Seened

Kaseriisikad

Kaseriisikas

Kaseriisikas on roosaka või roosakas-pruunika kübaraga söögiseen. Kaseriisikas kasvab juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.

Kasutamine
Värskelt on kaseriisikas mürgine ja väga kibe. Kaseriisikas vajab leotamist ning kupatamist, pärast seda on ta maitsev söögiseen. Kupatatult saab kaseriisikat kasutada paljudes seenteroogades, eriti pikantsetest salatites ja liharoogades.

Säilitamine
Kaseriisikas on hea seen hoidistamiseks. Teda võib soolata, hapendada, teha talveks salateid. Noored seened on eriti maitsvad ja nägusad marineeritult.

Kevad-võluheinik

Kevad-võluheinik on maikuine üllataja. Jahulõhnaline seen kasvab rohtunud paikades, niitudel, heinamaadel ja lookadastikes. Võluheiniku nimi on tuletatud tema kummalisest kasvamisstiilist – tihti moodustab seenegrupp „nõiaringe”. Suve poole võib heleda heiniku tema mürgiste sugulastega segi ajada, kahtluse korral tasub kindlasti uurida seenemäärajat.

Kasutamine
Kevad-võluheinik on kahtlemata meie metsade kõige maitsvam ja väärtuslikum kevadel korjatav söögiseen. Sobib suppi ja praetuna lisandina liharoogade juurde.

Säilitamine
Maitsev kõikvõimalikul viisil sisse tehtuna.

Kevad-võluheinikud
Kitsemampel

Kitsemampel

Kasvab augustis-septembris hõredates männikutes, rabastutavates metsades, tihti massiliselt. Seeneliha on valge, maheda maitsega. Tegemist on väga hea söögiseenega, mida pole vaja kupatada.

Kasutamine
Kitsemamplit saab värskelt kasutada suppides, kastmetes, küpsetistes.

Säilitamine
Seent võib praadida ja panna sügavkülma. Väikesi kübaranuppe marineeritakse. Eriti maitsev on kitsemampel hapendatult.

Kukeseen

Kukeseen kasvab igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsas. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti.

Kuldkollane harilik kukeseen on tuntud igale seenesõbrale, seda on hea ja ohutu korjata. Vähemtuntud sugulased kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen ilmuvad metsa küll veidi hiljem augustis, aga rõõmustavad seenesõbra südant tihti rohke saagiga veel kuni novembrini.

Kasutamine
Värskelt on seent parim kasutada praetult, eriti võiga. Kasutatakse kõikides seeneroogades: suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades ja küpsetistes. Keedetult ja kupatatult muutub veidi vintskeks.

Säilitamine
Praetult saab kuseseent säilitada sügavkülmas. Sobib marineerimiseks, segaseenena soolamiseks ja hapendamiseks. Kuivatatult muutub veidi vintskeks.

Kukeseened
Kuuseriisikad

Kuuseriisikas

Kuuseriisikas on väärtuslik söögiseen, mida ei ole vaja kupatada, sest tema piimamahl ei ole kibe. Kuuseriisikal on meeldiv lõhn ja maitse. Nagu nimigi ütleb, tasub kuuseriisikaid otsida kuusikutest. Parimad kuuseriisikakohad peituvad kuusenoorendikes. Männikutes tasub olla siiski tähelepanelik – seal võid kohata kuuseriisikaga väga sarnast porgandiriisikat, mis on vaat et maitsvamgi, veidi tugevama viljalihaga ning sobib samuti värskelt tarvitamiseks.

Kasutamine
Väga maitsev söögiseen, mida ei ole vaja kupatada. Värskelt maitsev suppides, šnitslina, hautistes, vormiroogades jne. Väga maitsev kohe pärast korjamist võis praetuna. Tuleb hoiduda roogasid liialt maitsestamast, sest siis kaob selle seene peen maitse.

Säilitamine
Praetult säilib sügavkülmas. Hea ka marineeritult, soolatult, hapendatult, seene-ekstraktina.

Kännumampel

Kännumamplid kasvavad tiheda kogumikuna lehtpuude ning eriti kaskede kändudel või lamavatel tüvedel. See seen võib korjajat üllatada maist novembrini, massiliselt aga viljub septembris.

Kasutamine
Mamplid on head praadimiseks.

Säilitamine
Sobib praetuna sügavkülmas säilitamiseks. Kuivatatuna sobib suppidesse, kastmetesse ja lihatoitudesse.

Kännumamplid
Must torbikseen

Must torbikseen

Nagu kukeseengi, kasvab must torbikseen igal aastal samal kohal. Seeneliha on veidi heledam, õhuke, vürtsika maitse ja meeldiva lõhnaga. Kasvab juulist septembrini leht-, okas- ja segametsades, tihti suurte rühmadena.

Kasutamine
Hinnatud söögiseen ei vaja kupatamist. Maitsev värskelt praetuna, suppides, kastmetes ja hautistes.

Säilitamine
Säilitamiseks kuivatatakse, vürtsika maitse tõttu saab kuivatatuid seentest aromaatset seenepulbrit. Seen näeb efektne välja marineeritud segasalatites. Sobib ka seeneekstrakti valmistamiseks.

Männiriisikas

Männiriisikas kasvab, nagu nimigi ütleb, männikutes ja männi segametsades, kus teda võib leida juulist septembrini.

Kasutamine
Oma kibeda maitse tõttu vajab leotamist või kupatamist. Piisavalt leotatuna ja kupatatuna aga kaotavad nad oma kirbe maitse, kuid säilitavad omapärase maitsenüansi. Korralikult kupatatud seeni saab koos teiste mahedamate seentega kasutada kastmetes, hautistes, panna pitsa peale.

Säilitamine
Säilib soolatult, toorelt hapendatult. Väikesed lisanditega marineeritud riisinööbid on aga suisa delikatess. Ilusa tumepruuni värvi ja vürtsika maitsega sobivad seened ka segasalatitesse.

Männiriisikad
Kuhikmürkel

Mürkel

Mürkel kasvab huumusrikastes metsades ja niitudel ning sisaldab rohkesti D-vitamiini. Mürklid on ühed maitsvaimad kevadseened. Eestis leidub peamiselt kuhikmürklit, harva ka söögiseenena vähemväärtuslikku hiidmürklit ja kõige väärtuslikumat ümarmürklit.

Tüüpiliste kevadseentena ilmuvad mürklid aprilli lõpus, mai alguses, kusjuures kõige hilisem kasvaja hiidmürkel võib korjajat rõõmustada kalendrisuve alguseni välja. Et kevadel leidub metsas teisigi seeni, näiteks kevadkogritsat, mis eeltöötlemata mürgine on, varusta end eelnevalt kindlasti seeneteadmistega.

Kasutamine
Kõik mürklid kuuluvad metsavärskelt tarbitavate väga heade söögiseente hulka ja neid iseloomustab mahedapoolne maitse ning meeldiv lõhn. Ei vaja kupatamist. Värskelt eriti maitsev suppides, hautistes, kastmetes, ka lihtsalt praetuna.

Säilitamine
Säilitada kuivatatult.

Pilvik

Pilvikute liike on palju ja metsast leiab neid suvest hilissügiseni. Neist kirbe pilvik on mürgine. Paljud pilvikud annavad õigel käsitsemisel väärtusliku hoidise. Tundmatu tegelane on kasulikum metsa jätta.

Kasutamine
Pilvikud on head söögiseened. Pilvikutel eemaldatakse „nahk“ seenekübaralt, vanematel pilvikutel ka liistakud kübara alt. Seened loputatakse kiiresti. Noored pilvikud poolitatakse, vanemad lõigatakse tükkideks.

Kupatatult ja soolatult tarvitatakse pilvikuid seenekastmeteks, salatiteks ja hautisteks koos köögiviljadega. Kuid mõned pilvikulised kõlbavad ka kupatamata. Seente tundmine tuleb igal juhul siingi kasuks.

Säilitamine
Säilitada soolatult, hapendatult. Noori seeni marineeritakse. Magepilvikust saab teha seene-essentsi, seeneõli.

Pilvik
Harilik kivipuravik

Puravik

Puravikud on väärtuslikud söögiseened. Suur enamus neist ei vaja kupatamist ja on söödavad värskelt. Siiski peab ka puravikke korjates neid tundma, sest leidub nendegi seas mittesöödavaid ja mürgiseid.

Suvel, kui metsadesse ilmuvad silma rõõmustama esimesed punase peaga mehikesed, on platsis ka pruunika kübaraga sapipuravikud. Piisab ühest, et rikkuda terve seeneroog. Kahtlejale on lihtne nipp puravikku jalast veidi näksata. Sapipuraviku puhul ei lase mõru maik keelel end pikalt oodata.

Puraviku puhastamine on lihtne. Vette ei maksa neid panna – imevad end vett täis ja palju väärtuslikku läheb kaduma. Seened vaid puhastatakse ning vanematel seentel eemaldatakse ka torukesed seenekübara alt. Jalgadelt kaabitakse väline tumedam kiht ära, nad tükeldatakse ja säilitatakse koos seenekübaraga või eraldi nõus.

Kasutamine
Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult ja suppideks, kastmete tegemiseks, hautatult.

Säilitamine
Sobib marineerimiseks. Samuti säilitatakse neid ka praetult ning sobib ka kuivatamiseks.

Sirmik

Sirmikud on väga head söögiseened. Suur sirmik ja safransirmik on maitsvad ning hinnatud seened. Aias kasvavate safransirmikutega tuleks aga olla ettevaatlik. Safransirmiku aedteisend on mürgine. Safransirmiku tüüpteisendist erineb see tumedama kübara, mugulja jalaaluse ja tugevama lehterja rõnga poolest. Suur sirmik on paksu vatja pehme kuiva viljalihaga, pähkli lõhna ja maitsega.

Kasutamine
Sirmikud ei vaja kupatamist, võib praadida või hautada. Värskelt praetuna meenutab ta šnitslit.

Säilitamine
Võib säilitada kergelt praetuna sügavkülmas või ka lausa kuivatatuna. Sirmikuid võib ka kuivatada ning lisada hiljem muudele toitudele maitseks.

Suur sirmik
Tatikad

Tatikas

Puravikuliste seltskonnas moodustavad tatikad omaette rühma. Ehkki paljud seenekorjajad suhtuvad nendesse põlastavalt, on tegemist väga hea söögiseentega. Paljudel tatikaliikidel katab kübarat limane nahk, mis tuleks enne toiduks tarvitamist eemaldada. Levib juulist oktoobrini. Mitmete tatikaliikide seenelihal on tugevalt parkivad omadused, mistõttu nende korjamisel ja puhastamisel värvub sõrmede nahk pruuniks.

Kasutamine
Värsketest tatikatest võib teha suppi, kastmeid, ahjuroogasid, süüa praetult, hautatult, neid võib lisada munaroogadesse, küpsetistesse.

Säilitamine
Sobib praetult sügavkülmutada, võib soolata, hapendada, kuivatada. Mõned liigid on väga maitsvad marineeritult.

Võiseen

Võiseened ehk kollariisikad on seened, mida leidub väga sageli okas- ja segametsades, eriti kuusikutes. Võiseene kübar on ooker-, kuld- või sidrunikollane, takerkarvane kleepuv-limane. Kollakasvalkjad eoslehekesed on seene jala külge kasvanud. Võiseen on põletavalt kibeda maitsega.

Kasutamine
Toorelt mürgine, kupatatult aga hea ja maitsev söögiseen. Sobib salatisse.

Säilitamine
Säilib soolatult või hapendatuna, sügavkülmas. Vajab eelnevat kupatamist või leotamist.

Võiseen