Forellid ei maga
Blogi
19.11.2015
Jälgides kalakaameras
toimuvat, võib jõuda mõistmisele, et kudemisaeg on forellidele üks suur
katsumus ja hädaorg.
Isekeskis jagelemine ja
kaldalt saabuvad ohud jätavad forellidele elutähtsa asja ajamiseks vaid
lühikesed hetked. Emaskala kõrval pesalohul olev isasforell on häiritud ning
pidevalt sunnitud pesalt lahkuma, et peletada sissetungijaid, liigikaaslastest “kiilupoisse”. Pimedal ajal
on kaamerapilti sattunud saarmas ja peletanud kalad koelmult pikaks ajaks. Tavatuna
tundus, et isegi metsnugis tuli vette kudepaika uudistama. Seni pole siin veel
keegi märganud vette sulpsatavaid kalakotka küüniseid, mis haaraksid jõeforelli
otse pesalt. Võimalik on seegi.
Kalakaamera näitab kudemisajal pilti RMK Põlula kalakasvandusest. Otsepilti näeb siit
Ohtratest vaenlastest ja
häirivatest oludest hoolimata pole jõeforellid möödunud aastasadadel Eestimaal
nii laialt levinud kui praegu. Tänapäeval elab see kalaliik paarisajas
vooluveekogus ning pole enam ühtegi suuremat jõestikku, millest jõeforell
puuduks. Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell tulnud ammustel
aegadel merest ning kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sügiseti kudemas
käib, esineb alati ka jõeforell. Neisse vooluveekogudesse, mis pole kunagi
merega ühenduses olnud, on kalad asustanud inimene juba mitmesaja aasta vältel.
Kudeajaks värvuvad isasel
jõeforellil kõhupool ja lõpuskaaned kollakaks.
häirivatest oludest hoolimata pole jõeforellid möödunud aastasadadel Eestimaal
nii laialt levinud kui praegu. Tänapäeval elab see kalaliik paarisajas
vooluveekogus ning pole enam ühtegi suuremat jõestikku, millest jõeforell
puuduks. Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell tulnud ammustel
aegadel merest ning kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sügiseti kudemas
käib, esineb alati ka jõeforell. Neisse vooluveekogudesse, mis pole kunagi
merega ühenduses olnud, on kalad asustanud inimene juba mitmesaja aasta vältel.
Kudeajaks värvuvad isasel
jõeforellil kõhupool ja lõpuskaaned kollakaks.
Jaga:
Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis
RMK selgitab välja huvi biotoodete tehase planeeringualale Lüganusel
Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Aa külas, ligi 170 ha maatulundusmaa sihtotstarbega maa-ala hoonestusõigusega koormamiseks enampakkumise korraldamist ning soovib välja selgitada hoonestusõiguse omandamisest huvitatud isikud.
Blogi
Jalase MKA soode veerežiimi taastamine
2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.