„Kõre aga vajab elupaigana lagedat, päikesele avatud liivaseid või hõreda taimestikuga alasid ning sigimiseks laugjate kallastega, suhteliselt madalat veekogu,“ selgitab RMK looduskaitsespetsialist Bert Holm. Seetõttu ongi Harilaiul konnade kodu „remonditööna“ käsil nii võsaraie kui ka kudemislompide puhastamine setetest.


Harilaiu kaela lääneosas juuritakse 20 hektari suuruselt alalt välja männid ja kased, et tekiks taas avar ja liivane ala. Kasvama jäävad kadakad, samuti püütakse maksimaalselt säilitada samblaid ja samblikke.

Kudemislompe puhastatakse ja kaevatakse Harilaiu kaelast ida pool asuval alal – kokku puhastatakse ja rajatakse tööde käigus ligi 20 madalaveelist ja laugjate servadega sigimisveekogu.

Nagu möödunud sajandi alguses
Bert Holm märgib, et kõrede ja teistegi liikide elupaiga kujundamine Harilaiul algas kümmekond aastat tagasi ning tasapisi on kujunemas samasuguse ilmega maastik, nagu see oli eelmise sajandi alul, mil Harilaid oli Eesti üks suuremaid luitealasid. Nõukogude ajal istutati luidetele aga männid, mis jäidki kiduraks, ent võtsid kõredelt sobiva elupaiga.

Kokku on Harilaiul elupaikade taastamistöid viimasel kümnendil tehtud ligemale 110 hektaril, suurem osa neist kõrede hüvanguks.

Lisaks võsaraiele ja tiikide puhastamisele juuritakse Harilaiu lääneservas ja vähesel määral põhjaservas, kokku ligi 1,42 hektarilisel alal välja seal võimust võtnud kurdlehise kibuvitsa põõsad. Taimed kaevatakse välja vähemalt meetri sügavuselt, et saada kätte kogu juurestik ning takistada nende edaspidist levikut. Välja kaevatud taimed põletatakse.


„Kurdlehise kibuvitsa on vaja tõrjuda, et ennetada kogu Harilaiu lääneosa lagedate alade kinni kasvamist ja inimesele läbipääsmatuks muutumist,“ põhjendab Holm. „Liivaluited on sellele taimele väga sobiv kasvukoht ja ilma sekkumata kasvaks kogu ala aegamööda kibuvitsapõõsaid täis.“

Üle saja laulva isaslooma
Tartu Ülikooli märgalade kaasprofessor, konnade uurija Riinu Rannap märgib, et Harilaiu endiste avatud luitemaastike taastamistööd on sealsele kõre populatsioonile väga hästi mõjunud.

„Enne avamaastike taastamist oli sealne kõreasurkond väga väikesearvuline, kevadisel sigimisajal loendasime ühe, maksimaalselt kaks isaslooma,“ meenutas Rannap. Ent käesolevaks aasta kevadeks oli kõrede arvukus ühelt-kahelt häälitsevalt isasloomalt tõusnud 105 isasloomani.


„Lisaks maastiku avamisele on arvukuse tõusule oluliselt kaasa aidanud ka arvukate madalaveeliste lompide taastamine,“ täpsustas Rannap.

Konnatittede kasvatus Penijõel
Maastiku kujundamise kõrval on inimese abi tarvis ka kõrede paljundamisel. Harilaiult kogutud kudunööre on viidud Penijõe konnakeskusse, kus neid paraja suuruseni kasvatakse ja lastakse loodusesse tagasi. Keskuses kasvades on rohkematel kõredel võimalus täiskasvanuks saada kui looduses, kus neil on palju vaenlasi, kes neid nahka pista tahavad.

„Samuti on Harilaiule viidud ka lähimast karjäärist kogutud kudust kasvatatud noori kõresid,“ rääkis keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna vanemspetsialist Ilona Lepik. „Mõlemad tegevused (elupaiga taastamine ja kulleste toetav üleskasvatamine) koos on olnud kui mitte veel edulugu, siis kindlasti väga kõrgete lootustega tuleviku edulugu. Mida avatumaks saab maastik, seda paremini see sobib kõredele, kes ei pea konkureerima hariliku kärnkonnaga ega saama saagiks näiteks puistutes varjuvatele kährikutele.“

Avatud luitealade taastamine mõjub soodsalt taimedele ja putukatele, kes niisuguseid elupaiku vajavad.

Harilaiu taastamistöid tehakse keskkonnaameti, RMK ja MTÜ Põhjakonn koostöös. Ka Ilona Lepik hindab, et tehtud taastamistööd on olnud igati õigustatud ja positiivsed. Alade hooldus peab tema sõnul jätkuma, sest asub metsa lähedal ning kahjuks ise avatuna ei püsi.

Kristiina Viiron
RMK kommunikatsioonispetsialist