100 lugu matkateelt

1929 – rajati Järva-Madise Vabadussõja monument

Järva-Madise Vabadussõja ausammas on valmistatud Albu vallas Seidla külas asuvast nn ausammaste kivist. Ausammaste kivi ehk Seidla suurkivi võeti kaitse alla 1937. aastal. Ausammaste kivi on ebatavaline seetõttu, et kuigi üldjuhul on looduskaitsealuseid rändrahne keelatud lõhkuda, nende kuju või ilmet muuta või neid muul viisil kahjustada, on esialgsest Seidla suurkivist alles vaid kolmandik.
Seidla ausammaste kivist on võetud tükke kolme monumendi tegemiseks:

• Järva-Madise Vabadussõja monument (avati esmakordselt 1929. aastal, taasavati 1989) 
  
• Järva-Madise Anton Hansen Tammsaare monument (avati 1936)
  
• Kadrinas asuv Emakeele ausammas (avati 1994)
  

Kivirahn tükeldati käsitsi raudkiilude abil. Osa tolleaegseid kiile on praegugi kivimüraka sees näha.
Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Järva-Madise kihelkonnast pärit meeste mälestust jäädvustava monumendi idee autor oli Seidla kooli juhataja Ferdinand Tammus, endine Vabadussõja ohvitser ja kaitseliidu Albu malevkonna pealik. Kujur Voldemar Melliku kavandi järgi tegid kiviraiumistöö vennad Veeberid.
Järva-Madise kirikaias avati mälestussammas pidulikult 1929. aasta võidupühal. Peokõnega esines ja katte avas Ferdinand Tammus. Samba pühitses EELK Järva-Madise Püha Matteuse kiriku õpetaja Arnold Benjamin Theodor Wieckmann. 1950. aasta mais mälestusmärk lõhuti ja selle suuremad osad lükati pastoraadi ees olevasse tiiki. Põuastel suvedel oli ausammast tiigi põhjas näha. 1988. aasta suvel tõsteti kohaliku koguduse eestvõttel jäänused välja, valmistati uued trepiastmed ja pronksdetailid, ülejäänud osa sambast restaureeriti. Sammas taasavati 1989. aasta võidupühal.

A. H. Tammsaare ausammas
Järva-Madisel asub veel teinegi ausammaste kivist valmistatud monument. Skulptor Ferdi Sannamehe tehtud ausammas Anton Hansen Tammsaarele asub kirjaniku poolt tuntuks kirjutatud valla- ja endise kohtumaja ees; monument avati 30. augustil 1936. See on esimene elavale inimesele püstitatud ausammas Eestis. Kirjanik ise ausamba avamisele kohale ei tulnud, kuid saatis telegrammi: „Kõigile, kes kokku tulnud tõe ja õiguse pärast, saadab südamlikke tervitusi Tammsaare.“ Samba avas kindral Johan Laidoner.
Kirjanik A. H. Tammsaare pronksbüst asub kõrgel graniitsambal. Sammas on kaunistatud reljeefidega, kus kujutatakse romaani „Tõde ja õigus“ episoode – Andrese Vargamäele saabumist koos Krõõdaga ning Indreku sookraavi kaevamist ja Pearuga leppimist.

Allikad:
A. H. Tammsaare ausammas awatud. Päevaleht. 31.08.1936.
Seidla Suurkivi looduskaitseregistri elektroonilises andmebaasis EELIS.
Viljat, R. 2008. Eesti Vabadussõja mälestusmärgid.

×