3. päev oli ekskursioonipäev. Soomlased näitasid, kuidas nad on matkinud metsapõlenguid ja tekitanud lamapuitu ning taastanud aapasood. Tegemist oli soo kaitseks tehtud alaga, kus põlengud viidi läbi soosaartel, kokku 13 hektaril. Tööd tehti 2013 aasta mai lõpus.


Põlengu tulemusel on üksikd haavad väga laialdaselt andnud juurevõsusid, mis viitab sellele, et männienamusega puistule järgneb lehtpuuenamusega faas, mis võib seal kesta 60-80 aastat. Põlengujärgset lehtpuuga suktsessioonifaasi peetakse meie piirkonnas haruldaseks elupaigaks.

 
Tüüpilised põlengu tagajärjed: kuusk läheb kooslusest välja, toorhuumuse horisont väheneb märgatavalt ja tekib rohkelt surnud puitu, suurte puude suremus võib olla ca 30-70%.


Korralik Soome ekskursioon - peale esimest 200 m ikka korralik muraka snaps!


Järgmine üle põletatud soosaar keskealise männikuga. Selle 13 ha põletamisega tegeles 40 inimest, veeti ca 700-800 m voolikuliine ja kaevati üks ajutine veeauk turbasse. Üldiselt pidi kogu turvalisuse eest vastutama Metsähallitus, riiklik tuletõrje on informeeritud.


Jussi Päivinen. Metsähallituse taastamistööde peakoordinaator. Soomlased pidid keskmiselt põletama 100-200 ha aastas. Hektari põletamise hind on ca 1000-1500 eurot.


Enne põlengut tekitatud häil. Puud on langetatud risti, et häilus saaksid kasvada lehtpuud ja rohttaimeliigid, mis muidu põtrade poolt ära süüakse. Samuti tekitab see lokaalselt intensiivsema põlengu.


Selleks, et tekitada seisvaid surnud puid tehakse saega männile kaks sisselõiget, mis lõikavad läbi toitaineid juurtest võrasse juhtiva kambiumi rakkude kihi. Sellega tekitatakse seisvaid surnud puid. Puude suremise kiirust saab kontrollida jättes osa tüve diameetrist kahjustamata.


Sisselõiked pole sugugi sügavad.


2005. aastal puitpaisuga sulgetud kraav aapasoos on peaaegu märkamatu looduses.


Tõestus, et kogu piirkond on ka ajalooliselt olnud põlengutest mõjutatud. Väga vana männi tüügas, millel on aastakümnete taguse põlengu poolt tekitatud söekiht. Väärtuslik substraat mitmetele ohustatud liikidele. Kui keegi midagi sellist Eestis leiab, siis tuleks kindlasti meile teada anda. Tegemist võib olla sel juhul vääriselupaigaga.


Sut vähe käsitleti lamapuidu teemat. Huvitav oli see, et peale langetamist tegid nad sisselõiked kändudesse. Arvatavasti lagunemise soodustamiseks. See tundus küll veidi üle pingutatud olevat.


Nagu juba öeldud asusid põlengualad soosaartel!


Ühel saarel, kus eesmärk oli väheintensiivse põlengu tekitamine tekitati põleng sihilikult öösel, millal tuult on vähem ja õhuniiskus suurem. Asi tundus töötavat, põlengu tõttu olid hukkunud nooremad kuused, elus olid lehtpuud ja isegi vanemad kuused, rääkimata vanematest mändidest. Toorhuumuskiht oli selgelt põlenud.


Aapasoo oma ribalise struktuuriga.


Häilude tekitamisel oli reegliks see, et läbimõõt peab olema vähemalt 1,5 korda suurem puude kõrgusest. Kuid üldiselt võib öelda, et mida suurem, seda parem.



Ekskursiooni lõpp läks natuke päevapoliitiliseks.
Seega mitmeid häid mõtteid ja kontakte sai siit meie jaoks. Loodetavasti jõuame õige pea vähemalt nõmmede ülepõletamisele.