09. aprill, 2024
Endised maavarade kaevandusalad saavad korda
Startis uus ühtekuuluvusfondi rahastatud projekt, mille abil tehakse korda kaevandamise tulemusel rikutud loodust. Projekti tegevustest ja asjaosaliste esimesest kohtumisest kirjutab looduskaitseosakonna projektijuht Ahti Bleive.
Märtsi lõpus kogunes RMK Tallinna kontorisse erinevate ametkondade esindajaid. Esindatud olid Kliimaministeerium, Maa-amet, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainvesteeringute keskus ja loomulikult ka RMK. Esmakordselt sai kokku EL Ühtekuuluvusfondist rahastatava projekti „Maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine“ juhtrühm.
Projekt hakkab, nii nagu nimigi ütleb, tegelema maavarade kaevandamisest ja töötlemisest tekkinud pärandmõjude likvideerimisega. Laias laastus on võimalikke taastatavaid objekte kolmes valdkonnas. Üheks prioriteetsemaks neist on kahtlemata põlevkivikaevanduste varinguaukude sulgemine. Inimestele ohtlikke ja põhjavett rikkuvaid auke on Virumaal mitmeid ja ilmselt tekib neid ka aja jooksul juurde. Lisaks eluohtlikele varinguaukudele on projekti abiga võimalik korrastada veel ka vanu ehitusmaavarade karjääre ja freesturbaväljakuid.
Juhtrühma koosolekul jõuti tõdemusele, et tegevusi ja objekte nendes kolmes valdkonnas on niivõrd palju, et eelarvest kõigele kaugeltki ei piisa. Erinevatel osapooltel on loomulikult ka erinevad prioriteedid. Seega projekti abiga saab keskenduda esialgu vaid kõige olulisematele objektidele. Edaspidiste prioriteetide seadmine on juhtrühma olulisimaks tegevuseks. Seekord said kõik juhtrühma liikmed ülevaate võimalike objektide arvudest ja mõne objekti puhul oli võimalik ka juba detailidesse minna. Korrastamisele minevate objektide kinnitamiseni hetkel veel ei jõutud. Mitmed asjaolud vajavad veel võimalike tööobjektide osas täpsustamist. Järgmine juhtrühm toimub lähikuudel ja siis saab selgeks, milliste objektidega sel aastal alustatakse. Projektist saab tegevusi ellu viia kuni 2029 aastani.
Projekt hakkab, nii nagu nimigi ütleb, tegelema maavarade kaevandamisest ja töötlemisest tekkinud pärandmõjude likvideerimisega. Laias laastus on võimalikke taastatavaid objekte kolmes valdkonnas. Üheks prioriteetsemaks neist on kahtlemata põlevkivikaevanduste varinguaukude sulgemine. Inimestele ohtlikke ja põhjavett rikkuvaid auke on Virumaal mitmeid ja ilmselt tekib neid ka aja jooksul juurde. Lisaks eluohtlikele varinguaukudele on projekti abiga võimalik korrastada veel ka vanu ehitusmaavarade karjääre ja freesturbaväljakuid.
Juhtrühma koosolekul jõuti tõdemusele, et tegevusi ja objekte nendes kolmes valdkonnas on niivõrd palju, et eelarvest kõigele kaugeltki ei piisa. Erinevatel osapooltel on loomulikult ka erinevad prioriteedid. Seega projekti abiga saab keskenduda esialgu vaid kõige olulisematele objektidele. Edaspidiste prioriteetide seadmine on juhtrühma olulisimaks tegevuseks. Seekord said kõik juhtrühma liikmed ülevaate võimalike objektide arvudest ja mõne objekti puhul oli võimalik ka juba detailidesse minna. Korrastamisele minevate objektide kinnitamiseni hetkel veel ei jõutud. Mitmed asjaolud vajavad veel võimalike tööobjektide osas täpsustamist. Järgmine juhtrühm toimub lähikuudel ja siis saab selgeks, milliste objektidega sel aastal alustatakse. Projektist saab tegevusi ellu viia kuni 2029 aastani.
Loe uuemat: Video: Sarvenäitus lõpetas hirvekaamera hooaja
Loe vanemat: Video: Esimesed munad Alla ja Ruudi pesas
Lisa kommentaar