Kogukonnaalad
Kõik metsad on eestlastele tähtsad. Mõne metsaga kaasneb aga tavapärasest kõrgem avalik huvi. Nimetame selliseid metsi kõrgendatud avaliku huviga metsadeks või kogukonnametsadeks. Kus sellised metsad asuvad ja miks RMK nendes üldse toimetab?
Kus asuvad kogukonnaalad?
Kõrgendatud huvi all on riigimets, mis asub asulate lähedal või mida inimesed aktiivselt kasutavad. Nendes metsades käiakse puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas, aga need metsad võivad samuti kaitsta asulaid tuulte või müra eest. Kohalike omavalitsustega kokku lepitud kogukonnaalad on näha RMK metsatööde kaardil, kus tuleb valida KAH-alade kaardikiht ja suurendada huvipakkuvat piirkonda.
RMK hoole all olevast metsamaast moodustavad kogukonnaalad umbes 4% ja selliseid alasid on veidi üle 400. Nende metsade hulgas on nii majandusmetsi kui ka looduskaitse all olevaid metsi.
Kes määrab kogukonnaalade asukoha?
Kõrgendatud avaliku huviga metsade asukohti ei määra RMK, vaid need lepitakse kokku kohaliku kogukonnaga. Kohalikke inimesi esindab kohalik omavalitsus. Kogukonnale olulised metsaalad räägitakse läbi ja pannakse üldjuhul paika omavalitsuse üldplaneeringu käigus.
Metsaala nimetatakse kogukonnaalaks ja fikseeritakse sellisena RMK metsatööde kaardil alles siis, kui selle piirid ja paiknemine looduses on kohaliku kogukonnaga kokku lepitud ja kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus fikseeritud.
Miks peab kogukonnaalal üldse metsatöid tegema?
RMK on Eesti metsa ja elurikkuse hoidja ning kasvataja üle põlvkondade. See tähendab, et me peame oma hoole alla usaldatud vara hästi hoidma ja pärandama hea elukeskkonna ka tulevastele põlvedele.
Kogukonnaala fikseerimine ei tähenda, et seal hakatakse kohe raiuma või muid metsatöid tegema. Küll aga on RMK kohustus kanda hoolt kogu riigimetsa eest, seda hooldada ja uuendada. Mets ei ole piltpostkaart, mis säilib meile harjunud kujul igavesti. Aeg-ajalt on seal tarvis teha töid, et püsiks metsa tervis ja tagatud oleks ka uue metsapõlve pealekasvamine. Uued puud vajavad kasvamiseks toitu ja valgust.
Me saame aru, et metsatööd armsaks saanud metsas võivad tekitada tugevaid emotsioone. Sestap räägime kogukonnaaladel plaanitavad tööd alati kogukonnaga läbi ja koostame enne töödega alustamist metsatööde plaani.
Kuidas kogukonnaalasid majandatakse?
Metsatööde tegemine kogukonnaaladel on kui rätsepatöö, mida tehes püüame võimaluse korral alati arvestada kohalike elanike soovidega. Metsatööd lepitakse kokku iga konkreetse kogukonnaala metsatööde plaanis.
Lähtume järgmistest põhimõtetest:
- kui metsatüüp ja valgustingimused lubavad noori puid kasvama saada ka muul moel kui pärast lageraiet, kasutame lageraie asemel teisi raieliike
- kui teeme lageraiet, teeme seda maastikku sobituvalt
- jätame lageraie langile säilikpuid kasvama gruppidena ja sageli märksa rohkem kui seaduses nõutud
- istutame lageraie langile 1-2 aasta jooksul uued puud
- enne kui uus mets kasvama pole hakanud, ei tee me lageraiet raiesmikuga piirneval alal
- koristame võimaluse korral metsateedelt ja -radadelt raietöö käigus tekkinud raidmed
- istutamiseks vajaliku maapinna ettevalmistamise käigus ei kahjusta me kasutatavaid metsateid ega -radasid