Seenesügis
jätkub austerservikutega (Pleurotus
ostreatus).
Tänavune lahke seeneaeg
on pakkunud tavatult suurel hulgal puravikke, kukeseeni, kuuse- ja kollariisikaid,
suuri sirmikuid ja muidki hästi tuntud ning hinnatud söögiseeni. Austerservikut
tuntakse ehk rohkem supermarketite poelettidelt, kuhu neid satub aeg-ajalt seenekasvandustest.
Heal juhul on mõnelgi koduaia niiskemasse ja varjulisemasse nurka maasse
kaevatud ning austerserviku kultuurmütseeliga nakatatud saagi ootel haavapakud.
Austerservikuid on just
nüüd paras aeg minna hankima aga hoopis metsa. Seen vajab viljakehade kasvuks
madalat temperatuuri ja seetõttu ilmuvadki seenekübarad alles hilissügisel.
Avaratest
nõmmemännikutest neid ei leia. Kõdunevate kändudega ja lamapuiduga lehtmetsast,
kus leidub sangleppi, toomingaid ja haabasid, on seda maitsvat seent aga lootust
leida küll. Seene üsna suured ja lihakad kübarad kasvavad sageli hulgakesi üksteise
kohal nii, et seenekorv võib täituda kiiresti.
Austerservik on üks vähestest
teadaolevatest seentest, kes suudab mütseeli abil lõksu meelitada ja seedida
puidus elavaid selgrootuid.
Foto on tehtud 28.
oktoobril 2014 ranniku lähedal lehtpuumetsas. Seen kasvab toomingal.
Aminohapped, vitamiinid,
mineraalained ja mikroelemendid ning seenes leiduvad vähivastase toimega
polüsahhariidid teevad austerservikust väärt kraami.