Kavade kinnitamisele on mitmel pool eelnenud palju arutelusid, nõupidamisi metsas ja nelja seina vahel, tehtud on hulganisti ettepanekuid ja avaldatud ka soovi, et RMK loobuks lageraiest.

Nii Võru-, Valga- kui ka Põlvamaa metsaülemad märgivad, et rahvas on olnud agar oma sõna kodumetsade majandamise asjus kaasa ütlema. Iseäranis neis paigus, mis on rahvale laiemalt tuntud. Näiteks Haanja puhke- ja spordiradade ümbrus, Kubja-Kose-Meegomäe puhkeala ja Tartu maratoni radade mets.

„Haanja metsatööde planeerimise avalikustamise kahes etapis ja avaliku koosoleku järel esitati kokku 77 ettepanekut 20-lt erinevalt isikult, ühenduselt ja kohalikult omavalitsuselt,“ märkis Võrumaa metsaülem Agu Palo.

Palju alla ei jäänud ka Kubja-Kose-Meegomäe puhkeala - kokku saadeti RMK-le 65 ettepanekut 16-lt erinevalt eraisikult, ühenduselt ja organisatsioonilt. Tartu maratoni radade raiete osas tehti ligi 40 ettepanekut.

Valdav osa ettepanekutest käib raiete maastikulise ja ajalise planeerimise kohta, samuti raieviisi, säilikpuude jätmise jms osas. Samuti on erinevais paigus avaldatud soovi mitte teha lageraiet ja majandada metsa püsimetsana valikraietega.  

Võimalust mööda on RMK ettepanekuid metsatööde kava koostamisel ka arvesse võtnud ja teinud esialgseid raieplaane ka ringi.

„Valgamaal Sarul näiteks muutsime ühe lageraie turberaieks, Poril määrati üks ala vääriselupaigaks, jätsime ära uue tee ehituse ning muutsime ühel alal raieaastat,“ kirjeldab Valgamaa metsaülem Risto Sepp. „Tartu maratoni rajal raieplaanidesse muudatusi ei tehtud, kuid tegime muudatuse uuendatava puuliigi osas - kuuse asemel istutame kaske.”

Kubja-Kose-Meegomäe puhkealal aga jõuti koos Võru linna ja Võru valla juhtkonnaga ühisele otsusele, et lauluväljakuga vahetult piirnevas metsas kavas olnud aegjärkne raie asendatakse valikraiega ja eraldise laululava poolses osas piirdub RMK vaid kuivanud ja kahjustatud puude raiega.

„Seega tehakse ligi 15 hektari suurusel lauluväljaku ümbruse metsaalal lähema kümne aasta jooksul vaid vajadusel sanitaarraiet,“ selgitas Agu Palo.

Koos kogukonnaga on paika pandud muidki raieid puudutavaid üksikasju.

Näiteks Põlvamaa metsaülema Tiit Timbergi sõnul jagas RMK Kärnaküla KAH-alal küpse metsa eraldisi ja esialgselt kavandatud raiealasid selliselt, et järgneva kümnendi jooksul ei avata külaserva metsa raietega ning seega säilib Nedsaja külaplatsilt harjumuspärane vaade metsadele.

„Koorastes takeseeriti enne avalikku koosolekut uuesti üks metsakvartal ja metsaeraldised-raiealad-puhverribad said reljeefsel maastikul loomulikumad piirid,“ märgib Timberg. Ühtlasi räägiti läbi ka tänavuse aasta raiete väljaveotingimused ja senine oktoobrikuu tööde plaan toodi juulikuusse.

„Juuli algul märgitakse koos ette ka kõige väärtuslikumad säilikpuud,“ sõnas Põlvamaa metsaülem.

Peaaegu kõikide alade puhul käisid metsaülemad ja teised RMK töötajad plaanitavaid töid ka metsas tutvustamas ja selgitusi jagamas, Kubja-Kose-Meegomäe puhkealal koguni mitmeid kordi, erinevate huvigruppidega, nende seas külarahvas, Võru linna ja valla esindajad ja sporditegevuse edendajad.

Kõige rahvarohkemaks ja üsna tuliseks kujunes Haanja suusa- ja spordikeskuse ümbruse koosolek, kus ühisele üksmeelele ei jõutudki.

Metsatööde kava on nüüdseks siiski valminud ning selle puhul on Agu Palo sõnul arvestatud eelkõige Rõuge valla ja SA Haanjamaa Sport tehtud ettepanekutega.

„Sest nemad vastutavad radade korrashoiu, turvalisuse ja puhkealal kasvava metsa sotsiaalse ja kultuurilise väärtuse tagamise eest,“ põhjendas Võrumaa metsaülem. Ühtlasi on sealsamas metsatööde planeerimine 15 eraldisel kuni keskkonnaameti inventeerimistulemuste selgumiseni peatatud, sest Eesti Loodusuurijate Selts ja Eestimaa Looduse Fond määrasid need potentsiaalseteks vääriselupaikadeks.

Fotod: Kristiina Viiron