45 000 – äkki tulebki täis!
Kohati ebarealistlikuks peetud poollooduslike koosluste eesmärk 45 000 ha aastaks 2020 on muutumas reaalsuseks.
Poollooduslike koosluste (PLK) teema on looduskaitses üks kõige emotsionaalsemaid ja mõneti ka vastuolulisemaid. Sellega on seotud looduskaitses kõige rohkem ametnikke ja tavakodanikke, kellele see toob igapäevase leiva laule. Ja nagu maamajanduses ikka, siis eks igaüks on oma maanurgas kõige targem ja seda ilma igasuguse irooniata.
Riiklikult on poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgiks 2020 aastaks seatud 45 000 hektarit hooldatud kooslusi. Kusjuures sarnaselt rangelt kaitstavate metsade eesmärgile koosneb see elupaigatüüpide kaupa väiksematest teetähistest. Veel mõni aasta tagasi tundus see kõik suhteliselt saavutamatu, kuid pideva tegevusega on praeguseks jõutud koera sabani. Viimane on küll pikk ja keerdus, kuid soodsate olude korral võib isegi õnnestuda või jõuda selle otsale vähemalt väga lähedale.
Allolev tabel on koostataud koostööd Keskkonnaameti töötaja Marko Angerjärvega ning võtab ülevaatlikult kokku PLK hetkeseisu Eestis ja RMK maade osa selles.
| Eupaigatüüp | LAK eesmärk 2020 hoolduses elupaigatüüpide pindala | Hooldamisel ja taastamisel olevate elupaigatüüpide pindalad 2016 lõpu seisuga |
Kasutusse antud elupaigatüüpide pindala RMK maadel |
Üle-eestilised vajakud 2017 jaanuari seisuga |
Kasutusest väljas olevate elupaigatüüpide pindala RMK maadel |
Huvi erinevate elupaigatüüpide rentimiseks riigimaal (30.01.2017) |
JRO maadel paiknevate elupaigatüüpide pindala |
| 1630* Rannaniidud | 10800 | 10951 | 4346 | -151 | 1059 | 1026 | 3298 |
| 4030 Kuivad nõmmed |
290 | 90 | 10 | 200 | 606 | 2 | 6 |
| 5130 Kadastikud |
500 | 465 | 370 | 35 | 189 | 16 | 63 |
| 6210, 6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal |
2420 | 2227 | 711 | 193 | 227 | 44 | 95 |
| 6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal |
1880 | 1538 | 547 | 342 | 527 | 53 | 93 |
| 6280* Lood (alvarid) |
7700 | 5651 | 2022 | 2049 | 632 | 103 | 198 |
| 6410 Sinihelmikakooslused |
650 | 555 | 503 | 95 | 286 | 0 | 51 |
| 6430 Niiskuslembesed kõrgrohustud |
370 | 1012 | 450 | -642 | 377 | 31 | 53 |
| 6450 Lamminiidud |
12200 | 9228 | 9234 | 2972 | 3439 | 244 | 391 |
| 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud |
1340 | 2125 | 438 | -785 | 277 | 59 | 115 |
| 6530* Puisniidud |
3300 | 936 | 498 | 2364 | 732 | 570 | 56 |
| 7230 Liigirikkad madalsood |
1900 | 1875 | 1610 | 25 | 1871 | 596 | 589 |
| 9070 Puiskarjamaad |
1650 | 1017 | 614 | 633 | 306 | 430 | 31 |
| Kokku | 45000 | 37670 | 21354 | 7330 | 10528 | 3175 | 5039 |
Numbreid vaadates ilmneb, et riigimaad on domineerivaks eelkõige märjemate elupaigatüüpide (sinihelmika kooslused, madalsood, lamminiidud) puhul, aga ka teiste puhul on riigimaade roll märkimisväärne.
Kui vaadata vajakuid elupaigatüüpide lõikes, siis torkab silma, et RMK vastutus on ilmselt suurim lamminiitude vajakute katmisel. Selle teemaga on viimastel aastatel ka aktiivselt tegeldud, nimelt on suurimad infrastruktuuriinvesteeringud tehtud lamminiitudele ligipääsude parandamiseks ja see jätkub ka järgnevatel aastatel.
Samas on päris huvitav võrrelda vajakutega inimeste poolt avaldatud soove erinevate elupaikade kasutusse võtmiseks riigimaal. Selgelt joonistub välja soov võtta suuri alasid rendile rannaniitude ja madalsoode osas. Viimased on aga võrdluses teiste elupaigatüüpidega suhteliselt hästi esindatud ja seetõttu meie silmis jällegi vähem prioriteetsed.
Positiivne on, et puiskarjamaade ja puisniitude osas on kasutussevõtmise valmidus küllaltki suur. Kahjuks paikneb suur osa potentsiaalsetest aladest aga saartel, kus viimaste aastate ulatuslikud PLK taastamistööd on tekitanud olukorra, et raietega tekkiva puidu realiseerimise võimalused on hakanud piirama edasist taastamist. Kümnete tuhandete tihumeetrite puidu aastateks hunnikusse jätmine ei ole lihtsalt otstarbekas. See omakorda takistab meil suuremahuliste raiekohustuste võtmist vähemalt 2017 aastal.
Allpool olev video on tehtud Hiiumaal Sarve MKA-l taastatud loopealsel. Siit peaks saama ettekujutuse millised puidukogused taastamistööde käigus tekivad e. miks on neid lokaalselt keeruline realiseerida. Suurema metsaga raieala pind oli siin ca 45 ha. Kogu taastatava ala suurus ca 100 ha. Sarnaseid ladusid on meil saartel veel mitmeid.
Seega 45 000 tuleb meile vaikselt aga kindlalt järjest lähemale. See omakorda tõstatab veelgi teravamalt hooldamise kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud küsimused.
