Eesti kagunurgas said kodumetsade raieplaanid kirja
Eesti kagunurgas said kodumetsade raieplaanid kirja
Blogi
21.07.2021
Maria Plink
Pärast seda, kui Riigimetsa Majandamise Keskus uuendas kodumetsade kaasamise korda, on raiekavad kolmes maakonnas koostöös kohalikega paika pandud 13 alal.
Kavade kinnitamisele on mitmel pool eelnenud palju arutelusid, nõupidamisi metsas ja nelja seina vahel, tehtud on hulganisti ettepanekuid ja avaldatud ka soovi, et RMK loobuks lageraiest.
Nii Võru-, Valga- kui ka Põlvamaa metsaülemad märgivad, et rahvas on olnud agar oma sõna kodumetsade majandamise asjus kaasa ütlema. Iseäranis neis paigus, mis on rahvale laiemalt tuntud. Näiteks Haanja puhke- ja spordiradade ümbrus, Kubja-Kose-Meegomäe puhkeala ja Tartu maratoni radade mets.
Üks rahvarohkemaid koosolekuid toimus Haanjas.
„Haanja metsatööde planeerimise avalikustamise kahes etapis
ja avaliku koosoleku järel esitati kokku 77 ettepanekut 20-lt erinevalt
isikult, ühenduselt ja kohalikult omavalitsuselt,“ märkis Võrumaa metsaülem Agu
Palo.
Palju alla ei jäänud ka Kubja-Kose-Meegomäe puhkeala – kokku
saadeti RMK-le 65 ettepanekut 16-lt erinevalt eraisikult, ühenduselt ja
organisatsioonilt. Tartu maratoni radade raiete osas tehti ligi 40 ettepanekut.
Valdav osa ettepanekutest käib raiete maastikulise ja
ajalise planeerimise kohta, samuti raieviisi, säilikpuude jätmise jms osas. Samuti
on erinevais paigus avaldatud soovi mitte teha lageraiet ja majandada metsa
püsimetsana valikraietega.
Võimalust mööda on RMK ettepanekuid metsatööde kava
koostamisel ka arvesse võtnud ja teinud esialgseid raieplaane ka ringi.
„Valgamaal Sarul näiteks muutsime ühe lageraie turberaieks,
Poril määrati üks ala vääriselupaigaks, jätsime ära uue tee ehituse ning
muutsime ühel alal raieaastat,“ kirjeldab Valgamaa metsaülem Risto Sepp. „Tartu
maratoni rajal raieplaanidesse muudatusi ei tehtud, kuid tegime muudatuse
uuendatava puuliigi osas – kuuse asemel istutame kaske.”
Haanja koosolekul selgitab Rõuge vallavanem Rein Loik (vasakul), miks on alal tarvis raieid teha.
Kubja-Kose-Meegomäe puhkealal aga jõuti koos Võru linna ja
Võru valla juhtkonnaga ühisele otsusele, et lauluväljakuga vahetult piirnevas metsas
kavas olnud aegjärkne raie asendatakse valikraiega ja eraldise laululava
poolses osas piirdub RMK vaid kuivanud ja kahjustatud puude raiega.
„Seega tehakse ligi 15 hektari suurusel lauluväljaku ümbruse
metsaalal lähema kümne aasta jooksul vaid vajadusel sanitaarraiet,“ selgitas
Agu Palo.
Koos kogukonnaga on paika pandud muidki raieid puudutavaid
üksikasju.
Näiteks Põlvamaa metsaülema Tiit Timbergi sõnul jagas RMK Kärnaküla
KAH-alal küpse metsa eraldisi ja esialgselt kavandatud raiealasid selliselt, et
järgneva kümnendi jooksul ei avata külaserva metsa raietega ning seega säilib
Nedsaja külaplatsilt harjumuspärane vaade metsadele.
„Koorastes takeseeriti enne avalikku koosolekut uuesti üks
metsakvartal ja metsaeraldised-raiealad-puhverribad said reljeefsel maastikul
loomulikumad piirid,“ märgib Timberg. Ühtlasi räägiti läbi ka tänavuse aasta raiete
väljaveotingimused ja senine oktoobrikuu tööde plaan toodi juulikuusse.
„Juuli algul märgitakse koos ette ka kõige väärtuslikumad
säilikpuud,“ sõnas Põlvamaa metsaülem.
RMK plaane sai Haanjas paberi peal ka metsas uudistada.
Peaaegu kõikide alade puhul käisid metsaülemad ja teised RMK
töötajad plaanitavaid töid ka metsas tutvustamas ja selgitusi jagamas,
Kubja-Kose-Meegomäe puhkealal koguni mitmeid kordi, erinevate huvigruppidega,
nende seas külarahvas, Võru linna ja valla esindajad ja sporditegevuse
edendajad.
Kõige rahvarohkemaks ja üsna tuliseks kujunes Haanja suusa-
ja spordikeskuse ümbruse koosolek, kus ühisele üksmeelele ei jõutudki.
Metsatööde kava on nüüdseks siiski valminud ning selle puhul
on Agu Palo sõnul arvestatud eelkõige Rõuge valla ja SA Haanjamaa Sport tehtud
ettepanekutega.
„Sest nemad vastutavad radade korrashoiu, turvalisuse ja
puhkealal kasvava metsa sotsiaalse ja kultuurilise väärtuse tagamise eest,“
põhjendas Võrumaa metsaülem. Ühtlasi on sealsamas metsatööde planeerimine 15
eraldisel kuni keskkonnaameti inventeerimistulemuste selgumiseni peatatud, sest
Eesti Loodusuurijate Selts ja Eestimaa Looduse Fond määrasid need potentsiaalseteks
vääriselupaikadeks.
President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 157 inimest, teiste seas ka RMK metsakasvatusjuhti Ilmar Paali. President Karis omistas Ilmar Paalile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Aa külas, ligi 170 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala hoonestusõigusega koormamiseks enampakkumise korraldamist ning soovib välja selgitada hoonestusõiguse omandamisest huvitatud isikud.
