Elurikkus RMK maadel
Eesti suurima kaitsealade hoidjana on meil suur vastutus loodusväärtuste säilimise ees. Elurikkusele pöörame tähelepanu aga ka mujal, sh meie hoole alla usaldatud majandusmetsas.
Kõrge kaitseväärtusega metsad
Üks säästva metsanduse põhimõtetest on säilitada kõrge kaitseväärtusega metsi.
Meie metsamaast on range kaitse all 32,6% ja majanduspiirangutega 10,8%.
Rangelt kaitstav mets asub loodusreservaatides, püsielupaikade ja kaitsealade sihtkaitsevööndites, vääriselupaikades ning piiranguvööndite ja hoiualadega kattuvatel Natura 2000 elupaikades. Neil aladel on eesmärk säilitada looduslik mitmekesisus ja soodne seisund kaitstavatele liikidele. Range kaitse all olevat metsa me ei majanda, küll aga võib mõnikord olla vaja teha looduskaitselisi töid.
Majanduspiirangutega metsades on majandustegevus küll lubatud, aga sellele kehtivad täiendavad piirangud. Sellised alad on näiteks väljaspool Natura elupaiku olevad piiranguvööndid ja hoiualad. Oleme omal initsiatiivil loobunud uuendusraiete tegemisest majanduspiirangutega metsades. Teiste raiete puhul võtame arvesse kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades kehtestatud piiranguid.

Kaitsealused liigid
Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene-, sambliku- ja loomaliiki. RMK maadel on neist registreeritud 514.
Kaitsealused liigid jagunevad kolme kategooriasse. Kõige rangemini kaitstavasse I kategooriasse kuuluvaid liike on RMK maal teadaolevalt 52, II kategooriasse kuuluvaid liike 244 ja leebeimasse ehk III kaitsekategooriasse kuuluvaid liike 218.
Kaitsealuste liikide arvu kõrval kirjeldab nende olukorda sisulisemalt liikide leiukohtade arv. Kaitsealuste liikide leiukohti on RMK maadel registreeritud 52 609. Leiukoha all mõistetakse ühe liigi või isendi kasvukohta, grupiti kasvavatel taimedel ka grupi kasvukohta, lindude pesakohta jne.


Vääriselupaigad
Vääriselupaik on väga eriline paik metsas, kus suure tõenäosusega võib leiduda ohustatud, ohualteid ja haruldasi liike, samuti niisuguseid liike, kes saavad elada vaid väga piiratud ning kindlates oludes.
RMK maal on vääriselupaiku registreeritud 37 610 hektarit, mis teeb 3,5% RMK metsamaast.
Vääriselupaik ei asu looduskaitsealal, kuid on siiski kaitstav ala, kus metsa ei raiuta. Registrisse kantud vääriselupaik liigitub rangelt kaitstava metsa alla.
Peamised vääriselupaiga määramise tunnused on metsa vanus ja liigiline koosseis. Näiteks 200-aastane männik väärib kindlasti kaitset, 100-aastane männik on Eesti metsades aga tavaline. Kui aga lisaks 100-aastastele mändidele leidub metsas ka sama vanu kaski ja haabu, on olukord hoopis teine ning niisugust metsa tuleb hoida. Kui lisanduvad veel sellised liigid nagu tamm, saar või pärn, on kindlasti tegemist kaitset vääriva metsaga.
Lisaks metsa enda tunnustele on oluline maastiku eripära. Kaitsmist väärivad ka näiteks järsud nõlvad, jõgede lammi- või karstialad, ja seda ka siis, kui neil aladel kasvav mets polegi eriti vana.
Võimalikule vääriselupaigale viitab üle 400 tunnusliigi. Nendeks võivad olla seened, samblad, samblikud, putukad ja õistaimed. Paljude samblike ja sammalde äratundmiseks on vaja korraliku suurendusega luupi.
Vääriselupaiga saavad määrata vaid kindla koolituse ja tunnistusega spetsialistid.
Lisaks vääriselupaikadele on väljaspool kaitsealasid rangelt kaitstud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi elupaigatüübid ja mitme metsamajandamise suhtes tundliku liigi (nt lendorav) elupaigad.

Loe lisaks:
- Ülevaade kõrge kaitseväärtusega metsadest – 2024 (312.46 kB, pdf)
Elurikkuse tagamine majandusmetsas
Oleme meie majandatavates metsades elurikkuse hoidmiseks võtnud mitmeid kohustusi, millest mõni on rangemgi, kui seadus ette näeb. Meie rakendatud meetmed keskenduvad eelkõige raiete ja metsakuivendusega seotud negatiivsete mõjude vältimisele, minimeerimisele ja leevendamisele.
- Peame kevadsuvist raierahu. Raiete negatiivse mõju vältimiseks peame riigimetsas kevadsuvisel ajal raierahu, et võimalikult vähe häirida metsalinnustikku pesitsuse kõige tundlikumal perioodil. Raierahu kestab tavaliselt 15. aprillist 1. juulini, teatud metsa kasvukohatüüpides kauemgi.
- Hindame ja minimeerime plaanitavate raiete mõju. Raiete negatiivsete mõjude vältimiseks vaatavad meie metsaökoloogid üle kõik raied, mida planeerime kaitsealuste liikide elupaikades, et vältida elupaikade mõjutamist liiga suurel määral. Raiete kumulatiivse mõju arvestamiseks jälgime, et kõikides maastikes oleks piisaval määral esindatud ka vanemaid, üle 80-aastaseid metsasid ja et viimase 10 aasta jooksul tehtud raied ei oleks maastikul liiga kontsentreeritud.
- Rakendame kohest esmast kaitset. Peatame raied kohe, kui tekib kahtlus, et alal pesitseb I või II kategooria kaitsealune liik või tegemist on väga väärtusliku metsaosaga. Töödega ei jätkata enne, kui eksperdid on ala üle vaadanud ja kinnitanud, et kaitseväärtuste kahjustamise ohtu pole.
- Säilitame uuendusraietel säilikpuid ja struktuurelemente. Uuendusraietel säilitame kompaktsed puudegrupid ning lamapuitu ja seisvaid surnuid puid suuremas mahus, kui metsaseadus nõuab. Samuti jätame puhverribad avamaastike ja veekogude äärde.
- Järgime lendorava ja metsise kaitsestrateegiat. Riiklikule kaitsele täiendavalt rakendame RMK kaitsestrateegiat metsise ja lendorava seisundi parandamiseks. See näeb ette nende liikide elupaikade sidususe tagamiseks kriitiliste alade spetsiifilist hoidmist või majandamist väljaspool kaitsealasid.
- Leevendame metsakuivenduse mõjusid. Oleme juba aastaid rakendanud põhimõtet, et uusi kuivendussüsteeme riigimaale ei rajata. Kõikide kuivendussüsteemide rekonstrueerimisel analüüsime nende keskkonnamõju. Nii püüame välistada tööd, mis mõjutavad veel säilinud loodusliku veerežiimiga märgalasid. Lisaks täiendame juba varem rajatud kuivendussüsteeme nn leevendusveekogudega. Nende näol pakume elupaiku kahepaiksetele ja veega seotud putukatele ning takistame sette kandumist looduslikesse veekogudesse. Teatud olukordades rakendame ka kompenseerivaid meetmeid, nagu jõgedes kalade kruusaste kudealade taastamine ja kraavide sulgemine soode servades.
Alates 2024. aastast töötab RMK-s metsaökoloogide meeskond, kes hindab metsa majandamisega seotud tegevuste mõju keskkonnale ja toetab metsamajandustöid kavandavaid spetsialiste läbimõeldud otsuste tegemisel.