Poollooduslike koosluste (PLK) teema on looduskaitses üks kõige emotsionaalsemaid ja mõneti ka vastuolulisemaid. Sellega on seotud looduskaitses kõige rohkem ametnikke ja tavakodanikke, kellele see toob igapäevase leiva laule. Ja nagu maamajanduses ikka, siis eks igaüks on oma maanurgas kõige targem ja seda ilma igasuguse irooniata.

Riiklikult on poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgiks 2020 aastaks seatud 45 000 hektarit hooldatud kooslusi. Kusjuures sarnaselt rangelt kaitstavate metsade eesmärgile koosneb see elupaigatüüpide kaupa väiksematest teetähistest. Veel mõni aasta tagasi tundus see kõik suhteliselt saavutamatu, kuid pideva tegevusega on praeguseks jõutud koera sabani. Viimane on küll pikk ja keerdus, kuid soodsate olude korral võib isegi õnnestuda või jõuda selle otsale vähemalt väga lähedale.  

Allolev tabel on koostataud koostööd Keskkonnaameti töötaja Marko Angerjärvega ning võtab ülevaatlikult kokku PLK hetkeseisu Eestis ja RMK maade osa selles.

Eupaigatüüp	LAK eesmärk 2020 hoolduses elupaigatüüpide pindala	Hooldamisel ja taastamisel olevate elupaigatüüpide pindalad 2016 lõpu seisuga	Kasutusse antud elupaigatüüpide pindala RMK maadel	Üle-eestilised vajakud 2017 jaanuari seisuga	Kasutusest väljas olevate elupaigatüüpide pindala RMK maadel	Huvi erinevate elupaigatüüpide rentimiseks riigimaal (30.01.2017)	JRO maadel paiknevate elupaigatüüpide pindala
1630* Rannaniidud	10800	10951	4346	-151	1059	1026	3298
4030 Kuivad nõmmed	290	90	10	200	606	2	6
5130 Kadastikud	500	465	370	35	189	16	63
6210, 6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal	2420	2227	711	193	227	44	95
6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal	1880	1538	547	342	527	53	93
6280* Lood (alvarid)	7700	5651	2022	2049	632	103	198
6410 Sinihelmikakooslused	650	555	503	95	286	0	51
6430 Niiskuslembesed kõrgrohustud	370	1012	450	-642	377	31	53
6450 Lamminiidud	12200	9228	9234	2972	3439	244	391
6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud	1340	2125	438	-785	277	59	115
6530* Puisniidud	3300	936	498	2364	732	570	56
7230 Liigirikkad madalsood	1900	1875	1610	25	1871	596	589
9070 Puiskarjamaad	1650	1017	614	633	306	430	31
Kokku	45000	37670	21354	7330	10528	3175	5039

Numbreid vaadates ilmneb, et riigimaad on domineerivaks eelkõige märjemate elupaigatüüpide (sinihelmika kooslused, madalsood, lamminiidud) puhul, aga ka teiste puhul on riigimaade roll märkimisväärne.

Kui vaadata vajakuid elupaigatüüpide lõikes, siis torkab silma, et RMK vastutus on ilmselt suurim lamminiitude vajakute katmisel. Selle teemaga on viimastel aastatel ka aktiivselt tegeldud, nimelt on suurimad infrastruktuuriinvesteeringud tehtud lamminiitudele ligipääsude parandamiseks ja see jätkub ka järgnevatel aastatel.

Samas on päris huvitav võrrelda vajakutega inimeste poolt avaldatud soove erinevate elupaikade kasutusse võtmiseks riigimaal. Selgelt joonistub välja soov võtta suuri alasid rendile rannaniitude ja madalsoode osas. Viimased on aga võrdluses teiste elupaigatüüpidega suhteliselt hästi esindatud ja seetõttu meie silmis jällegi vähem prioriteetsed.

Positiivne on, et puiskarjamaade ja puisniitude osas on kasutussevõtmise valmidus küllaltki suur. Kahjuks paikneb suur osa potentsiaalsetest aladest aga saartel, kus viimaste aastate ulatuslikud PLK  taastamistööd  on tekitanud olukorra, et raietega tekkiva puidu realiseerimise võimalused on hakanud piirama edasist taastamist. Kümnete tuhandete tihumeetrite puidu aastateks hunnikusse jätmine ei ole lihtsalt otstarbekas. See omakorda takistab meil suuremahuliste raiekohustuste võtmist vähemalt 2017 aastal.

Allpool olev video on tehtud Hiiumaal Sarve MKA-l taastatud loopealsel. Siit peaks saama ettekujutuse millised puidukogused taastamistööde käigus tekivad e. miks on neid lokaalselt keeruline realiseerida. Suurema metsaga raieala pind oli siin ca 45 ha. Kogu taastatava ala suurus ca 100 ha. Sarnaseid ladusid on meil saartel veel mitmeid.


Seega 45 000 tuleb meile vaikselt aga kindlalt  järjest lähemale. See omakorda tõstatab veelgi teravamalt hooldamise kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud küsimused.