979. aastal valmis pargi rekonstrueerimisplaan, mis põhiosas viidi ellu 1987. aastaks, kui taastati idaküljel asuv viljapuuaed.



Mõisaaed
Mõisakompleksi idaküljel, kaitsvate kivimüüride vahel paiknevas viljapuuaias kasvab üle 150 õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuu. Oma restorani tarbeks kasvatab mõis ürte ja söödavate õitega taimi.
Silmailu pakuvad lillepeenrad, millest igaühel on eri tooni õied. Aias kasvavaid lilli kasutatakse mõisahäärberi ja teiste esindusruumide kaunistamiseks. Peenardesse on taimede juurde lisatud sildid nende liiginimega eesti ja ladina keeles.
Sagadi mõisa roosiaed oli ümbruskonnas kuulus juba sada aastat tagasi. Nüüdki on kogu mõisakompleksi rajatud hulgaliselt roosipeenraid ning suveperioodiks tuuakse õuele pottides tüviroose – sortide arv ulatub pea sajani!
Lisaks taimede ja lilleilu nautimisele pakub Sagadi mõisa park erinevaid istumis- ja puhkealasid, kus külastajad saavad lõõgastuda, raamatut lugeda või lihtsalt värskes õhus viibida ja kaunist ümbrust nautida.



Dendropark
1985. aastal ajati mõisakompleksi lääneküljele 5,1 hektari suurune dendropark. Võõrpuu- ja põõsaliigid on dendroparki istutatud perekondade kaupa. Kõik liigid on tähistatud nimetustega ja huvilistele on abiks infostendid. Kokku on dendroparki istutatud üle 120 liigi.
Triiphoone
Triiphoone oli Sagadis olemas juba 18. sajandi algul. Praegune talveaed kompleksi idaküljel valmis 1861. aastal. Sagadi mõisa talveaed on kujundatud liigirikka Hiina ja Jaapani päritolu taimestikuga, rõhutamaks kuulsaima Sagadi paruni Paul Aleksander von Focki sidemeid nende maadega. Taimestikuga harmoneeruvalt on jaapani stiilis ka talveaia mööbel. Sarnaselt mõisaajaga on triiphoone taimede ettekasvatamise koht, siin koguvad talviti jaksu suvelilled ning kasvavad lõunamaised viljapuud.



Tegelusala
Mõisaaias asuval tegelusalal jagub tegevust nii väikestele kui ka suurtele.
Väliköök ja liivakast on põnev koht lastele, kus nad saavad proovile panna oma käteosavuse ja loovuse. Saab ka kiikuda.
Välitreeningala sobib kasutamiseks igas eas. Harjutuste sooritamisel on stendidel abiks rebane ja jänes, kes soovitavad erinevaid jõu- ja venitusharjutusi.
Putukahotell pakub elupaika paljudele putukaliikidele ning tutvustab putukate olulisust ökosüsteemis. Siin võib lähedalt jälgida näiteks mesilaste, kimalaste, liblikaliste ja mardikaliste tegemisi.


